Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin
paljunemist. Sapi eritumine toimub vaid siis, kui me sööme, st umbes 312 minutit pärast söömise alustamist. Sapipõiest tühjendatakse sapp pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde. Maksas toodetakse ja puhastatakse mürkainetest kolesterooli. Kolesterool on hormoonide, D- vitamiini ja rakumembraanide koostisosa. Samas on maksal ka veres ringlevate hormoonide lagundamise funktsioon eesmärgiga reguleerida hormoonide taset. Maksarakkudes sünteesitakse kolesteroolist sapphapped, mis on olulised rasva seedimiseks. Maks reguleerib vere suhkrusisaldust. Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. Maksas talletatakse vitamiine ja mineraalaineid ning lagundatakse A-, D-, E-, K- ja B-vitamiini. Kasutatud kirjandus "How does the liver work?" https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0072577/ Institute for Quality and Efficiency in Health Care, 2016 "Anatomy and Function of the Liver" https://www.medicinenet
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute
Nad moodustavad 11% ajukoe kuivmassist. Globosiidid neutraalsed sfingolipiidid, mis sisaldavad lühikest oligosahhariidjääki, nt triheksosüültseramiid. Gangliosiidid happelised glükosfingosiidid., sisaldades negatiivselt laetud NANA. Moodustavad 6% aju hallolluse biomembraanide lipiididest. 3. Tsüklilised lipiidid Kolesteriidid. · Võib tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid boimolekule (vit D, sapphapped, steroidhormoonid, südameglükosiidid) käsitleda tsükliliste lipiide baasalkoholidena, kuna hüdroksüülrühma esterifitseerimine rasvhappejäägiga annab lipiidi. · Baasalkohool kolesterool. Vesilahustuvus on väie, seepärast selle sageli nimetatakse lipiididks. Teda võiks nimetada lipiidsarnaseks tsükliliseks alkoholiks. Kolesterooli on rihkesti munakolaases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Ta on biomembraadise vajalik ehtuskomponent.
Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid, östrogeenid ja testosteroon 4. Progestiinid Sapphapped 3 17.03.2016 Kolesterool ja vastav ester
Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga tähtis on kolesteroolist toodetud sapphapped, steroidhormoonid ja D-vitamiin. Taimedes omavad sarnast funktsiooni fütosteroolid. Praktika 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustamisel moodustub lipiidide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles
STEROIDID - Lipiidide klassi kuuluv ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub omavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist (nn A, B ja C tsükkel) ja ühest tsüklopentaani tsüklist (D tsükkel). Esindajate grupid erinevad: a. kaksiksidemete paigutuselt steroidtuumas.; b. asendusrühmade tüübi ja lokalisatsiooni poolest (süsivesinikradikaalid, hüdroksüül- ja ketorühmad). Steroidide esindajate grupid: STEROOLID (vana nimetus STERIINID).; SAPPHAPPED.; STEROIDHORMOONID.; STEROIDALKALOIDID. STEROOLID - tsüklilised küllastumata alkoholid: B-tsüklis üks kaksikside, 3. positsioonis OH-rühm, 17. positsioonis pikem süsivesinikradikaal (8-10 C aatomit). Kolesterool - tuntuim loomne sterool; esineb rakumembraanide koostises, vitamiin D jt ühendite sünteesi lähteaine; inimesel veres norm 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml. Ergosterool - pärmides, hallitusseentes; Stigmasterool sojaoas; STERIIDID =
Kolesterooli transportijaks veres on lipoproteiinid. Kolesteroolil on meie organismis nii struktuurne (rakumembraanide koostiskomponent) kui ka metaboolne roll (kolesteroolist lähtub sapphappete, suguhormoonide, vitamiin D eelühendite süntees). Kolesterooli funktsioonid organismis: · tugevdab rakumembraane; tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust · tähtis koht steroolide ainevahetuses · on mõningate bioloogiliselt aktiivsete ühendite (sapphapped, steroidhormoonid, D vitamiin) sünteesi algaineks, osaleb nende ühendite moodustumises Paljudes soovitustes on rõhutatud mitte tarbida ööpäevas üle 300 mg kolesterooli. Selline täpselt reglementeeritud dieet on oluline neile, kellel on tõsised probleemid ateroskleroosiprotsessidega. Vastupidiselt, inimpopulatsioonis on küllaldaselt indiviide, kes peavad kolesterooli kindlasti toiduga saama, tagamaks vere lipoproteiinide normaalselt töötava süsteemi säilumist organismis.
jämesooles). – Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti ( maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12- sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaas lõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid
võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted. Vältida tuleks ka kananaha ja seakamara söömist. Taimsetes rasvades kolesterooli ei esine. Samas on kolesterool elutegevuseks vajalik, et organismis tekiksid sapphapped, suguhormoonid ja D-vitamiin. Samuti on kolesterool rakukoostises hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere üldkolesterooli hulka mõjutab liigne toiduenergia, toidu
e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem
Steroidid on klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Kolesterool kõige laiemalt levinud, oluline membraanide komponent Kolesterool võib olla esterifitseeritud Kolesterool on metaboolne eellane steroidhormoonidele Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid (testosteroon) 4. Östrogeenid (estradiool) 5. Progestiinid (progesteroon) Sapphapped rasvade transport Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Struktuurselt sterooli derivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis stimuleerib Ca2+ adsorptsiooni soolestikus ja vabanemist luudest. Vitamiin E Antioksüdant 3x isopreeni lüli
Organismis tekkivate mitmesuguste ainevahetusproduktide kahjutuks tegemine, samuti sissevõetavate võõrainete kahjutustamine. Mürkained jõuavad maksa tänu portaalvereringele: seedekulglast tuleb veri v. 16 porta kaudu maksa, sealt v. hepatica kaudu v. cava inferior'isse. 2. Glükogeeni süntees ja deponeerimine 3. Eksokriinne funktsioon. Sapi süntees ja sekretsioon. See toimub maksa rakkudes. Maksas sünteesitakse primaarsed sapphapped: koolhape ja kenodesoksükoolhape. 4. Valkude desamiinimine. 5. Valkude transamiinimine. 6. Vereplasma valkude süntees. Fibrinogeeni, protrombiini ja albumiinide süntees. Albumiinide sünteesi languse korral (tsirroos) langeb onkootne rõhk ja vesi tõmmatakse rakkudest rakuvahelisse ruumi, sageli ka kõhuõõnde (astsiit tsirrooside ja kasvajate korral). 7. Vitamiinide deponeerimine ja süntees. Maksas deponeeritakse A, B12, D, E, K. D- vitamiini muutmine hormoonvormiks leiab aset maksas. 8
probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid
Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur -
agregatsioonis, vererõhu regulatsioonis, neerufunktsiooni tagamisel, maohappe sekretsiooni regulatsioonis, kuid ka põletikuprotsessides ja vähkkasvajate tekkes jne. Tsüklooksügenaas oksüdeerib ja vabastab arahhidoonhappe. Esindajaid: prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas. Mevalonaadist saadakse skvaleen ja skvaleenist kolesterool.
argimaas 9,5-9,9 Ensüümi aktiivsuse regulatsioon 1. Ensüümi aktivatsioon Aktivaatoriks on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid: · metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga. Kasutatakse sõjaväes, fosfororgaanilised ühendid. Meditsiinis vähe kasutusel. Nt. angiotensiini inhibiitor.
- ümbritseb kõhunäärmepead rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest - ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind - alumine osa paremat neeru Sapphapped jäävad esialgu soolevalendikku ja imendauvad aktiivselt - alumise ja üleneva osa ees on arteria et vena mesenterica peensoole lõpposas - alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales
Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust.süsivesikuid 3) lipaas rasvu 2. Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid
Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped,
2. ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni - sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon! - tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde 3. oluline rasvade seedimisel: - emulgeerib rasvu, muudab rasvhapped kergesti vesilahustu Sapi koostis: - lima - sapipigment bilirubiin - sapisoolad, mille aluseks on maksarakkude sünteesitud sapphapped - kolesterool - nõrgalt aluseline, seda sekreteeritakse ööpäevas 800-1200ml - sapis puuduvad seedefermendid, kuid ta on tähtis rasvade seedimisel Sapiteed: ● parem ja vasak maksajuha (väljuvad maksast) ühinevad ühismaksajuhaks väljaspool maksa - juha suundub u 3 cm allapoole ja ühineb siis terava nurga all sapipõiejuhaga ● ühismaksajuha ja sapipõiejuha moodustavad ühissapijuha
Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad,
küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi
komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? · Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. · Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse
Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda. Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin. Sapphappe ringlus-Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise sagedus sõltub söömisest ning kõigub vahemikus 4-12ringi ööpäevas. 64.Seedekanal Peamiste toitainete lõhustamine ja imendumine-Disahhariide lagundavad ensüümid on laktaas, maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse
lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse
11 · normaalse hingamise tagamisel, · vajalik silmade väsimise vähendamiseks, · normaalse nägemise tagamiseks, · terve naha, küünte ning juuste tagamiseks. · Saamine Toidus on vitamiin B2 koensüümina flavoproteiinides (va piimas). Seedeensüümid vabastavad neist vitamiin B2, mis imendub peensooles kandjavahendatud aktiivse transpordina (seda soodustavad sapphapped). Imendumist pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, mitmed antibiootikumid, oraalsed kontratseptiivid. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes FMN-ks, millest tekib FAD. Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärme hormoonid. Tagavarad neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, jogurt, maks, kala, spinat. Biofunktsioonid Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on
rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus
rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus
Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid: trüpsiin, kümotrüpsiin. Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid. Maksa roll valkude anabolismis • Sapi tekke kohaks. • Portaalveeni kaudu jõuavad aminohapped maksa ning neist sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb kehasse lauali, kus need kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti) või funktsionaalsete (hormoonid) valkude sünteesiks. Sapphapped lipiidide seedimises - sapp on maksa sekreet. Sapipõis sapi reservuaar. 18 Lipiidide seedimise muudab keerukaks nende veeslahustumatus. Seetõttu osalevad lipiidide seedimises sapphapped, mis aitavad lipiide emulgeerida. Suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu. Sapi ülesanded: • kolesterooli väljaviimine organismist
7. Muud funktsioonid; • toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatoorina osaleb lipiidide seedumises. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: ◦ Lipaase – ensüüme, mis lagundavad lipiide ◦ Emulgaatoreid (detergendid) – aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase. Peamised emulgaatorid on sapphapped ja nende soolad ning vereseerumi albumiin. Lipiidide peamine seedimine toimub peensooles. Seedimise käigus lammutatakse: • Triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks • Fosfolipiidid glütserool, vabad rasvhapped, fosforhape, lämmastikalused • Kolesteriidid vabad rasvhapped, kolesterool SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUD Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge
Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi. Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3
Lipiidid annavad 25-30% toitelisest energiast ja rasvkoe triglütseriidid moodustuvad 83-87% inimkeha energiavarudest. Rasvhapete ja regulaatormolekulide(eikosandoidid,lipiidide hüdroperoksiidid jt) süntees. Inimkeha-spetsiifiliste triglütseriidide,liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees. Ketokehade süntees ja lõhustamine. Lipiidi-sarnaste biomolekulide(kolesterool,steroidid,vitamiin , sapphapped jt) süntees. Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite,vitamiinide jne taransport. Triglütseriididel on kõrge energeetiline (oksüdatiivne) väärtus ja nad on inimkeha energia põhivaru. Täidavad energeetilisi, mehaanilisi kaitsefunktsioone ja spetsiifilisi biofunktsioone. Biomembraani moodustavad fosfolipiidid, lipiidid on rasvlahustuvate ühendite (vitamiinid, paljud ravimid) lahustiks ja transportijaks.
molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena. Steroidideks nim suurt gruppi tritrepenoide, kuhu kuuluvad paljud bioloogiliselt olulised looduslikud ühendid. Steroidid on polütsüklilised ühendid, mille molekulid sisaldavad steraani skleletti. Steroidide esindajate rühmad: Steroolid (asendis C3 OH-rühm, asendis C17 kõrvalahel 8...10 süsinikuaatomit; leidub nii loomades kui taimedes); Sapphapped (asendis C17 ahel, milles COOH); Sugu-ja kortikosteroidhormoonid; D-rühma vitamiinid; Kolesterool Steroidalkaloidid; Südameglükosiidid. Kolesterool on kõige levinum steroid loomsetes organismides, olles ühtlasi lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele. Steroidhormoonid reguleerivad mitmeid funktsioone loomades soolabilanss, metaboolne- ja sugufunktsioon.
verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat 2
vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp- koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat ja bakteritsiidse toime tõttu hoiab ära soolesisu roiskumist, sapi abil imendub vit K, värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet.
3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. Glütserofosfolipiidide struktuur: Sfingolipiidi struktuur: 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. Terpenoidid on mitmekesine ja laialt lvinud ühendid, mille molekulid koosnevad isopreeni jääkidest. Monoterpenoidid koosnevad kahest isopreeni jäägist. Steroidid toimivad hormoonidena, soodustavad toidulipiidide seedimist, on osa membraanist. Kõige levinum on kolesterool. Seskviterpenoidid koosnevad kolmest isopreeni ühikust. Diterpenoidid koosenvad neljast isopreeni ühikust. Triterpenoidid koosnevad kuuest isopreeni ühikust
· ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Steroidid Steroidideks nimetatakse gruppi triterpenoide, mis sisaldavad steraani skeletti. Steroolide esindajad on: · steroolid · sapphapped · suguhormoonid · D-rühma vitamiinid · südameglükosiidid · kortikosteroidid Kolesterool Kõige levinum steroid loomsetes organismides, lähteühendiks kõigile loomsetele steroididele. Bioloogilised membraanid Funktsioonid: · On raku välispiirdeks ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist läbi selle piirde · piiritlevad rakuorganelle ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist nende vahel
Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet.
Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet. Lingvaalse ja eriti mao lipaasi toimel
(ensüümid, hormoonid, virgatsained) valkude sünteesiks ● Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana ● Glükoosi puudusel võib organism hakata aminohapetest glükoosi tootma. Seda protsessi nimetatakse glükoneogeneesiks. Lipiidide ainevahetus: Lipiidide seedimine ● Lipiidide seedimise muudab keeruliseks nende veeslahustumatus ● Seetõttu osaleb lipiidide seedimises lisaks mitte‐ensümaatiline mehhanism: sapphapped ● Sapphapped aitavad lipiide emulgeerida (suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu) Mitsellid: Sapphapped on amfipaatsed molekulid, mille üks pool on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Nende eriomaduseks on moodustada mitselle mitselle (molekulid moodustavad “kera”, hüdrofoobsed pooled on suunatud sissepoole, hüdrofiilsed väljapoole). Duodenumis haaratakse mitsellide hüdrofoobsesse sisemusse rasvatilgad. Selline
kolesteriidid); ... on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid. Tüüpiliseks näiteks inimorganismis on kolesterool, mis on vees vähe lahustuv. Siis võib teda lähendada lipiididele, tegelikult on alkohol. Lipiidiks muutub ta alles siis kui ta estrifitseerub RH- jäägiga. Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! Orgaanilised ühendid 4
Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks: Trüpsiin(trüpsinogeen),kümotrüpsiin(kümotrüpsinogeen),aminopeptidaas(proaminopeptidaas) Lipaas,fosfolipaas(sapphapped aktiveerivad inaktiivse lipaasi) Pankrease nõres koosneb erinevatest ensüümidest. Nendeseas on Trypsinogen - proteiinide lammutaja eelkäja Chymotrypsinogen proteiinide lammutaja eelkäja pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
seost südamehaiguste sageduse vahel. Toidulipiidide kestev liigtarbimine on alati kahjulik. Põhiprobleemid on rasvumine ja arterosklerooosi protsessi kiirendamine. Lipiidide seedimine Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid jäävad veekeskonnas lahustamatuks. Järelikult on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Põhiemulgaatoriteks on sapphaped ja nende soolad. Pindaktiivsetna vähendavad emulgaatorid rasva ja vee vahelist külgetõmmeet. Sapphapped ja nende soolad lammutavad suured tilgad peenemulsiooniks. 1)seedimine suuõõnes kuna lipiidid on emulgeerimata, pole neutraalrasvade hüdrolüüs lipaasi toimel märkimisväärne. 2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad lühikese-ahelalisi rasvhappejääke sisaldavaid toidurasvu (nt piimarasv). Siiski pärsib
võimelised resorbeeruma. Maonõre lipaasid on täiskasvanud loomadel suhteliselt passiivsed, noorloomadel, kes toituvad piimast, on nad üsna aktiivsed. Peensooles toimuvad lipiidide kõige olulisemad keemilised muutused rasvade lõhustumine ja laguproduktide resorptsioon. Sapphapete tähtsus avaldub nende pindpinevust langetavas mõjus, mistõttu rasvad emulgeeruvad ja hüdrolüüsuvad kergemini lipaaside toimel. Reageerides rasvhapetega moodustuvad sapphapped lahustuvaid ja kergesti läbi epiteeli imenduvaid kompleksühendeid. Mitmete lipiide, süsivesikuid ja valke hüdrolüüsivate ensüümide aktiivsus suureneb sapphapete juuresolekul, samuti intensiivistub pankrease nõre sekretsioon. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. 38. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatsioon kudedes. Rasvhapete beeta-oksüdatsioon. Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade
Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi ja sapphapped moodustavad veeslahustuvad mitsellid, mis tungivad soole-epiteeli rakkudesse ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud triglütseriidid pakitakse külomikronite koostisesse, et muuta rasvad vedelateks. Nendest tehakse lipoproteiinid. Külomikronid (ja teised lipoproteiinid) koosnevad kolesteroolist, fosfolipiididest, valkudest ja triglütseriididest.
kolesteriidid); … on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid. Tüüpiliseks näiteks inimorganismis on kolesterool, mis on vees vähe lahustuv. Siis võib teda lähendada lipiididele, tegelikult on alkohol. Lipiidiks muutub ta alles siis kui ta estrifitseerub RH-jäägiga. Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus – puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused
Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks: Trüpsiin(trüpsinogeen),kümotrüpsiin(kümotrüpsinogeen),aminopeptidaas(proaminopeptidaas) Lipaas,fosfolipaas(sapphapped aktiveerivad inaktiivse lipaasi) Pankrease nõres koosneb erinevatest ensüümidest. Nendeseas on Trypsinogen - proteiinide lammutaja eelkäja Chymotrypsinogen proteiinide lammutaja eelkäja pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
annaabi.ee 
