http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 3 Normaalne forsseeritud spirogramm voolu- mahu teljestikus · FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet · ·FEV1 - esimese sekundi jooksul väljahingatav maht e. nn. "esimese
Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine hingamislihaste tegevuse tagajärjel.
sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste
sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2. 3) Sisemine ehk koehingamine kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja energiavahetuse käigus. Selle käigus vabaneb CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest läbi. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkereõõnes rõhu vähenemise ja selletõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkereõõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste (diafragma ja roietevahelised lihased)abil. Sügavamaks hingamiseks lisanduvad ka abilihased.
Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine.
2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb
külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks.
veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist.
soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse
3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht)
Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda
külmakäes, ka öine köha, Lõõtsutamine, Pinnaline (kiire) hingamine, Pigistustunne rinnus, Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda
Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab
) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele vabaneb organism süsihappegaasist väljahingamise faasis ja sissehingamise faasis rikastub uuesti hapnikuga. Kopsude ventilatsioonile ehk gaasivahetusele, väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel, seejärel toimub hapniku ja süsihappegaasi transport verega, gaasivahetus kapillaarvere ja organismi kudede vahel ning lõpuks rakusisene ehk koehingamine. Seega sõltub hingamiselundite normaalsest funktsioneerimisest otseselt kogu organismi tervis.
ette-taha kiigutada. 3. Tavaline kõhuliasend soodustab kõhulihaste toonuse tõusu. Kasuta seda võimalikult sageli. Jälgi, et õlavööde oleks lõdvestunud. Selles asendis võid tuharalihaste treenimiseks vaheldumisi lihaseid pingutada ja lõdvestada (suru tuharad kokku ja lõdvestu). Ära unusta rahulikku sügavat hingamist! 4. Kõhulihaste toonust parandab ka kõhuga hingamine.Hinga sügavalt ja rahulikult sisse, samal ajal kõht liigub ette, väljahingamise ajal tõmba kõht tugevasti sisse ja pingutada kõhulihaseid. 5. Teine kõhulihaste harjutus, mida võib teha juba esimestel päevadel pärast sünnitust. Küliliasendis, jalad põlvedest kõverdatud, hinga sisse, kõht liigub veidi ette, väljahingamise ajal tõmba kõht tugevasti sisse ja püüa samal ajal selga kumerdada. Lõdvesta kõhu-ja seljalihased. Alusta 4-6 korrast, vähehaaval tõsta koormust. Harjutust võib raskemaks muuta, kui kõhulihaseid pingutades loed kuni 5-ni (samal ajal
Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine).
Terje Aarna 10 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1. Aseta üks käsi alakõhule ning keskenda mõneks ajaks tähelepanu hingamisele. 2. Hinga aeglaselt nina kaudu sisse ning suuna õhk kujutluses nii sügavale allapoole, kui saad. Tunned kohe, kuidas kõht käe all veidi punni tõuseb ning vahelihas (rinna- ja kõhuõõnt eraldav lihas) "õõtsub". 3. Tee sisse- ja väljahingamise vahele väike paus ning hinga aeglaselt suu või nina kaudu välja. Väljahingamise ajal kujutle, kuidas kogu su kehal lõõgastub, käed ja jalad muutuvad lõdvaks nagu kaltsunukul. Naudi väljahingamise lõdvestavat toimet ning kujutle, et koos eemalduva õhuga lahkuvad su kehast nii pinged kui probleemid, ärevus, mure, viha, pahameel ja tüdimus.1 3.3 Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata.
tervise-, ja võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust
välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht
* osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri 9.Nimeta 4 inimese vere ülesannet. * ainete transport * temperatuuri ühtlustada ja säilitada * organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu? Nina karvakesed ja lima, mis püüavad organismi kahjustavad bakterid kinni enne organismi sattumist, seepärast ongi soovitatav läbi nina hingata, sest siis väldid rohkem haigusi. Viisakam on hingata läbi nina. 13.Leia õiged vastusevariandid (sisse- ja väljahingamine). 14
nende abil organismi eluavalduusi. sünaps-närviraku jätked moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi sünapseid HINGAMISELUNDKONDRinnaõõnes asuvad kopsud.Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt hingetorusse,sealt kopsudesse. Kopsud koosnevad kopsusombukestest, mida ümbritsevad peened kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse. Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal VERERINGE-ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID. Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID. Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid
7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine
tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi. Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi.
Kui O2 ei jätku(käärimine), tuuakse H tagasi ja püroviinamarjahappe asemel moodustub 2 piimhappemolekuli võo 2 etanooli molekuli. Inimesel tekib O2 puudusel glükoosi lagundamisel piimhape(põletik ja valu). Piimhape viiakse verega maksa, kus ta lagundatakse aeroobselt. Etanool tekib pärmseente tegevuse tulemusena anaeroobsetes tingimustes. Pärmseened toituvad glükolüüsist ja eraldavad CO2 ja etanooli. 2)tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses(maatriksis). CO2 eraldub väljahingamise käigus atmosfääri. Vabanevad süsinikud seotakse vesinikukandjaga. 20 H aatomit ja moodustub 10 NADH2. Selles tsükliosas ATP-d ei toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone. O2 viiakse ühele poole harjakese membraani(miinus) ja H+ jääb teisele poole. Teatud gradienti juures harjakeste membraanide kanalid avanevad(vesinikud ja hapnikud liituvad, vabaneb energia 36 ATP). Kogu glükoosi lagundamise käigus 38 ATP-d.
korrigeerida. Samas väga intensiivsed kehalised koormused ei alanda kehakaalu, tekib hoopis söögiisu, mis võib viia kaalu tõusuni. Kaalu alandavalt toimivad aga mõõdukas tempos sooritatud pikemaajalised kehalised koormused, mille puhul rasvade kasutamine energeetilisteks kulutusteks on kõige suurem. · Rindkere ümbermõõt, mida mõõdetakse hingamispausi ajal. Fikseeritakse ümbermõõt ka sisse- ja väljahingamise ajal. Lahutades sissehingamisel saadud ümbermõõdust väljahingamisel mõõdetu, saame uue näitaja: rindkere ekskursioon, mis näitab rindkere elastsust. See muutub vastavalt treenitusele. KEHALISTE HARJUTUSTE MÕJU SISEORGANITE ARENGULE. Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi:
Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Fosfor ei sobi ka maos sisalduva soolhappega, vaid nõrgestab selle mõju. See protsess leiab väljenduse seederiketes ning puhituses. Karastusjookide tarbimine toidu kõrvale võib põhjustada ka kõrvetisi. Süsihappegaas on jääkaine, millest keha väljahingamise teel lahti üritab saada. Miks peaksime vabatahtlikult sööma sisse ainet, millest keha vabaneda püüab? Delhi ülikoolis toimus kokakoola joomise võistlus, mille võitja jõi korraga ära kaheksa pudelit ning suri kohapeal. Surma põhjuseks oli vere kõrge süsihappegaasi sisaldus. Seepeale keelustas rektor karastusjookide müümise ülikooli sööklas. Keskmine klaas karastusjooki sisaldab neli grammi süsihappegaasi, dieetjoogid veel rohkem. Karastusjookide kõige
suuõõne kuju muutmine, et saavutada heli maksimaalse kvaliteediga muusikalisest helist kuni täieliku kahinani. Selle võtte jaoks kasutatakse ka mõistet eoolia heli (inglise keeles aeolian sound), itaalia keeles tähistab sama asja sõna soffiata ning prantsuse keeles souffle flöödi heli "taga" oleva vokaali muutmine õhujoa kiiruse, tugevuse ja tormilisuse muutmine. Õhusurve kahanemisel, nagu see toimub väljahingamise kõige viimases faasis, tekib "õõnes" (hollow) kõlavärv. Sama efekti võib saavutada, kui takistada õhujoa kulgemist keelega. "reaktiivlennuki vilin" (inglise keeles jet whistle) on müraheli, mis tekib, kui sulgeda suuga kogu flöödi huulikuava ja puhuda instrumenti suure jõuga otse ja tooni tekitamata. Kõla meenutab eoolia helisid, kuid on valjem ja vilisevam. Nimetus pärineb Hector
Füüsilise pingutuse korral võib minutimaht tõusta nt 100 liitrini. Kui inimene suurendab kopsude ventilatsiooni tahtlikult (nn vägisi hingeldades), gaasivahetus oluliselt ei parane: lisa-O2 ei jõua verre. Küll aga eraldatakse nii enam CO2, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja peapöörituse. Kopsude eluline maht ahk vitaalkapatsiteet (3,5 5 l) on maksimaalse sissehingamise ja sellele järgnenud väljahingamisel eraldunud (või: maksimaalse väljahingamise järel sissehingatud) õhu hulk. Ka pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ca 1,2 1,5 l õhku, seda mahtu nimetatakse jääk- ehk residuaalmahuks. Kopsude kogumahtuvus ehk totaalkapatsiteet on õhu hulk, mis on kopsudes pärast maksimaalset sissehingamist: seega on kogumahtuvus elulise mahu ja jääkmahu summa. ***Kui spordiarsti juures mõõdetakse inimese nn kopsumahtu, siis millist mahtu tehgelikult mõõdetakse?
tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid” üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste tõkestamatu vool. Nii ongi Rooste tekstides harilikust rohkem rõhku pandud just mahulisele küljele. Luuletustes tuleb ette palju kordusfraase, ümberütlemist, refrääne ja hüüdsõnu, mis kõik viitavad teksti “väljahingamisele”, suulisele esitusele, ettekandest sündivale joovastusele. Viis, kuidas värsid
4) 12-aastaselt 40mL, 5) 13-16 aastaselt 55-60, 6) täiskasvanul 60-80mL. Südame rütmi muutused: *osa rütmi muutusi on füsioloogilised, osa patoloogilised. Füsioloogilised rütmi muutused: 1)hingamisarütmia-sisse hingamisel kokkutõmmete sagedus suureneb, väljahingamisel väheneb. See on põhjustatud vegetatiivse närvisüsteemi toonuse muutuses hingamisfaasidest sõltuvalt. Nimelt sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise NS-i toonus, väljahingamise ajal aga parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel. 2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele.
· klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu · lümfisõlmede olemasolu, kus ,,filtreeritakse" lümfi. 20. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine, hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Kopsude ventilatsioon teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuendumine. Kopsude ventilatsioon sõltub hingamise sügavusest e. hingamismahust ja hingamissagedusest (12- 16 korda min.). Sisse- ja väljahingamise vaheldumise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Sissehingamine toimub sissehingamislihaste aktiivse talitluse tulemusel (välimised roietevahelised lihased, sisemised kõhrevahelihased ja diafragma e. vahelihas). Kontraktsiooni tulemusena roided tõstetakse üles, diafragma langeb alla, rindkereõõs suureneb. Rõhk alaneb ning on madalam kui väliskeskkonnas. Kopsus tekib vaakum. Kõrgema rõhu all olev õhk tungib kopsu.
Sillas asuvad 5-8nda peaajunärvi tuumad. Viies on kolmiknärv, kuues on eemaldajanärv, 7mes on näonärv ja 8sas on kuulmis ja tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, need mis juhivad tundlikkust peaaju kõrgematesse osadesse (peaaejukoorde) ja läbivad ka alanevad juhteteed, mis juhivad motoorikat e. liigutusi. Silla funktsioonid: Hingamise talitluse koordineerimine (St. osa hingamiskeskuse neuronitest on sillas, just need mis sisse-väljahingamise faaside kestust reguleerivad,.), kolmiknärv on põhiliselt näopiirkonnast pärit tundlikkust juhtiv närv, kuues peaaju närv pöörab silmamuna väljapoole, seitsmes näonärv innärveerib näolihaseid (miimika), kaheksas on seotud kuulmise närviimpulsside sisendamisega kõrvast ajju. 5.loeng Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis uss e. vermis
Sedamööda kuidas hapnik vereplasmast väljub, läheb oksühemoglobiin üle hemoglobiiniks ja säilitab sel viisil hapniku küllaldase kontsentratsiooni plasmas. Ainevahetuse tagajärjel rakkudes tekkiv süsihappegaas läheb koevedelikku ja tõstab seal partsiaalõhku. Elundite kapillaarides on süsihappegaasi partsiaalrõhk tunduvalt madalam, mistõttu süsihappegaas läheb koevedelikust verre. Venoosne veri läheb kopsudesse, kus toimub kopsuhingamine. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Sissehingamine. Närviimpulsside mõjul kontraheeruvad sissehingamisest osavõtvad lihased: vahelihas (diafragma) ja välimised roietevahelised lihased. Diafragma tõmbub kokku, laskudes allapoole, lameneb, mis suurendab rinnaõõne mahtu vertikaalsuunas. Väliste roietevaheliste lihaste ja teiste lihaste kokkutõmbumisel tõusevad roided ning rindkere laieneb eest-taha ja ristisuunas. Selle tagajärjel
Viirushaigus, ravida on raske, põhiprobleemiks on epiteeli nekroos. Põletikuprotsessi tõttu suureneb limasekretsioon ja hingamisteed ummistuvad. Tulemuseks on hüpoksia ja hapnikunälg. Väga tavaline infektsioon imikueas. DIAGNOOSIMINE Diagnoosmiseks puuduvad patognoomilised tunnused Kui jõuluajal on bronhioliidi epideemia, pt < 1 aastane. Laps köhib, tal on tahhükardia, tahhüpnoe, lõõtsutab ja halvenenud on ak üldseisund. SpO2 < 90% Väljahingamise vahetudes sissehingamisega võib kuulda tasast „kriuksatust“ RSV identifitseerimine ninaneelust RAVI Sümptomaatiline, lisahapnik juurde Hoida õhk niiskena ja vaadatakse piisavat vedeliku tasakaalu AKUUTNE EPIGLOTIIT Epiglotiit ehk kõripealisepõletik on eriti raske septiline baktreiaalne infektsioon, mille sümptomid algavad kiiresti ja arenevad mõne tunni jooksul. Haigusele tüüpilise hingamisraskuse põhjustab tursunud kõripealis,
võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998).
astma. Köha võib olla kuiv, kuid sageli kaasneb läbipaistva, heleda lima eritus. (Üldarsti 1999) 2.6. Diagnostika Astmat saab mõnikord diagnoosida anamneesi ja kopsude kuulatluse põhjal. Vajalike uuringute maht sõltub konkreetsest haigusjuhust ja uuringute kättesaadavusest antud piirkonnas. Enne regulaarse ravi määramist peab haige olema põhjalikult uuritud ning diagnoos kindel. Uuringud mida tehakse: · kopsude auskultatsioon Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet)
7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv (esikunärv saadab tundlikkust sisekõrvast e esikust peaajju; teonärv edastab kuulmisega seotud ärritusi) Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, mis seostavad pea- ja seljaaju. Ainult osa juhteteid, mis on seotud lihaste toonuse muutumisega, saavad minna silmda läbimata ajukesse. Sillas asuvad ka neuronid, mis mõjutavad hingamist, just sisse- ja väljahingamise faaside pikkust. Hingamiskeskus pole nii kompaktne, et oleks ainult piklikajus – on ka sillas. Need mõjutavad üksteist ja mõjutavad hingamissügavust ja -sagedust
6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu
Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette Rinnaõõs laieneb 6 Õhurõhk kopsus väheneb Õhk imetakse kopsu Kopsud ise osalevad hingamisel passiivselt Väljahingamisel Sissehingamislihased lõtvuvad Õhk liigub kopsust välja Sügava väljahingamise korral töötavad ka väljahingamislihased sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased Mingi osa õhku jääb alati kopsu Hingamisagedust reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus. Retseptorid reageerivad süsihappegaasi hulga suurememisele veres ning sellega seonduvale vere pH taseme langusele. Seedeelundkond. Ülesandeks muuta toit rakkudele omastatavaks. Inimene vajab pidevalt energiat · Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks
Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid)
tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud. Hingamisakti üldiseloomustus Hingamisaktil kolm osa: 1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja vastupidi – väljahingamise ajal alveoolidest atmosfääri 2) gaaside transport – toimub veres. Kopsu alveoolide seintes olevatest veresoontest liigub hapnik arteriaalse verega vasakusse kotta ja vasakusse vatsakesse piki veresooni kuni kudedeni. Vastupidi - venoosseid veresooni mööda süsihappegaasirikas vesi alveoolideni. 3) sisemine ehk koehingamine – hingamisakti see osa, kus kudedeni jõudnud hapnik läheb veresoontest kudedesse ja rakkudesse; asemele tuleb süsihappegaas
9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku. 2) Hingamispaus 3) Väljahingamine passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on ühepikkused. Faase minuti jooksul umbes 15. Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule. 2) Kõhuhingamine diafragma töötab aktiivselt kaasa 3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa
Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku
Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga c) vitaalkapatsiteediga d)väljahingatava jääkõhu mahuga. Kopsude eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet moodustub inspiratoorsest hingamismahust, ekspiratoorsest hingamismahust, hingamismahust. (võib ka hingamismahust, sisse- , väljahingamise reservmahust) 10 Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants.
Rakendusujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust.1 1.2. Ajalugu Ujumine on üks vanemaid ja klassikalisemaid spordialasid. Vanimad ujumist kujutavad kiviskulputuurid ja seinamaalid kinnitavad, et juba 4.aastatuhandel eKr 1 Eesti Entsüklopeedia (1998) , lk. 121 osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliuumist meenutaval viisil vees liikuda
aktiveerivad kemoatraktantide vahendusel granulotsüüte (Braber 2011: 11). Granulotsüütide hulka kuuluva neutrofiilidel ja ka makrofaagidel on võime produtseerida oksügenaase või/ja proteinaase patoloogia korral viimased on alveolaar parenhüümi struktuuri proteiine lõhustavad ensüümid (Stratelis 2008:13-14). Näidiseks on neutrofiilide elastaas, mis antiproteaaside hulga vähenemisel hüdrolüüsib aatsinuses oleva elatiini (Braber 2011: 15 ). Ekspiriumis bronhide ahenemisega ja väljahingamise reservmahu langusega tõuseb tõenäosus alveoolide rebenemiseks elastsuse puudumise tõttu. See toimub juba kaugele arenenud patoloogia korral ning selle tõttu moodusb funktsionaalselt surnud ruumi, milles pole võimalik gaasi vahetus. (Herold 1999: 301). Seega põhilised emfüseemi patoloogia arenemise teed, on proteaas-antiproteaas, oksüdant- antioksüdant tasakaalu häirumine ja õhuväljumise takistus seoses põletikulise bronhide ava
üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma
20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus 23. CO sisaldus on kõrgeim väljahingatavas õhus 24. Hingamise regulatsioon Reflektoorne Reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist Humoraalne Organismi elundkondade talitluste regulatsioon
läbi kogu keha. Kehas ja selle välises energiakehas on umbes 72000 punkti ning tai massaazis 5 keskendutakse neist kümnele punktile. See on piisav kogu keha energia, lihaste ja siseorganite tasakaalu taastamiseks. Tehakse palju mitmesuguste jooga-positsioonide laadseid venitusvõtteid, jooga hingamistehnikat ja meditatsiooni. Iga vajutus kestab ühe väljahingamise aja. Massöör kasutab ära ka omaenda keharaskust. Lisaks täiskäe ja sõrmede vajutustele kasutatakse ka jalgu, põlvi ja küünarnukke. Tehakse matil läbi naturaalkiust vaba lõikega spordiriiete. Jaapani massaaz Jaapani massaaz ehk shindo on Jaapanis sündinud uudne ravimeetod, mis ühendab vanu idamaiseid tarkusi kaasaegsete teadmistega inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Shindo on töö inimese kehaga, mis hõlmab nii massaazi, venitus- kui lõõgastusharjutusi. Shindo käsitlus
annaabi.ee 
