veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm = c * i * R * T (c aine molaarne konsentrants, i dissotsiatsiooni konstant, R 0,082, T absoluutne temp kelvini skaala järgi, 273+kohalik temp). Osmootne rõhk 7,3 atm (atmosfääri)
Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö. c) Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik). Vedelikuks on vesi, milles on lahustunud nii orgaanilised kui anorgaanilised ained. Mida rohkem aineosakesi lahuses on, seda kõrgem on osmootne rõhk. Osmootse rõhu valem on: P osm= c *i*R*T c- aine molaarne konsentratsioon mol/l i – iooni dissotsiaalne konstant. KCl on 2. CaCl on 3. R – püsisuurus 0,082
tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valkude üldise sisalduse kõrval on ka oluline albumiinide ja globuliinide omavaheline suhe, mis normis olles on 1,2/l...2,0/l.
· Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad. 3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese
kontsentratsiooniga lahuse suunas. osmootne rõhk lahusele avadlatav rõhk, et lahusti liikumist läbi membraani (osmoosi toimumist) peatada. van't Hoffi seadus: = cRT c molaarne kontsentratsioon, R universaalne gaasikonstant R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 T absoluutne temperatuur 1. hüpertoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees väiksem kui väljas; rakk imetakse vedelikust tühjaks 1 < 2 c1 < c2 2. isotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees ja väljas sama; osmoosi ei toimu 1 = 2 c1 = c2 3. hüpotoonilised lahused osmootne rõhk ja kontsentratsioon membraani sees suurem kui väljas; rakku imetakse selle plahvatamiseni vedelikku 1 > 2 c1 > c2
kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga v: Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne -
5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks
Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 7. Lahjendatud lahuste üldised omadused (kolligatiivsed omadused) Kolligatiivsed omadused on lahuste omadused, mis sõltuvad ainult lahuse kontsentratsioonist, mitte aga lahustunud ainest. Tähtsamad kolligatiivsed omadused: aururõhu alandamine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri langus ja osmootne rõhk. 8. Lahuse aururõhu langus p10 p Lahuse aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: X 2 , kus p10 X 2 1 X1. 9. Lahuse keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri langus (ilma kruoskoopilise ja
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad.
Tugevad happed ja alused, nagu HCl või NaOH, ei saa olla pH puhvriks, kuna dissotsieeruvad vesilahuses praktiliselt täielikult. 13) Seleta, miks tekivad tugeva maksakahjustusega inimestel sageli ulatuslikud tursed? V. Enamus vereplasma valkudes sünteesitakse maksas. Vaid väike osa globuliinide fraktsiooni kuuluvatest immuunoklobuliinidest (antikehad), on sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B
KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule). Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt
Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidiselt osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu. Rakendades soolalahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema poolläbilaskva membraani puhtasse lahusesse. Destillatsioon seisneb vee aurustamises ja saadud veeauru kondenseerimises.
maksa aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub. Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes insuliin siseneb rakkudesse aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd? Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus) Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja. Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb.
transmembraanseid ioongradiente kahjustavad tsütoskeletti, geneetilist aparaadi + soodustavad Ca ülekoormust Kaitsemeh-d: mitokondrid taandavad O HVR, oksüdatsioon ja fosforüülimine, eemaldavad superoksiidilt elektrooni, Krebsitsüklis toimib tsütokroom C mitokondrite väljaspool superoksiid dimustaas VR sidujad: C, E, A, Q Vee ainevahetus rakuturse Tekke: isheemia korral (vere juurdevool langeb) raku osmootne koorumus tõuseb, Na ja Ca kuhjuvad rakku + ATP puudus, ioonpumbad ei tööta ja metabol. Produktid kuhjuvad Tagajärjed: rakumembraanide purunemine ja raku hukk Atsidoos rakusisese pH langus Tekke: meh. Kahjustus, infektsioonid, hüpoksia Protoonid kuhjuvad rakus ATP hüdrolüüsi ja gl. Ja proteolüüsi tulemusel Tagajärjed: glükolüüsi pidurdumine, kromatiini kämpumine, valkude denatureerimine Mitokondrite kahjustus
Massiprotsent × 100 % Dissotsiatsioonimäär Aine mass m=c × M m= n × M pH= - log |H| pH=pK log |H|= |H|=K × [HO] = pOH= - log |OH¯| |OH¯|= Molaarmass M = V × Cm M= M= Molaalsus Cm= Cm= Ruumala V= V= Konsentratsioon C= C= C= Happe ja soola suhe: = Moolide arv n= n=C×V Entalpia H= U+nRT H=G+TS Siseenergia U=H-nRT U= q - w Gibbsi vabaenergia G=H-TS G= -nFE G=Gr°+ RT ln Q Entroopia S=R ln S= S=nc ln S= nR ln S= nR ln Kiirus v = v=K×C(a)×C(b) v(t2)= v(t1) × Poolestusaeg t= t(e,k) = i× K(e,k) × Cm (elektrolüütide puhul i= × (produktide ioonide arv -1) + 1 Osmootne rõhk = i × Cm × RT Tasakaalukonstant Ka= lnK= lnK = ln = × - ) K2= K1 × aktivatsioonienergia E=E - lnQ
Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimi...
.. (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüteerivaid rakke (2) Neutrofiilsed leukotsüüdid, makrofaagid e. histiotsüüdid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 2 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (ladinakeelne kliiniline diagnoos) (6) Alteratiivne põletik: gangrenoosne äge neelupõletik (pharyngitis acuta gangraenosa), äge pankreatiit (pancreatitis acuta).
Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest Lahjade lahuste osmootne rõhk avaldub van't Hoffi seadusega = cRT, kus on lahuse osmootne rõhk ja c on lahuse molaarne kontsentratsioon. Elektrolüütide lahuste puhul = icRT. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale.
Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne töö on häiritud. Igapäevaseks funktsioneerimiseks on kehal vaja teatud hulk vett
soonte läbimõõdu kasvades väheneb. Seega vee liikumise kiirus ksüleemis on seda suurem, mida suurem on ksüleemitorude diameeter. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Kui rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet (piirplasmolüüs) ja P=0. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on – .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. Ψ =P−π ⇒ P=Ψ + π Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on –...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. Ψ =P−π ⇒ π =P−Ψ 1 atm=0.1 MPa Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee liikumine diffusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. Osmoos on vee rakkudesse
Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk. passiivne resorptsioon vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis. Kokku imendub tagasi 99% esmasuriinis olevast veest. Nõrgad alused ja happed, vee elektrolüütide tagasiimendumine. Teisene e. sekundaarne uriin see tekib kui vajalikud ained on tagasiimendunud. Umbes 1,5 l ööpäevas. Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid
tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud 5. Loetle põletiku koldes fagotsüteerivaid rakke Leukotsüüdid, makrofaagid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 6 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (lad keeles) (10) Alernatiivne põletik: 1. Äge pankreatiit - pancreatitis acuta 2. Äge mädane neerupõletik - pharyngitis acuta gangraenosa Eksudatiivne põletik: 1. Nahamäda põletik- phlegmone 2
k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud Pruunmädanik saprotroofne;
Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab zelatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,9 ehk selles punktis on zelatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärm...
Fosfaadid reeglina lahustuvad vees vähe. 22. Kust lisandub keskkonda Mg (magneesium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: klorofülli molekulis, rakuseintes. Ei osale ainevahetuses, vaid stabiliseerib ja reguleerib (osmootne regulatsioon, pH, makroergilised keemilised sidemed) Omastatakse: antagonistlik Ca, K, Mn ja NH4 23. Kust lisandub keskkonda Ca (kaltsium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga, eriti kasvufaasis, osmootne regulatsioon, reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. Lisandub: floeemis liigub ainult valguga seotuna, kogus raku vananedes kasvab. 24. Kust lisandub keskkonda K (kaalium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: pH regulatsioon, osmootne regulatsioon, floeemi transport, paljude ensüümide aktiveerija, valgusünteesi mõjutaja. Lisandub: mineraalidest 25. Kus asuvad maakeral kõige suuremad veevarud? Ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? Atmosfääris 27
5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsium, iood… Ensüümid Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole Ternespiim Tekib poegimisjärgselt Kollakas Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed
Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vōrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab želatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,73 ehk selles punktis on želatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded. Vakuool on lahustunud varuainete ja raku ekskreetide reservuaar (moodustavad rakumahla). Samal ajal ka osmootne ruum, milles liikuv vesi tekitab rõhupotentsiaali tagades kudede turgori. 7. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded. Rakukest on kahekihilne primaar- ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid. Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule.
raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik
23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri.
%) esmasuriinis sisalduvatest Na+-ioonidest ja veest. Na+ resorbeerub aktiivselt vastava transportsüsteemi abil, vesi aga Na+ järel osmoosi teel. Proksimaalsete vääniliste torukeste järel jõuab esmasuriin Henle lingu, millel eristatakse alanevat ja ülenevat säärt. Na+ resorptsioon jätkub ülenevas sääres, samas sekreteeritakse Na+ asemele K+-ioone. Na+- ioonide resorptsiooni tagajärjel suureneb Henle lingu ümbritsevas koes osmootne rõhk ning vesi liigub osmoosi teel Henle lingu alanevast säärest välja. Henle lingus ja distaalsete vääniliste torukeste alguses resorbeeritakse umbes 1/5 (20 %) esmasuriinis sisalduvast veest ja naatriumist. Seega on pärast proksimaalsete vääniliste torukeste, Henle lingu ja distaalsete vääniliste torukeste läbimist 85 % ehk ligikaudu 160 liitrit esmasuriinis sisaldunud veest tagasi imendunud. Ööpäevasest kogusest (180 l) on jäänud veel umbes 20 liitrit.
5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jääk- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor ? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3
• Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. Lahuste omadused. Kolligatiivsed omadused. Kolligatiivsed omadused – omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumis- temperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes kontsentratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna x või molaalsusena Cm. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos – lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse (nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse).
Loeng 16 slaid 8 5. Otsustage, kas kõrge ATP tase rakus a) stimuleerib anabolismi b) inhibeerib anabolismi, c) stimuleerib katabolismi d) inhibeerib katabolismi 6. Nimetage kolm rakkudes toimuvate protsesside liiki, mis vajavad ATP (või mõne teise makroergilise ühendi) hüdrolüüsil vabanevat energiat (vt. ATP tsükkel!). biosüntees, osmootne töö, rakkude liikuvus 7. Milline peab olema protsessi standardse vabaenergia muudu G 0' minimaalne väärtus (kJ/mool või kcal/mool?; märk?), mis võimaldab sünteesida 1 mooli ATP? -30,5kJ/mool 1cal= 4,2J -7,3kcal/mool 8. Selgitage erinevate organismide sarnasust ja erinevust metabolismi alusel. Esitage organismide klassifikatsioon a) süsinikuallika järgi b) energiaallika järgi c) hapniku tarbimise järgi ja nimetage esindajaid.
Osmoos tekib ka siis, kui poolläbipaistva membraaniga on eraldatud kaks lahust, millest üks on suurema kontsentratsiooniga kui teine. Siis difundeeruvad lahustimolekulid väiksema kontsentratsiooniga lahustest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on lahustimolekulide ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Tekib osmootne rõhk (π). See on arvuliselt võrdne rõhuga, mida on tarvis rakendada lahuse poolele, et peatada osmoosiprotsess. ↓π rakendatakse rõhku lahus lahusti → lahus lahusti ↑ poolläbilaskev membraan ↑ poolläbilaskev membraan
loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne regulatsioon • Reguleerib prootonite gradienti mitokondrites 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • pH regulatsioon • Osmootne regulatsioon • Floeemi transport • Paljude ensüümide aktiveerija • Valgusünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud? - ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? - Atmosfääris (9 päeva) 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13
o grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist o gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan o valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi! Rakukesta funktsioonid o mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ja isegi enam). o väliskuju säilitamine rakukest (just peptidoglükaankiht selles) määrab raku kuju (kui kest eemaldada, võtavad kõik rakud kera kuju). o viburi toestamine. o kleepumine pinnale (adhesiinid on seotud kestaga). o antigeensete omaduste määramine (lipoplüsahhariidid jne). Peptidoglükaani koostis o Peptidoglükaan on enamvähem sarnase koostisega kõigil g(-) bakteritel, kuid g(+) bakteritel
4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses). Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. sImorganismile möödapääsmatult vajalikuks peetakse 15 mikroelementi. Koostises 70-80 elementi. Hädavajalikud 27 elementi ehk bioelemendid. 5. Osmoos ja osmootne rõhk Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi kasutatakse laboritehnikas, väga oluline eluslooduses, meditsiinis. Kui on kaks vedelikukihti: lahus ja lahusti kontaktis ja nad eraldada poolläbilaskva membraaniga, mis ei lase lahustunud aine molekule, siis see aine lahusesse ei difundeeru. Sellisel juhul toimub osmoos.
· 20% esmasuriinist imendub kogumistorukestes, kus toimub lõpliku uriini koguse regulatsioon. Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest
Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed: Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C) Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg) Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol) Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l) pH 7,37-7,43. Kui pH < 7,37 , on tegemist atsidoosiga (hingamine kiireneb), kui pH > 7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada). Osmootne rõhk – tekitatud aineosakeste poolt, põhiliselt Na+ ning Cl-. Norm Posm - 745 kPa Onkootne rõhk – valkude poolt tekitatud osmootne rõhk. Norm Ponk - 25-30 mmHg Organismi talitluse põhiprintsiibid: Homöostaasi hoidmine kesknärvisüsteemi ning sisesekretoorse süsteemi abil Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel.
o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus o Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma o Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast 2. Vereplasma osmootne rõhk ja vere pH kui organismi põhilisemad homöostaasi näitajad. Mis võib mõjutada organismis osmootset rõhku ja happe-leelis tasakaalu (pH-d) ? pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani (rakumembraan). Osmoos põhjustab lisarõhu 11
o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast B. Vereplasma osmootne rõhk ja vere pH kui organismi põhilisemad homöostaasi näitajad. Mis võib mõjutada organismis osmootset rõhku ja happe-leelis tasakaalu (pH-d)? pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani (rakumembraan). Osmoos põhjustab lisarõhu selles piirkonnas, kuhu lahusti hakkab liikuma, seda lisarõhku nimetatakse osmootseks rõhuks. Vereplasma osmootne rõhk on 7,6-8,1 atm.
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk Kun...
lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. taime siserõhku nimetatakse turgoriks. veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on
Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
