Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol  kontraktsioon Diastol  lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis
Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse  teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid  toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid  ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia  südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol  südame kokkutõmme ; diastol  lihase lõõgastumine. Südame verevarustus  pärgarterid. · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism  koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol  lõõgastumine.
ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine
1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. •Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. •Vatsakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südame minutimaht: 5 l/min → 25 l/min (treeningu korral) •Maks. löögisagedus ca 160 x (rahulikus olekus 60…80x/min) Veresooned •Arterid •Arterioolid
Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv) Vertigo- peapõrutus
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning
Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi kuni jõuab maksimumini  130 mmHg ning hakkab siis enne süstoli lõppemist langema. Väljutusfaasi vältel paiskab vatsake aorti ~70 ml verd (löögimaht!), umbes 60 ml jääb aga vatsakesse jääkmahuna. Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. 3. Lõõgastusfaas  Nii nagu süstol, nii algab ka diastol lühikese 50 msek faasiga, kus kõik klapid on veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kodades valitsevast rõhust (~10 mmHg), avanevad atrioventrikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumine süstoli jaoks. A.Vahtramäe 2011 5 4. Täitumisfaas  Selles faasis tõuseb vatsakestesisene rõhk vaid vähesel määral. Normaalse
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli
alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline  südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma
04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus. Vatsakeste elektriline diastol on normi piirides Südame normaalne asend on 20-80° ning antud katsealuse südame kaldenurk jääb sellesse vahemikku.
ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Ühe südame kokkutõmbega paisatakse ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib
Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund. Süstol on suhteliselt stabiilne, vaatamata löögisagedusele (ajaliselt stabiilne st). Diastoli pikkus muutub. Kui süda töötab kiiremini, siis diastol lüheneb. Kui süda väga kiiresti lööb, siis diastol jääb nii lühikeseks, et süda ei jõua korralikult verega täituda. (Suurte pingutuste korral piiriks, millest edasi hakkab täitumine kannatama, koed ei saa hapnikku kätte ja tekivad anaeroobsed tingimused – tekib väsimus) Haige südamega inimestel võib olla nii, et südamesse jääb alati rohkem verd kui normaalselt peaks – jääkmaht suurem. Vere liikumine südames endas
tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest
Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on
Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri
His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm
Mille alusel neid eristatakse? Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.)
Vererõhu ja mahu muutused tsükli eri faasides. Kodade ja vatsakeste tsüklid toimuvad mõlemal poolel sünkroonselt, kuid paremal pool arendatavad rõhud on palju väiksemad. Vatsakese tsükkel on 3 korda pikem. Kodadel 1 8 ja vatsakestel mõlemal on eristatavad diastol ja süstol. Kui löögisagedus on 60 l min, siis ühe tsükkli kestus on 1 sek. Südametsükkel: Hiline diastol, kus kojad ja vatsakesed on lõõgastunud ja vatsakesed täituvad verega. Atrioventrikulaarklapid avanevad ,sest vatsakeses on madalam rõhk, ta on lõõgastunud. Kodade süstol- kodade kontraktsioon surub väikese lisahulga (viimase 20%) verd vatsakesse. Samal ajal vatsakesed on diastolis. Vatsakese süstol:
Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol)  kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse. Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda. 2) Vatsakeste kokkutõmme  põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse. 3) Kogu südame diastol  südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile. Südame rütmihäired Südamele on iseloomulik kindel rütm  süstolite vahel on ühesugused intervallid. Kõrvalekalle sellest normist on südame rütmihäire. See on haiguste grupp, mille tunnuseks on südame elektrilise aktiivsuse korrapäratus. II osa Teema olulisus  südamehaigustega toimetulek Antud teema valisin isiklikust kokkupuutest
pleuroperikaardilised koobased asendatakse kasvava kopsudega; perikaardium formeerub nagu eraldi kott. Koobusete formeerumine südames. Looping konverteerib polaarsust parema-vasaku polaarsuseks. Looping sõltub L-R valkudest Inimese embrüonaalse südame tsirkulatsioon: ovaal auk kodade vahle on avatud; ductus asterious on avatud. Inimese vastsündinu sümade tsirkulatsioon:ductus asterious on kinni, ovaal auk on kinni. Kardiaal tsükl:1. Koda ja ventrikuli diastol; 2. koda süstool ja ventrikulaar diastol; 3. ventrikuli süstol ja koda diastol. Veresoonte fomeerumine. Piirangud: 1. Füsioloogiline - embrüoon vajab funktsioneerida nagu ta arenes (toidu absorbeerimine platsenta; jäätmete ja hapniku vahetus membraanist);2. Füüsikaline - vedeliku liikumise ja diffusiooni reeglid vastavad soonide mõõdu ja numbri eest). Veresoonid anerevad sõltumatu südame arengust:nad seostuvad
impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. 3. Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi
füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse tekke aeglustamine, diastol pikeneb. 76. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja tema toime) adrenaliin- kiirendab südametööd (hirm, erutus); türoksiin- suurendab müokardi tundlikkust sümpaatiliste närviimpulsside suhtes aeglaselt kuid püsivamalt. 77. Rõhk aordis on süstolis 120 mm/Hg ja diastolis 80 mm/Hg. Keskmine aordirõhk on 100 mm/Hg. 78. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: mansett kinnitatakse õlavarrele, siis
minutis ja südametsükkel kestab 60/60=1s või 60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. Südame süstol ja diastol. Moodustavad koos südame ühe tsükli. *Süstol on lihase kokkutõmme ja *Diastol südamelihase lõõgastumine. Süstol on vere väljutamine vatsakesest ja diastol vere taaskogunemine kodadesse. Südamelihase kokkutõmbed ja lõõgastumised vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade
· P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q  vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R  kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest
sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14
Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm. Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel Tsükkel -üldine diastol(süda lõõgastub, diastoli lõpuks on südame õõned täitunud verega), kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad, suruvad vere vatsakesse, osa verd surutakse juba suurtesse arteritesse), vatsakeste süstol(mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme, veri surutakse kopsütüvve ja aorti, poolkuuklapid avanevad, atrioventrikulaarklapid sulguvad), kodade süstol(vatsakesed on lõtvunud ja algab uuesti nende
mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe  Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe  Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG
Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega
Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e
kolle.Atrioventrikulaarsete impulsside korral on südame löögisagedus u. 60 korda minutis (erutuse levimiskiirus 0,02-0,05 m/s), Hisi kimbu ülaosast lähtuvate impulsside korral u. 50 ja vatsakeste seines olevast juhtetee osast lähtuvate impulsside puhul u. 30 * minutis (levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit, millele järgneb suhtelise refraktaarsuse period 0,2...0,05 s, kus erutusteke obn võimalik normaalsest tugevamte ärritajatega. Selle süsteemiga tagatakse südame töö rütmilisus ja hoitakse ära vatsakeste kestev kokkutõmme. Erutuse levimiskiirus südames on erinev,
Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e
9 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Vere maht täiskasvanul on umbes 5 liitrit. Südametsükkel ehk ühe südamelöögi ajal aset leidvad sündmused jagunevad kaheks faasiks: • Diastol - lõõgastumine, verega täitumine (parem koda ja vatsake täituvad verega, mis on pärit õõnesveenist. vasak koda ja vatsake saavad hapnikurikka vere kopsuveenist) • Süstol - pingutus, vere väljapaiskamine Diastol kestab puhkeolekus kaks korda kauem kui süstol. Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on vatsakeste lihasteni jõudnud impulss
Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70-
arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III
Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri , hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus - suhtelise refraktaarsuse periood. Südamelihas võib kontrahheeruda väga tugeva stiimuli korral  supernormaalsus. Siinus  ja hingamise arütmia. *Hingamise arütmia  SLS kõikumist, kus südamelöögisagedus sissehingamisel kiireneb, väljahingamisel aeglustub. *Siinusarütmia  · Südametsükkel Südame süstol ja diastol. Moodustavad koos südame ühe tsükli. *Süstol on lihase kokkutõmme ja *Diastol südamelihase lõõgastumine. Süstol on vere väljutamine vatsakesest ja diastol vere taaskogunemine kodadesse. Südamelihase kokkutõmbed ja lõõgastumised vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud
Vali õige (d) vastus (ed) ja täida lüngad. 1. AB-veregrupiga Rh- positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antikehad puuduvad b) Anti-B antikehad, anti-D antikehad c) Anti-B antikehad, anti-A antikehad 2. Fibrinogeen a) moodustub 80% vere golloidosmoostsest rõhust b)osaleb vere hüübimisel Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestvus: Kodade süstol 0,1 sekundit, vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid
Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid  kaitserakud · Erütrotsüüdid  transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid  sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid. Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas Südame minutimaht- ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul Südame löögimaht- kogus, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus- on sagedus, mitu korda süda minutis lööb EKG- eletrokardiogramm Tahhükardia- südamelöögisagedus üle 100 Pradükardia- löögisagedus alla 70. Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis avaldub artertite seinale
Parem vatsake (ventriculus dexter) – väljub kopsutüvi. Südame töö ja verevool läbi südame: Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega.
suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid. Ca tungib rakku, reguleeritakse toponiini ja tropomüosiini kaudu. Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu. NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku. Paras ns toimib üle uitnärvi Ach ja M- retseptorid, suurendab K leket rakust välja aeglasem erutuse levik, innerveerib kodasid. Kahekordne veresoone raadiuse muutus toob kaasa 16-kordse mahtkiiruse muutuse. Mahtkiirus vereringe järjestikustes osades on konstantne. Joonkiirus on aga aordis 1000x suurem kui kapillaarides.
(koronaarvereringe). Südant varustavad verega parem ja vasak pärgarter, mis lähtuvad aordi algusosast ja asetsevad südame pärgvaos. Kõik südame veenid ühinevad ühisks veeniks  südame pärgurkeks, mis suubus paremasse kotta. Südame töö. 13 Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed (süstol) ja lõtvumised (diastol), mis toimuvad kindlas järjekorras. Esimeses faasis kontraheeruvad üheaegselt mõlemad kojad, veri läheb kodadest vatsakestesse, mis lõõgastunud (0,1 s). Teine faas algab vatsakeste üheaegse kontraktsiooniga; kojad lähevad sel ajal üle lõõgastumisseisundisse (0,3 s). Kolmandas faasis algab vatsakeste lõõgastumine; ka kojad on samal ajal lõõgastunud (üldine paus  0,4 s). Kõik kolm faasi moodustavad südame töö ühe tsükli. Rahulolekus südame kontraktsioonide
7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD KEHAS ERINEVAID AINEID. NII RÄNDAB KOOS α-GLOBULIINIGA TÜROKSIIN, β-GLOBULIIN SEOB RAUDA, γ-GLOBULIINIDE HULGAS ON ENAMIK VERE KAITSEAINEID – IMMUUNOGLOBULIINE. 9. HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN 10. SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME). DIASTOL- SÜDAME VATSAKESTE LÕÕGASTUMINE. 11. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (FREKVENTS)- NORM: 60-80 x MINUTIS 12. SEERUM- ON PLASMA, MILLEST ON VÄLJA KORJATUD HÜÜBIMISE AINED 13. HEMATOKRIT- NÄITAB SEDA, KUI PALJU ON VERERAKKE JA PEAPLASMAT 14. AGLUTINATSIOON- KUI VERERAKUD KLEEPUVAD KOKKU (ÜKSTEISE KÜLGE) 15. ALKALOOS- VERE pH LANGUS 16. ATSIDOOS- VERE pH TÕUS 17. ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG)- ON SÜDAME ERUTUSE JA KONTRAKTSIOONI VÄLJENDUS. 18
Trombotsüüdid Osaleb hüübimises 150-400x109/liitris 30. Inimese veregrupid A, B, AB, O 31. Reesusfaktor Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas 32. Verevalgud Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid 33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis EKG Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis
Suured veenid (alumine ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid)  sein õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne. Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein on katki. Veri liigub soontes lainetena  pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele. Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda) seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta. Vererõhk on surve, mida avaldab südamest väljapumbatav veri veresoonte seintele
1 s) , surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. ·Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. ·Vasakestesüstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks
Energeetilised substraadid: *glükoos, *vabad rasvhapped, *laktaat  produtseeritakse lihaste ainevahetuse käigus Südame-veresoonkonna süsteemi: *komponendid(vereringe, hingamine,veri)*ülesanded(transport, regulatsioon, termoregulatsioon) Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport kudedeni,*kapillaarid  ainevahetus kudedes,*veenid ja veenulid  vere transport südamesse Süstol  kontraktsiooni faas.(110-140mm/Hg)Diastol  lõõgastusfaas(60-90mm/Hg) Arteriaalne vererõhk:*tähistatud kui süstoolne/diastoolne(norm 120/50 mmHg, kõrge-140/90 mmHg), *süstoolne vererõhk,*diastoolne vererõhk Vererõhk:*pulsi rõhk  süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool  diastool),*keskmine vererõhk  keskmine vererõhk arterites Vererõhku mõjutavad tegurid:*südame jõudlus, *takistus verevoolus,*veresoonte süsteem, veresoonte toonus,*vere viskoossus (plasma maht väheneb)
moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad
(punaverelibled, valgeverelibled, tuumadeta vereliistakud) ja vereplasmast (rakuvaheaine). o Veri on tiheduselt ainult veidi ,,paksem" kui vesi, kuid kolm korda viskoossem. See aitab ära hoida keeriste tekkimist veresoontes. Terves organismis voolab veri laminaarselt (erandiks aort ja südameklappide piirkond). o Süstol  südamelihase kokkutõmme, tööaeg, kestab 1/3 täisperioodist. (120 mmHg ideaalne, 135 norm). o Diastol  südamelihase lõtvumine, puhkeaeg, kestab 2/3 täisperioodist. (80 mmHg ideaalne, 85 norm). o Vererõhu mõõtmine: konspekt IV, lk 40-43. o Vead: vererõhk ei ole püsiv suurus, sõltub kehalisest pigutusest, psüühilisest seisundist, toidust, alkoholist jne. Mõõtvate isikute kuulmisteravus, müra ruumis, vale asend südame suhtes, kiirustamine jne. 8. Mehhaanilised võnkumised ja lained, akustika.
toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5 Löögimaht normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni
toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis  võib ka
mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. 4. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline:  Süstol – kokkutõmme  Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis) Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi). Vere liikumine südames toimub rõhkude muutumise teel südame siseselt ja ka õõnesveenides ning aordis ja kopsuarteris. Rõhud omakorda sõltuvad sellest, kas süda on kokkutõmbunud või lõtvunud. Kui mingi südame osa tõmbab
annaabi.ee 
