motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae't ja m ciliaris't IV N trochlearis velum medullare läbib sinus harusid ei anna; tuum asub mesencephalon'i Somiidilihaste närv, somaatilis- superius'e cavernosus'e innerveerib m obliquus superioris't tegmentumis:
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevahemikes. 59. Seljaajusegmendi mõiste, arv. Joonis 19. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja tagumisi juuri, nimetatakse seljaaju segmendiks. Seljaajust lähtuvad närvipaarid tekitavad segmendi. Seljaaajul on 31 segmenti, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innerveerivad teatud kindlaid sekeltilihaseid ja nahapiirkondi. Seljaaju segmendid on palju õhemad kui lülisambalülid. Seljaaju lõik. *** 60. Seljaajunärvide arv, jagunemine. Lk 214 õpikus. Kokku 31 närvipaari: 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi ja 1 õndranärvi paari. 1 segment 2 närvi paremale, vasakule. Igas segmendis on 2 närvi mõlemale poole. 61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19.
nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks. 118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased);
seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M. rectus superior'i innervatsioon: nucl oculomotorii n. oculomotorius r. superior m. rectus superior Pupillaarrefleks: suurema valgusega pupill aheneb. Seda ahendab m. sphincter pupillae. a) Parasümpaatiline eferentne: nucl oculomotorius accessorius n oculomotorius radix parasymphatica ganglion ciliare (ÜL) m. sphincter pupillae 3 2.2 N
c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel:
3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis
163. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme- 5 paari ristluu- ja üks paar õndranärve. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Jaguneb kaheks: selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid neis on nii sensoorsed kui motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja
haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on:
Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda
VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n
munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks - parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri) ning kumbki pool omakorda kaheks - ülemised osad on kojad, alumised vatsakesed - vasak koda, vasak vatsake (arteriaalne veri); parem koda, parem vatsake (venoosne veri). 16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18
Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest
10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist
a. rinnanärvid) moodustavad põimikuid 8) plexus lumbalis’e moodustumine (segmendid), harud alajäsemele, milliseid lihasrühmi innerveerivad moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 1. n. cutaneus femoris lateralis 2. n. femoralis: vagnavöötme vahelmise rühma lihased, reie eesmise rühma lihased 3. n. obturatorius: reie mediaalse rühma lihased c) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris (plexus brachialis) 9) peopesa naha innervatsioon (närvid, mitu sõrme) n. medianus - pöidla poolt alatest 3,5 sõrme n. ulnaris - väikesõrmest alates 1,5 sõrme 10) plexus sacralis’e moodustumine (segmendid), millise lihase peal paikneb, tugevaim haru, mida innerveerib reie piirkonnas (rühm) moodustavad 5. nimmenärvi, 1-5. ristluunärvi ja õndranärvi ventraalharud; paikneb m. piriformis’e
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2
1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. 4 Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliigeseid. Tekkepõhjused ja mehhanismid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib seljaaju kahjustuda ning
tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4
F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad:
JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud
JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist: - selgmine(pikad)- innerveerivad süvasid seljalihaseid, vastava piirkonna nahka - kõhtmine(lühikesed)- innerveerivad keha kindlaid piirkondi 163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud
1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid. Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat
näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid, rinnanahka, pleurat, samuti kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka.
lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 78 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). 77 Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad? Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv,
kateetri abil. · Kui esimesed nädalad mööduvad, tekib põie automatism- põie iseeneslik tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele: kui tekib põie seinte venitus- siis tõmbuvad põie seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise
eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. ambiguus, m. rectus oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii d) millised kraniaalnärvid väljuvad: fissura orbitalis superior: n. occulomotorius, n. trochlearis, n. ophtalmicus, n. abducens, , foramen rotundum – n
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toim...
AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid · Propriotseptsioon ja kinesteesia- kehaosade asendi ja nende liikumise tajumine. Lihase kontraktsiooni läbiviivad lihaskiudud e ekstrafusaarsed lihaskiudud, mida innerveerivad -motoneuronid. Lihaskäävid- lihaskiud+närvilõpmed, keha asendi retseptorid, tundlikud lihase venituse korral. Golgi kõõlusorganid tundliku lihase kontraktsiooni suhtes, takistavad seda. · Valu- notsiretseptorid, kaasneb sümp NS aktivatsioon. Roll alanevatel inhibeerivatel teedel, lähtuvad taalamusest ja ajutüvest, transmitteriteks endorfiinid. · Temperatuur- temp tõusmine 10 kraadi võrra, kiirendab ainevahetust 2x Spetsiifilised meeled
3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges
19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 166) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. 167) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad 38 Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka.
Deodorandid on tavaliselt vähem ärritavad enamus inimestele. Tõsisema higistamise korral, kui käsimüügipreparaadid ei ole piisavalt mõjusad, on kasutusel järgmised ravimeetodid: · Iontoforees. Läbi patareiga varustatud aparaadi suunatakse nõrk elektrivool ravitavasse piirkonda. Protseduur on valutu ja üsna ohutu, kuid ei pruugi olla efektiivsem kui paikne antiperspirant. · Botuliintoksiin (Botox) blokeerib higinäärmeid innerveerivad närvid. Botuliintoksiini süstitakse nahasiseselt paljudesse ravitava piirkonna punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub ajutiselt keskmiselt 4-8 kuuks ning toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botox on ohutu ja efektiivne vahend liighigistamise ravis. · Operatiivne ravi. Harvadel juhtudel võib olla lahenduseks operatsioon. Kui
Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast
- kaelaosas 8 segmenti (seotud 7 kaelaosa lülisambalüliga + otse kukla all 1) - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 6 ● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka 2)eesmiseks e kõhtmiseks VENTRAALSEKS h aruks -> osaleb põimikute moodustamisel ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!
Põiepidamatust ravivad tavaliselt lasteneuroloogid, seda hakatakse tegema tavaliselt siis kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on
Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule. 1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos
Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused. ??? 3 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 9.Keeleneelunärv. Kiud on eferentsed (motoorsed ja parasümpaatilised), aferentsed. Tuumad asuvad piklikajus. Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest. 10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude impulsse, mis tagavad pideva lihase valmisoleku e toonuse. Lihastoonus on baasiks, millest lähtudes lihas alustab aktiivset kontraktsiooni või lõtvumist.
Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv
elundite talitlusi (süljeerituse keskus, neelamis- ja hingamiskeskus). Valgeaine 26 närvikiudude kimbud ühendavad pea - ja seljaaju osasid omavahel ja täidavad juhtefunktsiooni annavad närviimpulsse edasi. Pea ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega, sest ajuaine vajab pidevalt hapniku ja toitainete juurdevoolu. Närvid jagunevad 12 paariks peaaju ehk kraniaalnärvdeks ja 31 paariks seljaaju ehk spinaalnärvideks. Nad innerveerivad (närvidega varustatus) oma harudega kõiki elundeid. Elundites ja kudedes on sensoorsed (tunde) e. aferentsed närvilõpmed retseptorid ja motoorsed (liigutajad) e. eferentsed närvilõpmed. Kõik närvid ja nende harud koos lõpmetega moodustavad perifeerse närvisüsteemi. Närvikiud, koondudes kimpudeks, moodustavad närvid, mis on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Kogu tsentraalne ja perifeerne närvisüsteem jaguneb anatoomilis funktsionaalselt somaatiliseks ja vegetatiivseks e
Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid.Kesknärvisüsteemis on neuronite kehad koondunud kihtideks või tuumadeks; aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist
Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c. Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas 2) Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus a. Lihaskiud on tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendustega b. Sajad ja tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegslet kontraheeruva üksuse c. Siseelundutes, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie
söögitorru. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, tagasi see toidukämp liikuda ei saa. 3) söögitorufaas söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku. Lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lõkatakse toidukämp edasi. Liigub laineliselt kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ning toit pääseb makku. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihased nii neelupiirkonnas kui söögitoru piirkonnas. Ja ka koordineerivad. Ajukahjustuste korral peaaju ja ka uitnärv, on neelamine häiritud. Neelamise faasid: Suuõõne faas toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse.
16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid 18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond a) Kaelapõimik pea, kael ja vahelihas C1-C4 b) Õlapõimik õlavööde ja ülajäse C5-C8 c) Nimmepõimik kõhu lihased, reie eesmined lihased d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon
kohtadesse ja ,,sõuavad" aktiinist mööda. Samal ajal lõhustatakse ATP-d. Kui membraanide akts.potentsiaal on möödunud, pumbatakse suurem osa Ca ioone sarkopl.retiikulumi tagasi. Silelihases ei ole aktiin ja müosiin järjestunud filamentideks ega sarkomeerideks. Kontraheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud, suudavad arendada kolmandiku kontraktsioonijõust. Samas ei väsi nii kiirelt. Suurem osa silelihastest kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid
piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus. Need silla ja keskaju neuronid mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv,...
sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi (seljaaju, peaaju) tagasi. Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab. Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid. Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama. 19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa tasakaalustatud toitu (50-60% süsivesikud, 20-30% lipiide, 10-20% valku päevas),(taimset kraami ¾ ja loomset ¼). Teha trenni vastavalt oma keha füüsilise koormusele. 20) Valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest toimub kodus. Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes: • Kas kannatanu liigutab?
Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne. Põhilised hingamislihased on diafragma ja roietevahelised lihased. Sisse- ja väljahingamise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.) Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
