seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna. Ajupoolkerade asümmeetria Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanded: analüütiline infotöötlus, kõnelemine, arvutamine, kirjutamine, loogika, paremakäelisus, teadus. Lühidalt peetakse vasaku ajupoolkera ülesandeks lugemist, arvutamis ja sõnalise info töötlemist. Parema ajupoolkera ülesanded: sünteetiline infotöötlus, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED VASAK POOLKERA: SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
B S I N T E K E Õ R A B G J I E U R 1. Neuroloog ja psühhiaater, kes võttis kasutusele elektroentsefaloogia? 2. Närviimpulsside ülekanne? 3. Seal asuvad elutähtsad reflekside keskused? 4. Prantsuse kirurg ja antropoloog, kes uuris ajupoolkerade asümmeeriat (1824-1880)? 5. Üks närvisüsteemi osa? 6. Kompuutertomograafia lühendatult? 7. KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritustele? 8. Kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus? 9. Haigus, mida iseloomustab mälu halvenemine? 10. Närvirakk teise sõnaga? 11. Koosneb pea- ja seljaajust? Ott Saarsalu 10RL
poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele. · Varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. Kreeka kiri alates 5. sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri), siis võib oletada, et parema- ja vasakukäeliste vaheline suhe oli võrdlemisi ühtlaselt jaotatud. Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Juba emaüsas on ära määratud, kummakäeline laps olema saab. (Beebi sirutus) 1. Loomulik vasakukäelisus on kaasa sündinud, 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel - nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) · Mõlema paremakäelise vanema puhul on vasakukäelise lapse saamine kolm korda
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas. Samuti on leitud, et inimesed, kellel on aktiivsem vasaku poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad
suurte rakkude poolest; neis paiknevad meeleelundite kõrgeimad keskused assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete väljade kaudu, nende peamiseks funktsiooniks on ajukoorde saabuva informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõigekeerukamaid funktsioone Kasutatud allikad http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju#Otsaju Kasutatud kirjandus J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 .. « »
funktsioone ja olulisust. · Emotsioonid on vajalikud inimeste mõistmisel, et paremini kontakti saada ja suhelda. · Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse. · Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon.
Vasaku -- või paremakäelised? 19. august 2014 09:00 Miks on mõned lapsed vasakukäelised ja kuidas sellesse suhtuda? Millised märgid näitavad, et laps võib olla vasakukäeline ja kas peaks teda siis ümber õpetama hakkama? Vastused leiad siit! Miks on inimesed vasaku -- või paremakäelised? Inimese parem ja vasak ajupoolkera on seotud keha vastaspoolega. Vasakukäelistel töötleb informatsiooni peamiselt parem ajupoolkera, paremakäelistel vasak ajupoolkera. Käelisuse muutmine ei muuda ajupoolkerade dominantsust -- tekivad vaid ülekanderaskused ning dominantse ajupoole ülekoormus. Et käelisus on kaasa sündinud ning paremakäeliseks ümber õpetatud vasakukäelised jäävad ikkagi vasaku käega osavamaks, võib paremakäeliseks ümber õpetamist vaadelda aju loomulikku tööprotsessi sekkumisena. Ümberõpetamise tagajärgi on tihti raske ette näha. Vasakukäeliste osakaal rahvastiku hulgas kõigub 10 ja 15 protsendi vahel. See suur erinevus
parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms. talitlust. 10. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohuolukorras kasutades selleks keha energiat tõstab vererõhku, kiirendab hingamist, südame tööd jne. Parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse taastades keha varusid ja tasakaalu hingamine ja südame töö aeglustub, vererõhk langeb, veresooned laienevad jms. 11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt
keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinalt Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria sünteetiline infotöötlus analüütiline infotöötlus Vasak a ajupoolkera 3-mõõtmelised teadvus parem (ruumilised) kujundid ajupoolkera ajupoolkera kujutlusvõime vasak arvutamine
kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt.
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
· 4 · http://www.northernrockiesneurosurgeons.com/brain.htm Ajukoore funktsionaalsed väljad Assotsiatiivsed Motoorsed väljad väljad Sensoorsed väljad F P O T Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest Ajupoolkerade asümmeetria · Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele. Varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt. heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevad kirjad (nt. kreeka kiri alates 5. sajandist ja bengali ehk tiibeti kiri). Kujunemine Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Mõlemad vanemad on paremakäelised, - keskmiselt 9% lastest vasakukäelised; Üks vanematest on vasaku- ja teine paremakäeline - umbes 19%. Mõlemad vanemad on paremakäelised – 26% Jagunemine 1. Loomulik vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud. 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – nt parema ajupoolkera kahjustuste või
) poolkerade koostöös. b. Näiteks loovus (uue ja väärtusliku produkti loomine) – olemasoleva info (sin) uudne kombineerimine (dex) järgneva resultaadi sobivuse analüüsi ja hinnanguga (sin). Sisaldab vältimatut, domineerivat analüütilist aspekti (kunstnikel jne). Parema ajupoolkera funktsionaalse rolli avastamine 1961 a P. J. Vogeli kallosotoomia modifikatsioon epilepsia ravimiseks – võimaldas uurida isoleeritud ajupoolkerade funktsioneerimist. (Algul vähenesid hood, nende sagedus, pikkus.) 1. Katsete struktuur: a. Stiimulite lateraliseeritud esitamine: tahhistoskoopia, dihhootiline test jne. (Ruumi pool keskjoonest vasakul vasakusse ajupoolkerasse jne). b. Vastuse lateraliseerimine: vasaku-parema käe-jalaga, verbaalselt- mitteverbaalselt. c. „Kimäärsed kujundid“ – ülekantav emotsionaalne aspekt. 2
juurde 18 aastaselt? Eric Lenneberg kriitiline periood keele omandamises. Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng. Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises. 19. Miks on võõrkeelte õppimine sageli raske? Kuidas on lastel võimalik televiisori vahendusel õppida ära võõrkeel? Kas sama suudavad ka täiskasvanud? Iga päevaga väheneb võime õppida võõrkeelt. alguses on täiskasvanud edukamad õppimises, kuid siis lapsed mööduvad. lapsed näevad telekast pilti ja viivad selle kokku jutuga mida samal ajal telekast räägitakse. täiskasvanud suudavad mingil määral seda keelt õppida, kuid päris selgeks ei
Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingimatuid reflekse, mis on kaasa sündinud, ja tingitud reflekse, mis kujunevad elu jooksul. Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on 2 närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Erinevused seisnevad info töötlemise viisis: vasak poolkera töötleb infot analüütiliselt, parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks kasutatakse tänapäeval mitmesuguseid meetodeid (EEG, CAT, PET). Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Unes eristatakse aeglase une ja kiire ehk paradoksaalse une (REM-une) seisundit.
Ehkki hiina kultuuri tavad, kombed ja traditsioonid on paikkonniti suuresti varieeruvad, on seda läbi ajaloo ühte sidunud keelepiire ületav ühine hieroglüüfkiri, eliidile omane olnud ühine kirjanduslik ja kirjalik kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed eetilis- religioossed vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. MAJANDUS: Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse
Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria parem ajupoolkera sünteetiline infotöötlus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid kujutlusvõime kunstimeel musikaalsus 8 emotsioonid vasakukäelisus analüütiline infotöötlus
suhteid. Siiski eelistavad nad suurele sõpruskonnale üht või paari sõbratari. Nad ei ole nii enesekesksed ja egoistlikud kui poisid, eelistavad konflikte lahendada sõnadega, mitte tekitada füüsilist kahju. Naistele ei valmista vähimatki raskust samal ajal küpsetada pannkooke, tegeleda lapsega ja raadiot. Selle võime tekitab ühendusteede võrgustik vasaku ja parema ajupoole vahel, mille kujunemise eest on hoolt kandnud naissuguhormoon. Meestel neid ühendusteid ajupoolkerade vahel pole, mistõttu tegelevad nad ühe asjaga korraga. Samas on naistel raskusi parema ja vasaku käe eristamisega, kuna nad kasutavad korraga kahte ajupoolt. Tüdrukutel on poistega võrreldes kaks kuni viis korda enam hirme ja kartusi (hirm üksi kojujäämise ees, hirm vanemaid kaotada, hirm pimeduse ees jne). Alla aastase lapse 4
mõistaks jutu tagamõtet. Emotsioonitu tekst ei kutsu kuulama. Paremini kontakti saada ning suhelda. Mõista mis on ohuks. Viha paneb su ründevalmis. Sündmus-põhjustab emotsiooni, kodeerimine milline see emotsioon on, tegutsemisvalmidus- valmis põgenema kui vaja, emotsiooni avaldumine pisarad, naer ... , regulatsioon kas võimendada või mitte. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis.
Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- e. lateraalvagu, tsentraalvagu, kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad kummagi poolkera 4 sagaraks: otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagar. Tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär ja tahapoole posttsentraalkäär. Ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus, mis moodustab ~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/cerebrum_1.gif Ajuvatsakesed Peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju
närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks)
Anne-Ly Padrik HT-16 Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahtelin...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks): - otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagaraks ➔ tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär, tahapoole posttsentraalkäär ➔ ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus - moodustab u 60% ajupoolkerade kaalust Suurajupoolkerade koosseisus: - ajukoor - uhteteed - basaaaltuumad ehk põhimiktuumad - külgmised ajuvatseakesed 12 Ajukoor CORTEX CEREBRI ● kõrgeim KNS-i osa (kõige hilisema arenguga) ● koosneb HALLOLLUSEST - suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoloine hallolluse kiht, on LIIGENDATUD paljude
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008). Vaimse alaarengu põhjuse väljaselgitamine on nii lapse kui tema perekonna seisukohalt esmase tähtsusega. Põhjuse ja selle olemuse tundmine on prognoosi ja profülaktika eelduseks.
24-25 Aju uurimine Võrreldes veel sajanditaguse ajaga, kui inimese aju ja selle funktsioonide uurimiseks tuli aju füüsiliselt eemaldada ja peamine informatsioon saadi peale inimese surma kahjustuste uurimisest (nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1
- Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisel nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel (Hebbi korduvate numbrite test) - Vasaku temporalsagara kahjustuse korral ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul Frontaalsagarad - Ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega (HERA) HERA järgi ilmneb 3 eeldust: - Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega - Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega - Parem prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise mälu taastamisega kui vasak prefrontaalne koor Nt leidis Tulving et vasak orbitofrontaalkoor on aktiivne sõnalise info omandamisel kuid need
Ajupoolkerade ühendused (3 tk): • ei vaja/otsi lähedust 1) Assotsiatsioonikiud-seovad suuraju koore keskusi omavahel (algavad ühtedest • tähelepanematus koorekeskustest ja lõpevad teistes ). • kõnefunktsiooni lateralisatsiooni puudulikkus vasakusse HF enamikel autistidel 2) Kommissuraalkiud-seovad ajupoolkerade sümmeetrilisi osi omavahel (moodustades suuraju nidemeid-mõhnkeha, commis.ant.) KEEL JA KÕNE 3) Projektsioonikiud-närvikiud, mis seovad suuraju koort alamate NS osadega: Kõne on kõige kiirem ja keerulisem motoor-kognitiivne funktsioon inimesel taalamuse, hüpo-, ajutüve ja seljaajuga. Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega.
Jaapani massaaz Jaapani massaaz ehk shindo on Jaapanis sündinud uudne ravimeetod, mis ühendab vanu idamaiseid tarkusi kaasaegsete teadmistega inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Shindo on töö inimese kehaga, mis hõlmab nii massaazi, venitus- kui lõõgastusharjutusi. Shindo käsitlus inimesest on terviklik, mõjutades inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Shindo sobib igale eale, nii lastele kui ka vanematele inimestele. Eriti efektiivne meetod taastusraviks. Kuna meetodil on tugev ajupoolkerade koostööd toetav mõju, on shindost palu abi eriravi vajavate laste taastusravis. Vanematel inimestel aitab shindo parandada liigeste liikuvust ja vähendada lihasvalusid. 6 Vesiravi Vesiravi on tõhus vahend pingesoleku, seedehäirete ja valu leevendamiseks. Enne vesiravi alustamist ja raviprotseduuride proovimist on siiski soovitav tohtriga nõu pidada. On hädasid,
mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad
Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus). • Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves on jagatud nelja gruppi: CA1, CA2, CA3 ja CA4. • Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele - nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Ilmneb ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega, mida nimetatakse HERA (hemispheric encoding and retrieval assymmetry). HERA järgi ilmneb kolm eeldust: 1) Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; 2) Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega;
1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks 2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist
kesksed religioos-eetilised vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. Hiina kirjandus
Seljaaju juhteteed ja seos lastehalvatusega. Mis on ataksia ja mis apraksia? - Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras
Töös kajastatud uurimus vasakukäelisusest on läbi viidud Viimsi Keskkooli näitel 2015/2016 õppeaastal. Töö autor soovib tänada kõiki küsitlusele vastanud õpilasi, juhendajat Ruth Lobjakas ning õpetajaid Reili Renital ja Kersti Ojassalu. 3 1 KÄELISUSE KUJUNEMINE Käelisus on peamiselt inimesel esinev asümmeetria ühe või teise käe eelistamisel erinevate tegevuste sooritamisel. Käelisus on seotud ajupoolkerade asümmeetriaga. Enamik inimesi on paremakäelised, kuid sageli leidub ka vasakukäelisi. (Wikipedia, 2015) Mõlemakäelisus ehk ambidekstria on käte võrdosavus ehk käelisuse puudumine. See on inimeste hulgas haruldane, teiste primaatide seas aga valdav. (Wikipedia, 2015) Vasakukäeliseks nimetatakse inimest, kes saavutab vasaku käega tõhusamaid tulemusi kui paremaga ning eelistab vasakut kätt mitmesugustes tegevustes, mis nõuavad head koordinatsiooni, jõudu ja täpsust
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus.
see mis hoiab inimest inimesena – hoiab tagasi ja reguleerib; amügdala tekitab ülevaid emotsioone, on pärit loomariigist - Väheneb sünoptiline tihedus – 2 närvirakku suhtlevad omavahel ja sünapsite tihedus muutub ajukoores Mõhnkeha ja integratsioon - Väärkoheldud lastel ja täiskasvanutel vähenenud mõhnkeha maht ja integratsioon - Arvatakse et mõhnkeha morfoloogia peegeldab ajupoolkerade vahelist suhtlust - Meestel 2x suurem rsk mõhnkeha mahu vähenemiseks; tekib sagedamini hülgamise tagajärjel Võrgustiku arhitektuur - ACC – Väärkoheldud/väärkohtlemata Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib Kokkuvõte - Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM
Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud sagarate piiril kindlustab erinevat laadi informatsiooni integreerimise ja ülemineku sümboolsetele skeemidele, sh. keele kasutamise. Ploki funktsioneerimisel ilmneb lateraalsus — ajupoolkerade vahel kehtib funktsioonide jaotus. Viimane ei ole siiski absoluutne. Ploki roll kõne funktsionaalsüsteemi töös on väga oluline: kindlustada keeleüksuste äratundmine ja tähenduse mõistmine tajumisel, keeleüksuste valik kõneloomes. 3. Tegevuse keeruliste vormide programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli ploki moodustab ajukoor tsentraalkäärust eespool, olles tihedalt seotud ekstrapüramidaalsüsteemiga ning II ploki
Jaapani massaaz ehk shindo on Jaapanis sündinud uudne ravimeetod, mis ühendab vanu idamaiseid tarkusi kaasaegsete teadmistega inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Shindo on töö inimese kehaga, mis hõlmab nii massaazi, venitus- kui lõõgastusharjutusi. Shindo käsitlus inimesest on terviklik, mõjutades inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Shindo sobib igale eale, nii lastele kui ka vanematele inimestele. Eriti efektiivne meetod taastusraviks. Kuna meetodil on tugev ajupoolkerade koostööd toetav mõju, on shindost palu abi eriravi vajavate laste taastusravis. Vanematel inimestel aitab shindo parandada liigeste liikuvust ja vähendada lihasvalusid. Jooga-massaaz Jooga pärineb 5000 aasta tagusest Indiast, olles tohutu vaimsete tõdede, füüsiliste oskuste ja filosoofiliste põhimõtete kogu. Jooga põhimõtted on universaalsed ja holistlikud, sobides kõigile ning aidates inimest jõuda tasakaalu ja harmooniani, mis on aluseks heale tervisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
