Mediaatori funktsioon transkriptsiooni initsiatsioonil Mediaator on suur valkkompleks, mis funktsioneerib transkriptsiooni koaktivaatorina. Pol II initsiatsiooniks in vivo on vaja multivalkset mediaator-kompleksi, mis assotsieeruks mittefosforüülitud Polümeraas II C-terminusega, moodustades väga suure holoensüümi ning sisaldades ka enamuse generaalsetest transkriptsiooni faktoritest, toimides sillana ensüümi ja transkriptsioonifaktorite vahel. Ehk mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsiatsiooni kompleksi kokkupanekut. (Mediaatorkonpleks on vajalik edukaks transkriptsiooniks peaaegu kõikides II klassi geeni promootorites pärmis) Mida reguleerib nonsense mediated decay pathway? NMD on rakumehhanism mRNA jälgimiseks, et tuvastada nonsense mutatsioone ja ära hoida vigaste valkude ekspressiooni. Imetajates vallandab NMD exonjunction kompleks (eksonintron liides) (EJC), mis on algselt hoiustatud premRNA splicingu ajal
Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse. Postsün membraanil on mediaatorite suhtes tundlikud moodustised retseptorid, võib olla erinevaid ( tundlikud erinevate ainete suhtes, sest vabaneds võib mitu erinevat mediaatorit) Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Kui erutus jõuab piki närvi selle presün ossa, vabaneb seal paikevatest põiekestest sünpillu
pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. ............................. Postsünaptiine e sünapsijärgne osa: paiknevad mediaatori suhtes tundlikud moodustised, mida nim retseptoriteks
Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator. Mediaator käivitab protsessi, kus on teisane virgats. Näärme hüpo ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Kasvuhormooni liigprodutsiooni
ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane. Vöötlihaskiud koosnevad pikkadest hulkruumsetest rakkudest, kokkutõmbed on kiired. Kõhrkude, luukude, rasvkude, veri: Kõhrkude on toruluude otstes ja moodustab tugistruktuuri, kõhreline, luukude on jäik, veri on vedel, rasvkude moodustab naha aluskoe ja kaitseb siseelundeid. Sünapsid Keemilise puhul esineb mediaator närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel. Elektrilise puhul on rakud otseses ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule. Erinevalt keemilisest sünapsitest ei võimalda elektrilised sünapsid signaali töödelda.
c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B)
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. ·...
vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata. 5. Tingitud refleksi väljakujunemise ajal ei tohi samal ajal esineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see ,,kustub". 21. Sünaps - kontakt kahe neuroni vahel: neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes Erutuse ühesuunaline juhtivus aferentselt närvilt eferentsele; erutuse juhtivuse aeglustumine sünaptiline peetus; rütmi omandamine; erutuse irradiatsioon; närvikeskuste funktsionaalsete
– Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – Seisneb närviülekande mõjutamises. Narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis
q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni protektor q Itaalia kuningas q Sveitsi Konföderatsiooni mediaator TSITAATE n "Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud." n "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." n "Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. " n "Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. " HUVITAV TEADA Napoleoni kompleks Nööbid Napoleoni kook Keisriks kroonimine Tsiviil ehk Napoleoni koodeks Haritus KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I
jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni
ferrotseeni (R.Blonder, Belmonte Science Laboratories Centre, The Hebrew University of Jerusalem). See ühend suudab ühtaegu nii oksüdeerida (elektrone loovutada), kui redutseeruda (elektrone liita). Seega ferrotseen vahendab ensüümi (GOx) aktiivtsentris toimuvat elektroodile, ise oksüdeerudes ja redutseerudes: a) Glükoos + ensüüm (oksüdeeritud vorm) glükoonhape + ensüüm (redutseeritud) b) Ensüüm (red.) + mediaator (ferrotseen, oks.) ensüüm (oks.) + mediaator (red.) c) Mediaator (red.) mediaator (oks.) + e - Pangem tähele, et ensüüm GOx ei suuda "tööle asuda" redutseeritud vormis, ta vajab taastumist. Antud juhul võimaldab seda mediaator, mis liidab "liigsed" elektronid (taastades ensüümi "töövõime"). Elektronide voog antakse aga mediaatori poolt elektroodile, mille abil see on voolutugevusena registreeritav. Järelikult: mida aktiivsemalt ensüüm glükoosi muundab, seda suurem on
7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet
2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi?
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin -
silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4. Nimeta ja iseloomusta lühidalt inimese elundkondi
Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides. Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu
ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip.
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
mis seob üldist transkriptsioonifaktorit ja määrab seega ära transkriptsiooni alguskoha. • TBP on esimene valk, mis ”istub” TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. • Mediaator on multiproteiinne kompleks, mis toimib transkriptsioonikoaktivaatorina kõigis eukarüootides. • HAT (histoonatsetülaasid) - põhjustavad histooni N-terminaalsete sabade hüperatsetülatsiooni, tänu millele generaalsed transkriptsioonifaktorid seonduvad tugevamini. • HDAC (histoondeatsetülaasid) - need valgud põhjustavad nukleosoomides, mis seonduvad TATA- box’i ja promootor-proksimaalsele järjestusele, histooni N-treminaalsete sabade de-atsetülatsiooni.
initsiatsiooni käigus seovad. Mediaatorkompleks ja selle tähtsus. Transkriptsiooni initsiatsiooni käigus (siin kirjeldatud TATA-box tüüpi promootoril) seondub TATA-box järjestusele kõigepealt TFIIA ja TFIID (milles on TBP subühik). Seejärel lisandub ühtse sündmusena holoensüüm (mis koosneb PolII, TFIIB, TFIIF, TFIIH, TFIIE ning multivalksest mediaator- kompleksist). Mediaator on assotseerunud mittefosforüülitud PolII CTD-ga. Vahepeal on UCE (ülavoolu kontroll-elemendile) või muule regulatoorsele järjestusele seondunud aktivaator. Nüüd aktvaatori aktivatsioonidomään interakteerub mediaatoriga ja transkriptsioon võib alata. Mediaatorkompleks moodustab molekulaarse silla aktivatsioonidomäänide ja RNAPolII vahel. Mediaator mõjutab otseselt transkriptsiooni preinitsatsiooni kompleksi kokkupanekut. On leitud, et üks
TFIIH helikaasne aktiivsus saab oma energia ATP hüdrolüüsilt. Transkriptsiooni- initsiatsiooni kompleksi moodustumine. 11. Mediaator PILT on suur valgukompleks, koosneb 20-30 subühikust. Mediaator on samuti väga sageli transkriptsiooni aktivaatorite sihtmärgiks: püüdes kinni Mediaatori, saab promootorile tuua ka RNA polümeraasi. Mediaator ongi vahelüli transkriptsiooni aktivaatorite ja RNA polümeraasi vahel. PolII - koosneb 12-st subühikust (Rpb1-12), millest suurimad on Rpb1 ja Rpb2. 12
Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta likvideeritakse ja erutuse ülekanne katkeb. Selline mehhanism kindlustab olukorra, et ei
Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator. Mediaator käivitab protsessi, kus on teisane virgats. Näärme hüpo ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Normaalse produktsiooni korral.... ........
Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik. Erutuse ülekanne vegetatiivses NS-is toimub sarnaselt tsereoprospinaalsega sünapsite kaudu. Ülekande aineid nimetatakse mediaadiks (v mediaator?). Sümpaatilises NS-is on ülekandeaineks atsetüülkoliin (ACH), ülekandeaineks efektorile on noradrenaliin ja osalt ka adrenaliin. Parasümpaatilises NS-is ganglionis ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Parasümpaatilises NS-is postganglionaarsele efektorile ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Erutuse ülekannet saab mõjutada. Ravimid on just sellised, mis mõjutavad erutuse ülekannet kas ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile.
VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit: lühikesed preganglionaarsed kiud, pikad postganglionaarsed); Lõppsünapsi mediaator: noradrenaliin (am. norepinefriin); Toimeid: süda – löögimahu tõus, sageduse tõus; vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine jne. VNS-i parasümpaatiline osa (parasymphaticus): Keskused a) kraniaalnärvide (III, VII, IX ja X, vt!) vegetatiivsed tuumad; b) seljaaju ristluuosas (segmentides S2-S4, vaagnaõõne elundite jaoks);
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub
harvem keele ja kõri. Turse püsib 24-72 tundi. Eluohtlik võib olla seede - ja hingamissüsteemi haaratusega AÖ. Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest. 50% esineb nii urtikaaria kui angioödeem, 40% ainult urtikaaria ja 10 % ainult angioödeem. Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. Histamiin on kõige olulisem biokeemiline mediaator urtikaaria tekkes. Seda eluliselt vajalikku ainet leidub organismis seotud kujul spetsiaalsetes "depoodes" nn. "nuumrakkudes". Histamiini vabanemisel toimub kapillaaride laienemine, s.t. paraneb kudede verevarustus toitumus, hapnikuga varustatus jne. Kuid seesama histamiin võib esineda ka mürgina teda leidub 2 nõgesemahlas, kõrvetavate meduuside näärmetes, usside mürgis
Interoretseptiivsed-asuvad keha sees, valu, baro-õhumuutustele. Propriretseptiivsed-liigestes. Vastutusreaktsiooni järgi. Motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed-sisekeskkond, troofilised. Refleksikaar. Aferentsed, viib keskns, lülineuronid, eferentsed-toovad info kns-st teostusorganitesse. Mille talitlus muutub. Sünaps. Edastab eritust närvile, või närvilt teostusoraganitesse. Mediaatorid-eritust esile kutsuvad, pärssiva toimega. Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk. Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama. Reageerivad vastavalt omandatud rütmile
1802 asutas Auleegioni ordeni. Eriteadlased pevad Napoleoni ükeks maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks. Napoleoni muud tiitlid Itaalia Vabariigi president (Presidente della Repubblica Italiana; 26. jaanuar 1802 17. märts 1805) Reini Konföderatsiooni protektor (Protecteur de la Confédération du Rhin; alates 25. juulist 1806) Itaalia kuningas (Re d'Italia; Roi d'Italie; alates 17. märtsist 1805) Sveitsi konföderatsiooni mediaator (Médiateur de la Confédération suisse; alates umbes 1809. aastast) SÜND JA PÄRITOLU 5 Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda.
3. Suurenenud rakusisene Ca-ioonide kontsentratsioon põhjustab põiekeste seostumise membraaniga ja mediaatori (neurotransmitteri) vabanemise sünaptilisse pilusse. 4. Mediaatori molekulid liiguvad sünaptilisse pilusse ja seostuvad membraani Na-retseptorkanalitega. 5. Na-retseptorkanalid avanevad ja Na-ioonid liiguvad järgmisesse neuronisse. 6. Na-ioonide liikumine läbi retseptorkanali järgmisesse neuronisse kutsub esile AP, mis levib üle kogu neuroni. 7. Mediaator kaob pilust kohapealse hüdrolüüsi tõttu või tõmmatakse tagasi. Elektriline sünaps (tekib siis, kui neuronite membraanid on omavahel väga tihedas ühenduses ja pilu puudub): Na-ioonid liiguvad ühest neuronist teise ilma neurotransmitterita. Neuromuskulaarne sünaps: kohtuvad närv ja lihas. Lihasesse liiguvad Ca-ioonid, mis paneb lihase liigutust tegema. 1. AP jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2
Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52 Sissejuhatus psühholoogiasse 53 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva
*Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust:
lõppelundile - lihas- või näärmerakule ★ sünapsis toimub suht aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega ★ närviraku implusi toimel mood. sünapsis keemiliselt aktiivsed ained e MEDIAATORID ★ Erutuse ülekanne toimub mediaatorite varal (atsetüülkoliin, noradrenaliin) Sünapsi ehitus ● PRESÜNAPTILINE OSA - mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nim ülekandeaine e MEDIAATOR e NEUROTRANSMITTER - seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites - presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. Sellele järgneb ● POSTSÜNAPTILINE OSA, mis koosneb - postsünaptilisest membraanist ja sellel asetsevatest - retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele e mediaatorile ● SÜNAPSI-PILU jääb pre- ja postsünaptilise membraani vahele. Erutuse tagajärjel
42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE: Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega.
transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb. Atsetüülkoliin (ACh). Atsetüülkoliiniesteraas(AChE). Atsetüülkoliin lahustatakse koliiniks ja atsetaaliks koliini haaratakse presünapsisse tagasi ja kasutatakse. Erutus kandub impulssidele. Kõige tundlikum on silma pupillilihas.
à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo
(sisemine+morfiin) maratonijooksja ei tunne valu. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus kõikjal: alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kuni kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise ns. mediaator Melatoniin on käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniin on ka tugev antioksüdant. Kasutatakse unehäirete ravis, 1993. a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks
Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ganglionites. Eferentse e. motoorsed. Nende neuronite keha asub KNS-s asuva sümpaatikuse ganglionites. Asstsiatiivsed e. lülitusneuronid asuvad asuvad KNS-s kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neurinitelt motoorsetele. Sünapsi tegevus: Valuvaigistid, rahustid jne mõjutavad seda ülekannet. Mediaator e. virgatsaine e. neurotrasmitter- mediaator aine mis sünapsist eraldub on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel *Atsetüülkoliin( Alzheimeri tõbi) * Dapamiin ( kui on vähedopamiini-parkinsoni tõbi, kui on palju dopamiini skisofreenia) 1 REFLEKS- on KNS-i vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele.
reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. * KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga. Koliinergilise süsteemi häireid seostatakse mälu nõrgenemisega Alzheimeri korral.
1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori 104 Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine 105 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab
depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul). · Pidurdus - avaldub reflektoorse talitluse nôrgenemises vôi lakkamises. Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju asub lülisambakanalis, koosneb hallollusest ja seda ümbritsevast närvikiududest moodustunud juhteteedest (valgeollus). Seljaaju funktsioonideks on reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine.
Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. 3 Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Tänapäevased aju uurimismeetodid- Elektroensefalogaafia (EEG), Positronemissioon tomograafia (PET), Kompuutertomograafia (CT), Magnetresonants kuvamine (MRI), Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb
ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani. Depolariseeritud presünaptilise membraani suurenenud permeaablus Ca+2 ioonide suhtes võimaldab ioonide sissetungi. Suurenenud rakusisene Ca+2 põhjustab mediaatori vabanemise sünaptilisse pilusse. Mediaator asub presünaptilises rakus sünaptilise vesiikulite sees ja vabastatakse sünaptilisse pilusse, kus see liigub postsünaptilise membraanini ja liitub seal olevate retseptoritega, seostub sellega, põhjustab AP tekke. Mediaator-retseptor kompleks suurendab postsünaptilise membraani /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 12 permeaablust ioonide suhtes, avanevad ligand sõltuvad kanalid (Na) ja depolariseerib
järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismi mõnd kindlat funtsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Elundkonna moodustavad ühistalitlusega elundid.
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
4) Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 5) Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile 6) Aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks 3. Närvisüsteemi jaotus 1) Tsentraalne e. kesknärvisüsteem 2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine
(parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
