Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust
hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks) peensoole algus osa, rasvade seedimine, ülejäänud toidu (rasvad, valgud, süsivesikud) seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere
Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid.
KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad.
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad
Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18
sisenõrenäärmete tööd. Toodab ka kasvuhormooni; ületalitlusel- hiidkasv alatalitlusel- kääbuskasv 4.2. KILPNÄÄRE Hormoon TÜROKSIIN( joodi sisaldav) mõjutab oluliselt ainevahetust, närvisüsteemi erutusprotsesse 4.3. NEERUPEALISED Hormoon ADRENALIIN nn. hirmuhormoon,mõjutab südametegevust, tõstab vererõhku ja hingamissagedust. NB! Valmistab organismi ette ohu ja võitlusolukordadeks 4.4. KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS NB! Talitleb nii välisnõrenäärmena-seedenääre,kui sisenõrenäärmena. Hormoon INSULIIN- soodustab glükoosi imendumist rakkudesse ja aktiviseerib ensüüme, mis muundavad glükoosi glükogeeniks. Hormoon GLÜKAGOON on vastupidise toimega insuliinile- aktiviseerib ensüüme, mis muudavad glükogeeni glükoosiks 4.5. KÄBIKEHA asub peaajus ja tema hormoonid kontrollivad inimese ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi 4.6. KÕRVALKILPNÄÄRE- hormoonid kontrollivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 4.7. SUGUNÄÄRMED NB
3,9-6,0 millimooli liitrikohta. Vahetult pärast söömis klükoositase tõuseb. Kõhunäärme insuliin aitab jõuda klükoosil rakusisse, kui insuliini ei ole(või on seda vähe) on inimene suhkruhaige). Kui inimene ei ole söönud hakkab kõhunääre tootma glükakooni, mis hormoonina lagundab maksa ja lihtsate glükogeeni veresuhkruks(glükoosiks). Nii reguleeritakse hormoonidega veresuhkrut. Verreimenduvad toitained suunatakse edasi maksaveeni kaudu maksa. Maks on suurim seedenääre. ·Maks on veresuhkru reguleerija. ·Lagundab ülearuseid amilohappeid aga ka mürke, H2O2, alkoholi. ·Varuainete hoidmine, nt. A ja B12, Rauda, vaske ja kõige tähtsam glükogeeni(loomne tärklis, millest saab vajadusel glükoosi). ·Toodab verehüübimiseks vajalikke verevalke. ·Sünteesib sappi ja kolesterooli. ·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Erituselundkonna moodustavad neerud aga ka naha higinäärmed, kopsud, mis
Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu
Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu
NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki. HÕIMKOND: LIMUSED e molluskid: Iseloomulikud elundid: mantel, jalg, hõõrel ehk raadula. Närvisüsteemis toimub närvitänkude kontsentreerumine pea piirkonda. Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 4 KLASS VAGELLIMUSED e kõhurennised: Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid.
kaksteistsõrmikusse. Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas, aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) lipiide ja amülaasid (alfa-amülaas) süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise
NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki. 7. Hõimkond Limused ehk Molluskid (Mollusca) Iseloomulikud elundid: mantel, jalg, hõõrel ehk raadula. Närvisüsteemis toimub närvitänkude kontsentreerumine pea piirkonda. Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 7.1. Klass Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. 7.2. Klass Soomuslimused (Polyplacophora) Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. 7.3
Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Maks on sapi tekke kohaks ja lisaks sellele täidab ta olulisi ülesaindeid toitainete
täiskasvanud isend. Näited: vihmauss, harjasliimukas, kaanid. LIMUSED Neil on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. TEOD üheosalise kojaga loom. KARBID kahest poolmest koda, liikumiseks kiilukujuline jalg. PEAJALGSED jalg on moondunud kombitsateks ja lehtriks. Elupaik: vees, maismaal. Eluviis: vabalt elavad, mõned kinnitunult. Liiguvad lihaselise jala abil või vee reaktiivjõudu kasutades. Toes: koda või sisetoes. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru, seedenääre maks. Närvisüsteem: peaaju ja närviväädid. Nägemiselundid: silmad, peata loomad silmadeta. Erituselundid: üks või mitu keerulise ehitusega neeru. Vereringe: avatud; süda ja osaline veresoonestik. Hingamine: kopsude või lõpustega. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, osal vastne, täiskasvanud isend. 50 Näited: harilik viinamäe tigu, nälkjas LÜLIJALGSED Keha lülistunud, lülilised jalad
Maolukuti näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. MAKS Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg. Maksal on palju funktsioone: kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m
Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon. Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret
- peensoole limaskest: selle ehitus (ringkurrud, hatud) ja suur pind loovad ainete imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse - enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: - proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks - amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: - sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h.
imendumiseks parimad tingimused. Siit imenduvad monosahhariidid, aminohapped verekapillaaridesse. Monoglütseriidid ja rasvhapped imenduvad lümfi, osalt ka verekapillaaridesse enterotsüüdid: peensoole limaskesta epiteelrakud, mille kaudu toimub imendumine. Nende membraanide tipmised osad on suunatud soolevalendiku ja alumised pinnad veresoonte poole. Kõhunääre on väga oluline seedenääre, kuna selle nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h.
Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (α-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon. Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret.
annaabi.ee 
