Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligi kaudu 90 prot väliskeskonnast vastu võetavast informatsioonist. Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise
tsütoplasmasse ICSI. · See on võimalus isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude raviks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi ICSI · ICSI protseduur teostatakse võimsa mikroskoobi vaateväljas, mis võimaldab embrüploogil munarakku hoidjapipetiga kindlas asendis hoides teise nn. süstepipetiga süstida spermatosoid munaraku kestadest läbi tsütoplasmasse. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Kunstliku viljastamisega seotud ohud · Kunstliku viljastamise korral on lapse saamise tõenäosus umbes 15-20% ravikuuri kohta. · Olulisim kunstliku viljastamisega seotud oht on võimalikust ebaõnnestumisest tulenev pettumus. · Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on mitmikrasedus. · Iga raseduse korral on võimalus raseduse katkemisele. · http://www.fert-c
pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus:
2 Sissejuhatus Taruvaik ehk tarupigi, meditsiiniline nimetus on proopolis, on mesilaste poolt valmistatud värvuselt rohekas, pruunikas või punakas omapärase meeldiva lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine (wikipedia.org). Mesilased valmistavad taruvaiku taimede pungadelt kogutud lähteainetest. Taruvaigu üheks koostisosaks on palsam, mida produtseerivad amm-mesilased õietolmuterade kestadest. Taruvaik koosneb taimsetest valkudest ja palsamitest 50– 55%, vahast 30– 40%, eeterlikest õlidest 8–10%, ja õietolmust 5–10%. Taruvaigu sulamistemperatuur on 80°C (Suik,K.). Leidub inimesi, kes on taruvaigu suhtes allergilised, 3% inimestest. Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.). 3 2
Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained,
keldritemperatuuril lahtises anumas koos remontage'ga (kestade + mahla = meski segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid · Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse · Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine malolaktiseerimisanumasse · Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse piimhappe baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimhappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook · Fermentatsiooni peatamine · Stabiliseerimine Veini arendamine:
12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist määrata raseduse
Tahetakse kogeda uusi maitseid, aroome ning seetõttu otsitakse lemmikveinile uusi alternatiive. Viinamarjad on tumeda- või heledakestalised. Tume pole mitte viljaliha, vaid kest, mistõttu saab tumedakestalistest marjadest valget veini. Valge, roosa ja punase veini vahe seisneb selles, et neid lihtsalt valmistatakse erimoodi. Valge veini valmistamisel kasutatakse enamasti valgeid, harva ka punaseid marju. Need purustatakse, mahl pressitakse välja ning eraldatakse kestadest. Seejärel juhitakse vein roostevabast terasest või puidust vaatidesse, kus see kultuurpärmiga kääritatakse. Tasakaalustatud maitse saamiseks segatakse sageli eri viinamarjadest tehtud veine. Käärimisel lastakse kogu mahlas oleval suhkrul alkoholiks muutuda ning saaduseks on kuiv vein. Magusa veini saamiseks katkestatakse käärimine kunstlikult. Pärast käärimist läheb vein kas järelküpsemisele tammevaatidesse või villitakse see kohe pudelisse.
pigistada välja viimast kõigest, millest pigistada annab. Grappa on Itaalia rahvusjook, mida saadakse viinamarja pressimise jääkidest. Samalaadset kanget alkoholi valmistatakse kõikides maades, kus kasvab viinamari. Nii näiteks destilleeritakse Prantsusmaal jooki nimega marc, Ungaris on taoliseks joogiks palinca, Gruusias tata. Grappa on sisuliselt puskar, mis destilleeritakse veini kääritamise kõrvalproduktist viinamarja kestadest, milles on veel alkoholi. Inimene ei lase ju millelgi raisku minna, millest annab kraadi välja keerutada.Veiniasjatundja August Alopi sõnul on kvaliteetne grappa klassikaline digestiiv toidukorra lõpetamiseks, nagu on seda konjak, brändi või single malt viski. Nii nagu veinegi, valmistatakse grappat väga erineval tasemel. On olemas talupoja-grappa, mis on tõeline puskar, ning kvaliteet grappa, mis on võrreldav konjakiga.
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest:
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7
lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas
liiga vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Prolamiinides on vähe Lys, aga ka Thr ja Trp. Gluteliinid on aminohappeliselt koostiselt paremini tasakaalustatud, kuid ka neis napib Lys ja Met. Seega tuleks toiduvalkude seisukohalt eelistada neid teravilju, milles on rohkem albumiine ja globuliine (tatar, kaer) am.happed - kile Jahu omadused, liigitus Rukkijahu: · Täistera rukkijahu kestad ja idud jäävad eraldamata · Rukki lihtjahu alles ¼ kestadest ja idudest · Rukki kroovjahu 1/6 · Rukki püül 3% Nisujahu: liigitatakse mineraalainete sisalduse järgi (tuhasus) kuueks tüübiks: 1. tüüp 405, kõige väiksema tuhasisaldusega, tuhasus kuni 0,5 protsenti, valge, peene jahvatusastmega 2. tüüp 550, universaalne, sobib nii küpsetamiseks kui kastmete valmistamiseks, ostetakse kõige rohkem 3. 4. 5. 6. tüüp 1700, tuhasus 2,1 %, täisterajahu
Metsik riis on kõrge toiteväärtusega teravili, rikas täisväärtuslike valkude poolest, hea tsingiallikas, sisaldab B6-vitamiini, magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja vaske. Kasvatamine Põhja-Ameerika Suurjärvistu ümbrusest pärit vesihein ehk metsik riis kasvab magejärvede mudaste kallaste soisel pinnasel Eestis kasvab metsikut riisi Valguta Mustjärves Metsikut riisi saadakse üheaastaselt 3 m kõrguseks kasvavalt taimelt. Pestud, kuivatatud ja kestadest puhastatud metsiku riisi terad on peaaegu musta värvi, tavalise riisi teradest pikemad, sageli 1 cm pikkused. Kuivanud teradelt eemaldub kest kergesti. Metsikul riisil on krobeline tekstuur ja tuntavalt sarapuupähklit meenutav maitse Vesiheina terad Click to edit Master text styles Second level Third level
Seda nähtust minetatakse viljastamiseks. Viljastatud sugurakust e. sügoodist hakkab arenema loode. Erinevalt teistest organitest on suguorganite ehitus ja talitus sugupooliti erisugune. 21. Isassuguorganid 22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi.
on liiga vänged. Marju muljutakse seejärel veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega (mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamistõrde, milles toimuvat jälgitakse. Marjade tahked osad annavad mahlale värvi ja parkained. Käärimine kestab 10 kuni 30 päeva. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaeineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid selletõttu ei ole. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. 3.2 Pressimine ja laagerdamine
Sokolaadi kaunistus Tume sokolaad, Fazer kg 0,030 0,030 0,060 0,060 Kokku: 0,193 0,385 Hind km-ga: Maitseained kanda ettevõtte kuludesse Valmistamine Eeltööd: 1. Tooraine kaaluda 2. Astelpaju marjad panna sulama 3. Metsapähkel röstida kuival pannil, puhastada kestadest ning hakkida peeneks. 4. Kamajahu röstida kuival pannil. Sokolaadikaunistus: 1. Sokolaad sulatada vesivannil. 2. Küpsetuspaberiga kaetud alusele niristada meelepärase kujuga kaunistused. Asetada sügavkülma. Kaste: 1. Sulatatud astelpaju marjad püreeridareerida. 2. Sõelda abil kurnata välja kestad ja seemned. 3. Astelpajupüree kuumutada potis koos suhkruga (mida lisada maitsejärgi, olenevalt marjade hapust maitsest). Jälgida, et püree täiesti keema ei läheks. 4
Marju muljutakse veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega (mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamistõrde, milles toimuvat jälgitakse. Marjade tahked osad annavad mahlale värvi ja parkained. Käärimine kestab 10 kuni 30 päeva. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaeineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid selletõttu ei ole. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de
Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org. Ained, liikumine toimub niineosas elastsete rakkude sõeltorudes, aeglane) Tsentraalvakuool Membraaniga ümbritsetud põiekesed ehk väikesed vakuoolid, mis moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Väikestest vakuoolidest ajapikku moodustub kokku suur tsentraalvakuool
Sellepärast sõdisidki inimesed hoolega vastu. Oma nn. Ohvreid - inimesi otsisid Otsijad. Hingi uute kehade sisse asetasid aga Ravitsejad. Rändaja hinge pani Otsija leitud keha sisse Ravitseja, nimega Jõgi Sügava Veega. Mõte oli, et Rändaja hing leiab ülesse selle keha - Melanie mälestused ja juhatab otsijad uute inimesteni. Juhtus aga hoopis midagi muud. Lk 25: ,,Aga meie hulgas ringlesid kuulujutud inimkestadest, kes olid nii tugevad, et hinged olid sunnitud neist loobuma. Kestadest, kelle meeli polnud võimalik täielikult alla suruda. Hingedest, kes võtsid omaks keha isiku, mitte vastupidi..’’ Ka Rändaja hakkas peatselt kuulma Melanie mõtteid ja viha tema vastu. See viha oli nii suur ja võimas ning Rändaja tundis seda esimest korda. See oli liiga palju ühele heale hingele. Ning ta peas keerles mõte vahetada kesta. Nii hakkaski 4
valgud, toime sõltub ka temperatuurist- liiga madalal temperatuuril ei tööta ja liiga kõrgel lagunevad, toime sõtub ka pH-st , peab olema võimalik reguleerida meskivee pH-d. Võtavad osa biokeemilistest reaktsioonidest katalüsaatorina. MESKMIMIST MÕJUTAVAD: · Temperatuur mõjutab: ensüümide aktiivsust, tärklise kliisterdumist, viskoossust, linnase toitainete lahustuvust · pH mõjutab: ensüümide aktiivsus, kujunevat virde värvi, linnasterade kestadest pärinevaid ained lahusavad kõrgemal pH rohkem, valkude kogulatsioon · AEG: valitakse lühim vajalik aeg, pauside pikkusest sõltub virde oostis, ensüümide aktiivsus , meski paksus Meski filteerivus sõltub · Meski temperatuurist, virde koostisest, lahustunud ainete kontsentratsioonist VIRDE KEETMISE ÜLESANDED. · Ensüümreaktsioonide peaamine, linnase ensüümid muuuvad inaktiivseks juba 80C · Virde steriliseerimine · Valkude ja tanniinide
Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid Munand on kujult ovaalne. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel. Seal toimub sugurakkude arenemine spermideks. Munandimanus on otstes jämenenud ja keskosas peenpiklik, © EeeOoo munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e.
tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 14. Suguorganite üldine iseloomustus 15. Isassuguorganid Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
Sellel ei ole erilist vahet, sest mängides on kass ikka sama õnnelik. Kõigil kassidel on vajadus kraapida või kratsida, mis aitab neil oma küüniseid paraja pikkuse juures hoida. Kassil oleks vaja ka liivakasti kuhu saaks panna liiva 5- 10 cm, kast peaks olema piisavalt ruumikas, et kass saaks end vajadusel ümber pöörata. Tänapäeval on müügil erinevaid kassiliivasid, mille koostised on ka erinevad näiteks on paakuvaid ja mitte tükki tõmbuvaid, maisi kestadest või paberimassidt valmistatuid. Ärge kunagi tooge aiast mulda ega liiva, kuna see võib kleepuda kassi karvkatte külge. Samuti peab uus kass sööma ja jooma esimesest päevast peale, niisiis ei tohiks ka s unustada sööki ja vastavaid nõusid. Kassid sõltuvad täielikult lihast ja kalast. See ei tähenda, et kassid üldse taimtoitu ei söö, näiteks õues käies söövad nad natukene rohtu, et oma seedimist korrastada, kuid mingit toiteväärtust sellel ei ole.
kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5. Terise anatoomiline ehitus. Kestad (vilja-, seemnekest) Teris koosneb idust, endospermist Kilbike-fermendid, mis muudavad varuained e. toitekoest ja kestadest. Idus on Toitekude (endosperm)- seal on arenenud üks või mitu kilbile kättesaadavateks põhiliselt tärklis idujuurealget. Kestad koosnevad toitaineteks Aleuroonkiht- otse kestade all olev mitmest kihist. Kõige välimine on
Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes II Kasvamine (tsütoplasma hulk väheneb) III Küpsemine (meioos) 1 spermatogoonist 4 spermi IV Transformatsioon vibur, et liikuda Erinevused: toimumine temp: a) kehatemp b) kehatemp 0,2-0,3 C madalamal, toimumisaeg, viljastumisvõimeliste rakkude arv 1 eellasest a) 1 b) 4 Munarakk Spermatosoid Rebust ja kestadest Tuum, mitokondrid, vibur, ensüüm Eluiga 36 h 72 h Tuuma tsütopl suhe 1/100 1/1 Halploidse kromosoomistikuga Erinevused keharakkudest: halpliodne kromosoomistik, tsütoplasma ja tuuma suhe muutunud, ainevahetus alla surutud, ei ole paljunemisvõimelised, kõrgelt diferentseerunud (munaraku eri osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani
pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse
Metsiku riisi tundlikkus il mastikuolude, veetase m e k õiku miste ja taime kahjurite suhtes ning sellest tulenev madal saagikus muudavad te ma viljele mise kulukaks. Saagi koristaminegi on tülikas protseduur. Traditsioonilisel viisil koristades painutatakse riisik õrred üle paadiserva ja küpsest viljapeast pekstakse riisiterad välja. Tänapäeval kasutatakse m e hhaanilisi abivahendeid, mida v õib ehk ni m etada väikesteks vesiko mbainideks. Pestud, kuivatatud ja kestadest puhastatud m etsiku riisi terad on peaaegu musta v ärvi, tavalise riisi teradest pike mad, sageli 1 c m pikkused. Kuivanud teradelt e e maldub kest kergesti. Metsikul riisil on krobeline tekstuur ja tuntavalt sarapuupähklit m e enutav maitse. Metsikut riisi serveeritakse sageli linnuliha, uluki v õi kalaroogade k õrvale, kus riisi tume värvus ja tugev maitse loovad m e eldiva kontrasti. Seda sobib pakkuda ka iseseisva roane,
kiirenemisest või aeglustumisest. Seda põhjustab poolringkanalites olev endolümf. Nii tähnidest kui ka kuplaharjadest tulevad impulsid suunatakse väikeajju. Kehaasendist Tallinn annavad infot retseptorid lihaskäävidest ja eriti palju on retseptoreid lihase ülemineku piiril kõõluseks, neid nim. Golgi kehakeseks. 129. Silmamuna ehitus, silma abiseadeldised: (Joonis 15) Silmamuna koosneb kestadest ja klaaskehast. Abisedaldiseks on silmalaud, ripsmed (tolmuharjad), silmamuna liigutavad 6 lihast (et silmad võrdselt liiguks), pisaranäärmed, kulmud (et higi laubalt silma ei jookseks). 130. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: · Perifeerias paikneb retseptoorne osa võrkkesta kepikesed ja kolvikesed, mis võtavad informatsiooni vastu; · II peaajunärv ehk nägemisnärv, mis on juhtivaks osaks;
SELJAAJU · vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel · juhib kaasasündinud käitumisi, tingimatuid reflekse 7. MEELEELUNDID. SILM, NÄGEMINE. KÕRV, KUULMINE. TASAKAAL SILM · nägemiselund, saame ~90% väliskeskkonna informatsioonist · asuvad kaitstult silmakoobastes · kaitsevad veel silmalaud, ripsmed, pisaravedelik · liigutavad ja hoiavad paigal silmalihased · silmamuna koosneb erinevatest kestadest · valguskiire teekond: sarvkest pupill silmalääts klaaskeha koondub võrkkestale · võrkkestas valgustundlikud rakud: kolvikesed ja kepikesed · kolvikesed värviline nägemine · kepikesed must-valge nägemine NÄGEMINE · ruumiliselt (2 silma) · sagedasemad häired: a) kaugelenägevus kaugele näeb hästi, kuid raskus lähedal olevate objektidega b) lühinägevus lähedal olevat näeb hästi, kuid kaugeid objekte mitte
allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid:
munas, kalas. Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand kõikidele liha- ja köögiviljaroogadele. KREEKA PÄHKEL Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg
tüüpi juustud) · Hallitusseente osalusel valm. juustud (sini- ja valgehalltusjuust) · Limamikrofloora osalusel valm. juustud (Tilsit) · Toorjuustud 14. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel? Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad Hollandi,, pasta filata, Cheddar. PHB toituvad peamisel laktoosist. Kui laktoos otsas, algab bakterite taandareng ja surnud mikroobide lüüsuvatest kestadest vabanevad ensüümid, mis lagundavad juustuvalgud peptiidideks ja AH-teks. Need kiirendavad juustumassi proteolüütilist valmimist. Et valmimine oleks kontrollitav-suunatav, ei tohi need protsessid toimuda väga kiiresti. 15. Vadak ja selle kasutamine. Vadaku koostis: · Vesi 93 ... 95% · Laktoos 3,8 ... 4,5% · Valk 0,8 ... 1,0% · Rasv 0,1 ... 0,4% · Soolad 0,5 ... 0,7%
5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust. Peamiseks varutoitaineks on tärklis , mis ladestub endospermis. Igal teraviljaliigil on tärkliseterad iseloomuliku kujuga. Niiskes, merelises kliimas on teraviljal tärklisesisaldus suurem kui kuivas kliimas kasvanud teraviljadel
mis hoiab seda värskena ja kaitseb bakterite eest. · Happesuse vähendamine jahedamas kliimas võib hapet mahlast eemaldada. PUNASE VEINI KÄÄRITAMINE Punase veini valmistamisel on keskse tähtsusega fenoolühendite ekstraheerimine, mis toimub põhiliselt toormahla ja marjakestade masseratsiooni (leotamise) ajal. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid sellepärast ei ole. Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: 1. Virde ülepumpamine Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. 2. Sukeldamine Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. 3. Kaanelauad Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. 4
Piimahappebakterid Propioonhapp Hallitussee Limabakter e-bakterid -ned id seened Joonis 13. Juustude valmimisel osalevad mikroobirühmad 17 Piimsuhkru lõppedes algab nende bakterite taandareng ja surnud mikroobide kestadest pääsevad juustumassi eelkõige proteolüütilised ensüümid, mis on võimelised lõhustama valku peptiidideks ja aminohapeteks. Lipolüütilisi ensüüme, mis suudavad rasvamolekulidest eraldada rasvahappeid, enamik piimhappebakteritest ei produtseeri (joonis 14). Valmimise kulg avaldub juustumassi koostise, maitseomaduste ja kontsistentsi muutustes. [10] Et valmimine oleks paremini suunatav, ei tohi see toimutada liiga intensiivselt.
millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb). Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune)
Ca aitab sadestada virde valke ja oksalaate, kaitsta a-amülaasi inhibeerumise eest ja virret värvumise eest. Vähendatud aluselisuse/pH'ga piserdusvesi vähendab soovimatute silikaatide ja polüfenoolide ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus Madalam kolloidne stabiilsus Bikakbonaatide soovitav kogus: 0-50 mg/L- heledad õlle sordid 150.250 /L- merevaigu värviga õlle sordid 150-250 mg/L- tumedad sordid [Mg2+] Oluline mikroelement pruulimise vees Vajalik pärmile kofaktorina mõningate ensüümide tootmiseks Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele
Viljakest on enamasti kollane või oranz. Valge või punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu õitseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Küpsed marjad lõigatakse maha ja avatakse käsitsi. Niiske pehme viljasisu kogutakse korvidesse ning jäetakse käärima kuni seitsmeks päevaks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse kakaoseemneid päikese käes või tehissoojuses ning puhastatakse kestadest. Edasi neid röstitakse, purustatakse, pressitakse välja õli (nn. kakaovõi), jääk jahvatatakse kakaopulbriks. Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna- Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu
hapet, mis hoiab seda värskena ja kaitseb bakterite eest. Happesuse vähendamine- Jahedamas kliimas võib hapet mahlast eemaldada. 5.3 Punase veini kääritamine Punase veini valmistamisel on keskse tähtsusega fenoolühendite ekstraheerimine, mis toimub põhiliselt toormahla ja marjakestade masseratsiooni (leotamise) ajal. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult jõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid sellepärast ei ole. Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: Virde ülepumpamine- Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. Sukeldamine- Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. Kaanelauad- Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool.
Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75%
4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%, · Rukkilihtjahu - alles on 2225% kestadest ja idudest · Täisterarukkijahu - ukkiterad jahvatatakse koos kestade ja idudega. 2. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse punaseks linnasejahuks. Riisist saadavad tooted (vt. punkt 11) Maisist saadavad tooted: 1. Maisijahu 2. Maisimanna ehk polenta - saadakse maisitangu peenestamisel. 3. Maisitärklis (maizena) valge ja krudisev 4
Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa nimetatakse silmavalgeks. 2. keskmise, soon- e. vaskulooskesta tagumine osa on pärissoonkest e. korioidea, eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e
10-toobise länikuga. [] Teraviljatoidud Otra, nisu ja hirssi peetakse vanemateks teraviljadeks []. Kaer läks eeskätt hobustele söödaks. [] 8 Odratoitude söömine Eestis ulatub kaugele maaviljeluse algaegadesse (kuskil 6.-8. sajandist). Eestlaste toidulaual püsis terviljatoit olulisel kohal 19. sajandini. Vanimaks võib pidada terarooga (uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest, keedetud). Odratangudest ja jahust keedetud puder ja leem oli kogu maal armastatumaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Odrast valmistati ka tähtsamaid jooke alates õlust, kaljast, taarist huni hapurokani. Eriti armastatud olid oder tavanditoitude valmistamisel. [] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele
leotamiseks; paneerimiseks 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor. Lase massil paisuda ja rösti pannil paneerimiseks mõeldud pähklid. Puhasta pähklid kestadest ja haki peeneks. Jaota kamamass ühesuurusteks tükkideks (sellest kogusest peaks tulema 20 tk.), tõsta iga tüki keskele mõned pohlad ja rosinad ning vormi märgade kätega ühtlased pallid. Veereta osa palle röstitud pähklites ja osa kookoshelvestes. Hoia kuni serveerimiseni külmas. Kamapannkoogid Vaja läheb: 5 dl piima, 2 dl nisujahu, 1/2 dl kamajahu, 1 muna, 1/2 tl soola, 25 g võid. Valmistamine: Sega jahud piimaga, lisa soola. Lase tainal paisuda 15 minutit. Klopi
Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste
Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus.
Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte
annaabi.ee 
