3. -Inglise konservatiivid -Briti Tööpartei Näidisparteid -Ühendriikide Vabariiklik -Saksa partei Sotsiaaldemokraatlik Partei 2. Koostage võrdlev tabel Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohta (võrdlusalus: Kes olid võimul? (president/partei), Majandusarengu põhijooned, Sisepoliitika põhijooned, Välispoliitika põhijooned). --------------------- Ameerika Suurbritannia Prantsusmaa Ühendriigid 1. Kes olid -Vabariiklased ja - -Mitmed võimul? Demokraadid (Parlamentaarn väikesed ja (parteid/preside e monarhia) lühiealised nt) -F.D. Roosevelt Kaheparteisüst parteid. eem 2
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.)
Ei põhine selgel maailmavaatel Üks lubatud maailmavaade (komunism, fasisim, natsism) Parteid puuduvad Ainuparteisüsteem Puudub kõikehõlmav kontroll, Üksikisik allutatud riigikontrollile eraelu on vaba Säilib turumaj, eraomand Riik kontrollib maj. elu 10. Selgita lähemalt totalitaarse riigi tunnuseid (poliitikas, ühiskonnaelus, majanduses jne) Majandus 1. Põhijooned. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. 2. Võimalikud ilmingud. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Ühiskond 1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib
ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond
riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem, suur maksukoormus.Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on optimistlik elufilosoofia, modernism on globaalne filosoofia, modernism usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva ühiskonna kohta, modernism on tulevikku suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi põhitunnuseks on kultuurilise pessimismi tugi, ühtseid ja universaalseid väärtusi pole olemas.Sotsiaalhoolekanne-tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal.Riik-sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse
kes valis kõrgema võimu esindaja vallasvallavolikogu. Seadustest kinnipidamist kontrollis vallavanem. 6)1868.a. TEOORJUSE KEELUSTAMINE-Lõpetatakse talumaade rentimine teotöö eest. Minnakse üle täielikult raharendile. ASEHALDUSKORD- 1762 sai venemaal troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati 1783 uus halduskorraldus, mida nim. Asehalduskorraks ja mille põhijooned olid järgmised: 1)tuli maksta kõike Katariina Iiukoose. 2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa).c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski(1784). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest
Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. 4. Maakoore ehituse põhijooned, tema kestaline ehitus. Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb rännirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho.( Mohorovicci eralduspind). Maakore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse okeaanilist, mandrilist ja üleminekulist maakort
Majandusajalugu, I seminar 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? 2) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? 3) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? 4) Vene merkantilismi omapära? 5) Merkantilismi positiivne (J. M. Keynes) ja negatiivne (A. Smith) kriitika? 6) Kuidas peegeldas inglise ja prantsuse klassikalise majandusteaduse eelkäijate (William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust).
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse
sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20. sajandi vahetusel astus maailmapoliitikasse Ameerika. Seni olid neil isolatsionistlik poliitika, kuid tänu sellele, et sekkuti aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse, otsustas Ameerika teha seal eurooplaste mõjule lõpu ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. USA asus toetama Antandi liitu. Ladina- Ameerikas soovis, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepete tühistamist. Tahtis Kesk-Ameerikat läbivat kanalit.(Panama)
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad,
• Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhijooned • Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu • Enamus skulptuurid olid loodud ainult eespoolt vaatamiseks • Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ...
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Four...
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks. Põhijooned: 1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege
Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimu...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 · Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas · Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? · Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 · Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? · Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? · Miks põldude saagikus oli madal? · Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? · Miks pärisorjus ei ole mõistlik? · Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 · Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? · Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? · Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda · Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? · Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 · Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv...
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna
• Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks
1.Iseloomustus ....................................................................................................lk 3 2. Sise-ja vääliskaubandus...................................................................................lk 3 3. Kaubandus ülemaailmne süsteem.................................................................lk 5 4. Kauplemine juhtpositsioon maailmas..........................................................lk 6 5.Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned..............................lk 7 2 1.Iseloomustus EL on maailma suurim kaubandusjõud, kelle osa ülemaailmses impordis ja ekspordis on 16.5%. Liikmesriikide vaheline vabakaubandus oli üks ELi asutamispõhimõtetest ning samuti on EL pühendunud maailmakaubanduse liberaliseerimisele. 2.Sise-ja vääliskaubandus *Sisekaubanduse all mýistame kaubavahetust Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel .
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on
Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubja...
1869. Jannsen ja minu arm," ja kultuurisündmuskus enesetunnet, Aleksander "Sind kavandati ka ning sai alguse Kunileid. surmani." eestlase laulupeod vabadusliikumise põhijooned. Rahvusteater. 1870 Vanemui Lydia "Saaremaa se seltsi Koidula. onupoeg" uues lavastus. majas. Rahvaluule 1875 Jakob Hurt Jakob Hurda Näitab eestlaste Pani aluse eesti kogumine. 1886 luulerahva vaimset rahvaluule
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
AINE- JA ENERGIAVAHETUSE PÕHIJOONED Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (vajavad anorgaanilist ainet) Autotroofid: taimed, bakterid (tsüanobakterid), protistid (vetikad). Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vajavad orgaanilist ainet) Heterotroofid: loomad, seened, bakterid, inimesed. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse kaheks: a) assimilatsioon; b) dissimilatsioon. AUTOTROOFID (fotosünteesivad ehk valmistavad ise orgaanilisi ühendeid) Rohelised taimed saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. (Energiaallikad:) Selle toimumiseks on vaja väliskeskkonnast a) valgusenergiat; ...
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus
kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord-vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi. Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Aine ja Energiavahetuse põhijooned. Organismid vajavad oma elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid:Sahhariide,Lipiide,Valke, Nukleiinhappeid ,vitamiine ja teisi ühendeid.Looduset neid kõiki valmis kujul võtta ei saa ning seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib need orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Ameerika Ühendriigid USA PÕHIJOONED • Paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas • Piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga • Pindala - 9 826 630 km² • Pealinn - Washington • President – Barack Obama • Riigikeel – inglise keel • Rahvaühik – dollar RAHVASTIK • Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on s...
Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt.
Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga
kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim
10) Titus Aurelius Fulvus Antoninus 11) Lucius Aurelius Commodus Antoninus (Commodus) (hilisem keiser.) 12) Marcus Annius Verus Caesar 13) Vibia Aurelia Sabina KIRJUTISED Olles kampaaniate ajal tänapäeva Serbia ja Ungari aladel, 170 ja 180 aasta vahel, kirjutas Aurelius kreeka keeles oma "Meditations" ehk eestipäraselt "Iseendale". Stoitsismi ühe väljapaistvama esindaja päevikutaoline teos on filosoofiliste mõtiskluste raamat, kirja pandud kõnelused iseendaga. Tema filoosofia põhijooned on alistumine saatusele, üleskutse kõlbelisele täiustumisele ja endassesüvenemisele, mis avaldas suurt mõju järelmaailmale. Raamat oli nii Preisimaa kuninga Friedrich II, John Stuart Milli, Goethe lemmik. Ei ole teada, kui kaugele tema teoseid pärast surma levitati, kuid varases kirjanduses on märke tema ettekirjutuste populaarsusest. Käsikirja ainuke allesjäänud koopia on Vatikani raamatukogus. Ise esineb ta kõrvaltegelasena (kuid pidevalt mainituna) Walter Pateri romaanis
Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elavad isikud, kes kasutavad ühist raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end üheks leibkonnaks olevat. Ka tänapäeval kehtib perekonnamudel. Järelikult on muutnud ka mõned uusaja põhijooned tänapäeva elulaadi. Kolmandaks põhijooneks oleks, et ühiskonnas tekkis ümberkihistumine. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid vabrikutöölised ehk proletariaadid. Lisaks hakkas uusaja tööstustööline saama palka vabrikus tehtud töö eest. Industriaalühiskonna teise poole aga moodustasid kesklass ehk kodanlus, sealhulgas ka haritlased. Järeldus, et uute töökohtade teke, aitas kaasa tööliskihi tekkimisele, kuid seoses sellega vähenes maarahvastik.
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate a...
aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele 4. Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust. Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostama riigivanem. Õigus anda seadusi oma dekreetidega 5. Eesti majanduse põhijooned. Millised olid arenguetapid ja nende eripärad? Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele? Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toitainete hinnad langesid, samas kui tollimaksud kiiresti tõusid Talurahva sissetulekud vähenesid Paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama Külades sagenesid oksjonid Nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kol...
Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Patkul, haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. 1694. aastal anti Patkul ja ta kaaslased mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Patkul mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. 7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis baltiaadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetatakse Balti erikorraks. Balti erikorra põhijooned on .. 1. Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused 2. Kindralkuberneril oli õigus neid ukaase, mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta väljakuulutamata 3
Ta oli renessansiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Ta oli maalija, skulptor, graafik, arhitekt, teadlane- leidur, kirjanik, edukas õukondlane. Tema saavutused kõigil nendel aladel olid märkimisväärsed. Tema rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16. sajandil ja tehakse seda ka praegu. ( ,,Üldine kunstiajalugu" lk 148 ) Leonardo loomingus avaldusid kõrgrenessansi kunsti põhijooned. Üks tema tähtsamaid töid on ,,Püha õhtusöömaaeg", mis on maalitud Milano lähedal asuva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali otsaseinale. Iseloomulikult uudne on kompositsioon, kus keskse figuuri, kelleks on Kristus, juurde koonduvad nii maali kui ka söögisaali arhidektuuri perspektiivjooned. See tekitab illusiooni, nagu maal oleks ruumi tegelik pikendus ning legendi figuurid viibivad otse söögisaalis. Teose aluseks on lugu Kristuse legendist
Aine- ja energiavahetus Põhijooned: Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma: a)autotroofid organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, m...
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised
aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir.
Kordamisküsimused 1.Mis on palgatöö, mis vabatahtlik töö? Palgatöö- palga eest tehtav töö. Vabatahtlik töö- palgata tehtav töö, tööd tehakse vabatahtlikult, et kedagi aidata. 2. Mis on tööturg? Nimeta tööturu iseloomulikud jooned. Tööturg-süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti. Tööturu põhijooned on: Tööturul on 2 osapoolt- ostjad ja müüjad, Tööturul kujuneb konkurents, Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel seotud. 3. Mis reguleerib töötaja ja tööandja suhteid? Tööleping. 4. Millised kohustused on tööandjal? Tööandjal on kohustus: järgida seadusi ja lepinguid kohelda töötajaid võrdselt töötajate päritolust, usutunnistusest, soost, vanusest või poliitilistest vaadetest olenemata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
