paralleelseks.Kui langemisnurk veel kasvab, siis peegeldub valguskiir täiesti pinnajoonest tagasi keskkonda 1 sama suute nurga all. Seda nähtust kutsutakse täielikuks sisepeegelduseks ja murka c millel sisepeegeldus levib, nn kriitiliseks nurgaks Snelli seadus: n1sin1=n2 sin2 Kriitiline nurk c =arcsin (n2 / n1) Joonis 2.1 Snelli seadus ja kriitiline nurk Joonisel 2.2 on toodud optilise kiu põhimõtteline läbilõige. Kius on 2 osa: tuum ja kate (koor). Tuuma murdumisnäitaja n1 on suurem kui katte oma n2 .Kui valguskiire nurka kiu keskjoone suhtes on väike, siis tuuma ja katte piirjoonel tekob täielik peegeldus ja valguskiir kulgeb kiu tuumas. Piirjoonel olevad kiud kulgevad kattet mõõda. 12 Joonis 2.2 Optilise kiu tööpõhimõte Suurim lubatud langemisnurk siinuse väärtus joonisel 2.2 nimetatakse numbriliseks auguks, NA=sinamax (tuum n1, kate n2) 2
Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja kommetes, mest ja vesi on kõige oma, peab ennast targaks, saksa ees silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks. Esimene kirjanduslik teema millest rääkida võib on folkkloor- rahvaluule. Rahvaluule on meie esivanemate suuline, traditsiooniline , põlvest - põlve edasi antud looming. Rahvaluule on anonüümne. Rahvaluule alaliigid : *lõhiliigid : 1. vanasõnad 2. mõistatud 3.kõnekäänud *rahvajutud 1.muinasjutud 2.pajatused 3. muistendid 4. naljandid *rahvalaulud 1.vanem e.regivärsilised rahvalaulud 2.uuem e
Küsimus 1 Milline tasapindade paigutus on olemas süsinikkius? Vali üks või enam: a. juhuslik b. radiaalne c. juhuslik-radiaalne d. ringjooneline Küsimus 2 Milline nendest materjalidest on isotroopne? Vali üks või enam: a. puit b. klaaskiud c. süsinikkiud Küsimus 3 Millised defektide tüübid eksisteerivad kius? Vali üks või enam: a. sisemised b. välimised c. tugevad d. nõrgad Küsimus 4 Millisel materjalil on nendest suurim eritugevus? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi
ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida. Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene keeles ja ei taha mitte ühtegi sõna eesti keeles öelda. Isegi kui nad seda oskaksid, nad seda ei tee. Sellistel inimestel on nagu mingi kius, et põhimõtteliselt ei räägi eesti keelt. Aga mitte kõik pole sellised, on ka inimesi kes on venelased aga räägivad eestis, eestlastega ikka eesti keeles. See on minuarust väga hea, et võõramaalased oskavad ikkagi meie riigikeeles meie maal rääkida. Olen kohanud ise isiklikult sellist inimest kes on venelane ja ei räägi meie maal eesti keeles ja ise on veel pahane, et keegi temaga vene keeles ei räägi.
põlemis lõhna. Kiust jäi peale põletamist alles must tahm. Bambus- Bambusviskoosi kiud hakkas leegile viskoos lähenedes sulama. Asetades kiu leeki võttis terve kius koheselt tuld ning põles ära terve kiu ulatuses. Bambusviskoosi kiu põletamisel eraldus kile põletamislõhn. Põlemisjäägiks oli tahm, mis puudutamisel pudenes. Märguvuskatse
harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS!
keemikaali(de) lõhna. Järgi jääb veidi tumedat tuhka. Märguvuskatse. Kiud ei niisku kohe vaid alles mõne aja möödudes. Ei taha põhja vajuda ja välja võttes tundub läbimärg. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse. Katse tulemused vastavad kiu omadustega, kuna kiud ei kannata kuumust ja põlemist, siis lahvatas suure leegiga põlema. Eraldus kemikaalide lõhna ja järgi jäi natuke habrast tuhka. Märguvuskatse. Kiud on suhteliselt vett hülgav, sest elektriseerivus on suur ja kius endas on vähe niiskust. Akrüülkiu omadused: · Kerge · Kortsub vähe · Kuivab kiiresti · Kehv kuumus- ja tulekindlus · Ei talu tuld · Süttib kergelt, suure leegiga, eraldub kemikaalide lõhn · Põlemisjääk on must ja habras tuhk · Elektriseeruv MODAKRÜÜL (MA, MAC, PAM) Põletuskatse. Süttis kergesti ja põles ereda leegiga. Kui tulest eemaldasin, siis põles ikka edasi. Eralduv lõhn on keemiliste ainete ja villa lõhn.
Valem 5: =E [MPa] Teoreetiliste paindepingete määramisel lähtume koormuse väärtusest, millest arvutame paindemomendi M y ja maksimaalsed teoreetilised paindepinged määrame jagatisega [2] My valem 6: max = [MPa] Wy seejuures, My arvutatakse valemiga 1, ning Wy= 39.7 cm3 Tabel 3 Katselised ja arvutuslikud pinged tala keskõike kiududes Katseline pinge kius Arvutuslik pinge Jõud F Jrk nr. 1 2 3 4 1 4 kN Mpa 1 0 0 0 0 0 0 0 2 3.92 13.4 4.13 -4.88 -13.76 14.81 -14.81 3 8.04 28.78 9.32 -9.98 -28
võimekuse kunst. Enamasti on vaja ütlused, millel on natukenegi negatiivset tagamõtet, asendada täielikult positiivsust sisaldavatega. Näiteks Näe, jälle vedas viltu," asemel öelda: ,,Noh, üks õppetund jälle juures. Edaspidi tuleks...". Kõige rohkem mõjutab arengut (ükskõik milles) eesmärk. Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees. veel enam ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema. TUNDMATUD TUNDED Ahnus, kadedus, alaväärsus, armukadedus, kius, enesehaletsus ja härdameelsus need on tunded, millest justkui teama üht-teist, kuid mis nad tegelikult endast kujutavad? Paraku tunneme tihti mõndasid ülal loetletutest tunnetest. Ehk me ei analüüsi neid ning ei mõtle, et see mõte, mis peas parasjagu keerleb, on just ahnus. Et neid mõtteid analüüsida ja üritada nendes selgusele jõuda, me peaksime enda jaoks aru saama, mida nad täpselt tähendavad ja miks nad tekivad. Osa ,,Tundmatud tunded"
5 Valguskaabel Valguskaablid ehk fiiberoptilised kaablit arendati välja põhiliselt mandritevahelise side tagamiseks, kuid tänapäeval on nad kasutuses ka väga paljues muudes valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga
Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Harid...
Kahjuks kortsub viskoos kergemini kui puuvill. Viskooskangas ei hoia eriti vormi ega ole eriti elastne. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks ning põlevad sarnaselt puuvillale. Viskooskiu omadused: - imab niiskust kuni 35% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks märg. Sellega kiud paisub ja lüheneb; - kortsub tugevalt; - hea soojusjuhtivusega. St kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde; - kuna kius puuduvad õhuruumid, siis on kangas suhteliselt raske ja hea langusega; - hallitusele vastuvõtlik; - väike tõmbetugevus ja halb vormihoidvus; - ei elektriseeru. Hooldus: Peske viskoosi alati õrna pesu jaoks mõeldud pesuprogrammiga. Ärga pange pesumasinat liiga täis. Kasutage õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Peske viskoosi kuni temperatuuril 40 ºC. Toote etikett informeerib Teid õigest hooldamisest. Triikige keskmise temperatuuri juures
edastuse kvaliteet ei ole enam nii head. UTP ja STP saab ühendada ühte võrku ilma transiiverita. Kaablit on lihtne paigaldada ja töökorda panna. Valguskaabel (fiiber optiline) Andmed liiguvad optilist kiudu pidi valgusimpulssidena. See annab suure veakindluse ja töökiiruse. Optiline kiud on kas üliõhuke klaassilinder või mõnest plastikust silinder, mis on kaetud teise murdumisnäitajaga klaaskestaga. Valguskaabel 2 Ühes kius liiguvad andmed vaid ühte pidi. Kaabel koosneb kahest kiust. Üks vastuvõtmiseks ja teine saatmiseks. Kaabli jäikuse tõstmiseks kasutatakse plastikust kaitsekihti. Edastuskaugus palju suurem kui koaksiaalkaablil ja keerdpaar kaablil. Valguskaabel 3 Kaabel ei karda elektrilisi signaale. Kaabel ei ole tundlik välgule ja sobib seega hästi välistingimustesse. Kaablit on raskem paigaldada kui teisi andmeedastuseks sobivaid kaableid.
Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11.Südame närvid: Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik 13
Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel
Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga
Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda
Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega.
Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust. Põlemiskatse Materjal Kanga näidis Katse tulemus Polüester 1 Polüesterkiust kangakiud hakkab leegile lähenedes sulama kiu otstest ning tekivad tahmakerad. Hoides kiudu leegis põleb kiud edasi kuid eemaldades leegist leek kius kustub. Poliestri põlemisel tundsin plastiku põlemise lõhna. Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene. Polüester 2 Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning
Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda
c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga). [ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad. 10 6.1. Otepää murdetekst Lugu pärineb Otepää kihelkonnast, Kirikukülast. Selle on rääkinud Elfriide Treial, kes elas aastatel 1912-1992. Ta oli lopsaka keelepruugiga ja sõnaosav jutustaja. Karjapõlv Ommugune ülesstulek no tuu iks (= ikka) `olli küll üits kius ja rit. Aga no kos sa `pässit (= pääsid), mugup¦pidit tulema enne (= aga). Tõnekõrd ollit magama `jäänü küll kui õigati. `Tulti jälle uvveste et: «No kas ei saa joba `valmiss mis...» Kui `süümisega ruttu `valmiss es saa: «No missa mäletät (= mäletsed) sääl, kui sa joba ennembi `mõtsa ei saa.» Tuu olli sis ku elä(jä)karjan ollit. Tsiakarjan, tuu..., tuu võis veidikese `ildamp (= hiljem) minnä, sinnä nii `varra väega es sunnita.
2 tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale). http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/o bjekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00 893_(2).jpg&w=314&h=233&ei=OxBhT5q1MIOl0AXxmcCnBw&zoom=1&iact=rc&dur=137&sig=111075098155866197889&page=1&t
Ühe kampsuni saamiseks kulub 4-6 kitse vill. Eriliselt elegantne, pehme ja vastupidav. VILLAHEIE Villaheie näeb välja nagu vatt ja sobib ideaalselt haavade paranemiseks. Väga pehme punetavale pepule. Teda ei saa pesta! Paar korda saab teda päikese kätte panna, et vill saaks oma raviomadusi taastada. Kidas hooldada villaseid asju? Villased asjad on kõige kergemad hooldada. Nad hoiavad kokku palju aega ja tööd. Rasvaosa villa kius lükkab lausa tolmu ja mustust endast eemale. Isegi pärast pikemat kandmist piisab, kui riputada ta lihtsalt värske õhu kätte (eriti hommikuõhk, udu) või ka lihtsalt vannituppa, ja järgmisel päeval on jälle tunda ainult värskust ja ei mingeid ebameeldivaid lõhnu. Pesuained, mis ei sisalda optilisi valgendajaid, kaitsevad nahka, meie keskkonda ning samas säästavad materjali ja värvi. Kui Teie pesumasinal on külmpesuprogramm (20-30 kraadi), siis võite neid
[2] Tahkislaserites kasutatakse tihti sageduse kordistamist. Teise, kolmanda või neljanda harmooniku tekitamisega on võimalik saada 532 nm (rohelist), 355 nm või 266 nm (ultravioletset) valgust. Eredates laserosutusseadmetes kasutataksegi seda tüüpi rohelist tahkislaserit. [2] 4.3 Kiudlaserid Tahkislaserit või laservõimendit, kus valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu, nimetatakse kiudlaseriks. (vt pilt 3) Valguse kius hoidmine võimaldab teha väga pikki võimendavaid keskkondi, kus on paremad tingimused jahutamiseks, kuna kiul on pindala ja ruumala suhe tunduvalt suurem. Lisaks sellele vähendavad kiud soojuslikke häireid. Sellistes laserites kasutatakse lisanditena enamasti erbiumi ja üterbiumi ioone. Kiudlasereid tehakse enamasti topeltkattega kiududega. Seda tüüpi kiududel on südamik ja selle peal kaks katet. Materjalide
oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri. Pearu saatis oma naise Eesperesse abiks, et laipa pesta ja muudel tegemistel aidata.Pearu isegi sillutas öösel tee, et Krõõdal oleks sile
Vaher on pidanud käima koolides klaarimas, kui tüdrukutekambad on internetis tülli pööranud ja üksteise elu maapealseks põrguks muutnud. Iseäranis haavatavad on Rate.ee-taolistes portaalides Vaheri sõnul tõrjutud lapsed, kes loodavad sealt leida tähelepanu ja tunnustust. Kui vastukajaks on hoopis halvustamine näiteks ei meeldi teistele tema üles riputatud fotod , võib see õrna lapsehinge murda. Psühholoogi kinnitusel ongi koolikaaslaste kius kõige sagedasem, mis alaealisi internetis varitseb ja endast välja viib. Politsei: "hispaanlannasid" on teisigi Politseiameti kriminaalosakonna juhtivinspektor Anu Baum kinnitab, et vihjeid internetis kurikaelte lõksu langevaist alaealistest saab politsei tihti. Tõsi, kõik need ei päädi kriminaal-asja algatamisega. Nn "hispaanlanna"-tüüpi juhtumeid, kus lapsega teisel pool ekraani suhtlev inimene pole see, kes väidab end olevat, on Baumi kinnitusel teisigi.
liigendi tekkimist tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium c-c) Järjest rohkem kiudusid üleval ja all ristlõike siseosa poole saavutavad voolavuspiiri, kuni kogu ristlõikes on pinged saavutanud voolavuspiiri, nulljoon on nihkunud! -plastne staadium (Märkus: sümmeetrilistel ristlõigetel nulljoon ei nihku) TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 10/79 Georg Kodi
juhindus tsaariaegsetest naturaaltöö seadustest pärast mida allutati teedemajandus maavalitsustele, kuhu oli moodustatud teedeosakonnad. Ministeeriumile jäi ainult järelevalve. Teedeehituseks tuli raha riigilt. 1924 oli teedevõrgustik 18000km. Vahepeal oli arendatud ka raudtee ehitust ja selle kiirus ol parem kui hobusega mööda maanteid liikudes. 1925 peeti autodele kõlbulikuks olevat 1800km Enamus teed olid pinnasteed. Teede arengut pärssis ka sildade väike kandevõime ja maaomanike kius teede hooldustööde jagamisel. Mujal maailmas tegi tehnika revolutsiooni ja hakati ehitama autoteesid. 1928 kehtima hakanud Maantee Seadus kohustas 5626 km teede hooldamise teedeosakondadele. Seadus sätestas teede liigid, teede ehitamise ja heakorra, tee ja selle osade tarvitamise, rahastamist, järelevalvet. Sätestatud olid ka erateed. Maantee seadus sätestas. Avalikud teed teenivad avalikke huve, on avatud kõigile ja peetaske sunduslikult korras. I klass laius 8m II klass 6m III
ergu nägu olevat. Riinu ja Miina tänasid koos võidu jumalat. Oodati kuna need kohtu tülid kaelast ära saavad. Enne koht käidi kõikide varaste kodud läbi, küsitleti sõpru ja Hinnu kirst võeti kaasa. Hinn oli kõrges palavikus, mitu korda jooksi haiglast välja külakätte. Isa oli õnnelik et ta poega peaaegu et ei teadnud enam, Poegi viidi kohtu ette silmad kinni seotud otsust kuulama. Varsti läks Hinnu isa ka mulda. Tondid saadi kätte, kius ja kurjus kadus, Miina sai õnnelik olla, Miina oli tark tüdruk oskas kõike, vaeslapsest sai veel suur sepikoja noor perenaine ja rikka Turuvere pere minia! Ei tea kas Riinu jäi sinna Tammistele elama või rentis selle ära. Maja anti rendile, raha jagati korralikult võrdselt ära, Hinnu võlg mis oli, see annetati lastekodule. Riinu ei suutnud Miinast lahus olla ja koli tema juurde. Kui lehekuu
Eduard oli vaevalt kahekuune, kui vanemad Pudivere mõisast lahkusid. Muuga mõisas suurenes Vildede perekond kahe tütre võrra. Neist esimene tütar, Ida Marie, suri kolmenädalase imikuna 1869 aasta suvel. Teisest tütrest, Auguste Mariast, kes sündis 3. jaanuaril 1871, sai väiksele Eedile peagi mänguseltsiline. Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud kehvust ega varajast töösundi. Norulisi lapsepõlvemälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kius, nagu seda kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ". Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa. Neid tunde võib pidada Vilde kirjandushuvi alguseks
Skeem 4.8 Kivide töötamine müüris Võib ette kujutada, et mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Näiteks kivi nr 1 hakkab tööle lihttalana kahel toel, mille keskel tekkib avamomendist tõmbe- jõud alumises kius. Kivisse tekkib vertikaalne pragu. Kuna purunemine toimub tõmbele, siis esineb see küllalt varases koormamise staadiumis. Kuivõrd müür on pikisuunas tavaliselt pikk, siis piiratud horisontaalse deformatsiooni tõttu selline kivide purunemine ei too kaasa veel olulist müürituse tugevuse langust (vertikaalsed praod ei saa oluliselt areneda). Halvem on olukord müüritise ristisuunas. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 27
Lahenduseks saab muuta murdumisnurka sujuvalt (modaalne dispersioon – venitab signaali pikaks). Pikemad ühendused, suuremad andmeedastuskiirused. 17 Graded index – murdumisnäitaja muutub sujuvalt, mitte hüppeliselt. Tekitab vähem moonutust (modaalne dispersioon). Eelised: väga suur läbilaskevõime (kaablis palju kiude, teoreetiline läbilaskevõime ühes kius kuni 25THz, praktiliselt kasutatakse 10-40GHz) ja väike signaali sumbuvus. Puudused: valguskaabli kasutamine ja hooldamine on kallim ja tülikam kui tavalise kaabli kasutamine. Samuti on nad hapramad ning keerulisem jätkata/pikendada. Peamine puudus on hajumine ja dispersioon. Hajuvus on probleemiks ainult pikkade ühenduste korral. Teine puudus on see, et valgusimpulss moondub levimisel mööda kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst.
järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada; - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus; - klassi 3 kuuluvad sellised ristlõiked, mille äärmises surutud kius võib pinge ulatuda voolavuspiirini, kuid kohaliku stabiilsuse kaotus ei võimalda plastse kandevõime arenemist; - klassi 4 kuuluvad sellised ristlõiked, kus mõne surutud ristlõikeosa kohaliku stabiilsuse kaotus toimub enne, kui ristlõike üheski punktis pinge saavutab voolavuspiiri. RK 4 puhul kasutatakse kohaliku stabiilsuse kaotusest tingitud kandevõime vähenemise arvesse võtmiseks surutud ristlõikeosade efektiivlaiusi
pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks 5 leitakse sobiv keskkond või muudetakse keemiliste reaktsioonide abil tselluloosi funktsionaalseid rühmi nii, et tselluloos lahustuks mõnes tavalises orgaanilises lahustis. Kvantitatiivne tselluloosi valem oleks (C6H10O5)n. Seega koosneb tselluloos glükoosi jääkidest, mida võib kius olla 1400-12000. teiste monosahhariidide ja pektiinainete jääke on tselluloosis vähe. Tselluloosi keemilised omadused ja seega ka võimalused tema töötlemiseks on suures ulatuses määratud sellega, et tselluloos sisaldab kolme suhteliselt vaba hüdroksüülrühma asendites 2,3, 6. selle olulisuse rõhutamiseks kirjutatakse tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 OH-rühma.
jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
