poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse.) Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade lõõgastumine. Kodade kokkutõmbe
vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes.
Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Ühe südame kokkutõmbega paisatakse ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks
Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on
Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse.
Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja vikest e. kopsuvereringet. SUUR vereringe alagab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aarti. Aardrist hargnevad arterid peenteks soonteks ja varustavd verega kiki organeid ja kudesid. Kudedest liiguvad jkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks, mis suundub lpuks sdame paremasse kotta.
· Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Südame tööd kiirendab ehmatus, viha, raev. Aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub.
9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal? Arteritest. 1) Paks marli/rätik haavale 2) Tõsta jäse üles 3) Suru haav kõvasti kinni ja helista hädaabisse 10. Kirjelda südametöö tsüklit! Faas Vatsakesed Kojad Hõlmased klapid Poolkuuklapid Veri suundub I faas (0,1sek) Puhkavad Töötavad Avatud Suletud Vatsakestesse II faas (0,3sek) Töötavad Puhkavad Suletud Avatud Aorti või kopsuarterisse III faas (0,4sek) Puhkavad Puhkavad Suletud Suletud Kodadesse 11. Ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine on veresoonkonna levinud haigus. Selgita selle haiguse olemust. Millest võib tekkida? Kuidas seda ära hoida?
Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. 24.Nimeta ajaliselt südame töötsükli etapid. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Vatsakeste ja lihaste olek on lõtvund. 25.Milliseid veresooni esineb inimesel? Selliseid mis viivad kudedest verd südamesse (arterid), mis viivad verd kudedest südamesse (veenid) ja need mis ühendavad artereid veenidega (kapillaarid). 26.Milline veri voolab veenides? Kehaveenides voolab venoosne e. hapnikuvaene veri ja korsuveenides arteriaalne ehk hapnikurikas veri. 27.Milline veri voolab arterites?
anaeroobsed tingimused – tekib väsimus) Haige südamega inimestel võib olla nii, et südamesse jääb alati rohkem verd kui normaalselt peaks – jääkmaht suurem. Vere liikumine südames endas (Vasakust vatsakesest läheb aort, paremast südamearter) 1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem – siis, kui kojad kui vatsakesed on diastolis – hjiljem selgitus). Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid  pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid  toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid  varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid  viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid  toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. *Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. Süda töötab rütmiliselt. Südamelihased kord tõmbuvad kokku, kord lõtvuvad. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. *Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi.
Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda  arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1.vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse 2. arteritest liigub veri kapillaaridesse 3. kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad CO2 ja jääkained 4.kapilaarides voolab venoosne veri veenidesse 5.veenidest voolab veri südame paremasse kotta 6
· Kapillaarid  Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. 5. Klapid  kodasi ja vatsakesi ühendavad avad, mis töötavad nagu ühele poole lahti käivad uksed, lastes verel liikuda ainult ühes suunas, kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse) 6. Pulss  SÜDAME LÖÖKE ISELOOMUSTAV ASI 7. Vererõhk  on rõhk, mida veri avaldab veresoote seintele. Kindlustab vere
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks.
300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium  koda, ventriculus  vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG  elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P  kodade kokkutõmme QRS  vatsakeste kokkutõmme T  puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus  mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht  kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht  kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk  rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.
laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas.
Vereringeelundkond KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda v...
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
*Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks Âvaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd *Südame klapis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas:südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse *Süda töötab rütmiliselt *1.kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse vri arteritesse 3. Rahulikus olekus on ni kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunu. *südame talituslikku seisundit saad iseloomustada elekrtondiogrammi järgi
Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus.Neuromediaatorid vabastatakse sünapsipilusse ja neil võib olla nii erutav kui ka pidurdav toime. Perifeerias on noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin. pulss ja selle mõõtmine. Pulss näitab südamelöögisagedust. Õppige kindlasti patoloogia osa- nt südameklappide rikked Klapirike  klapi talitluse häire Klapi ahenemine  klapp kitsam ja veri peab pressima, kui tahab kodadest vatsakestesse minna. 1. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. ADH suurendab neerudes vee tagasiimendumist. Oksütotsiin - Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid
Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG  elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid  Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7....
pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus  ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök  südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon  torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter  seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas,
Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest
veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised
et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Südametsükkel •Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. •Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. •Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega.
Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles  Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.  Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali.
15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses
 väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest.  suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes  avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega.  süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma.  koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse  vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse  vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale.  elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi.  hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku.  punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased)
ST-segment  näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südamelihas on võimeline kestvaks kokkutõmbeks e. süstoliks vastusena üheainsale impulsile. Selline kokkutõmme annab verele sellise rõhu, et veri voolab väikeste veresoonteni välja. Müokard on võimeline kohanduma organismi vajadustele, muutma löögisagedust, kokkutõmbe jõudu ja diastolis lõõgastumise kiirust, astet. Südame tegevus on organiseeritud nii, et diastoli ajal veri läheb nii kodadesse kui vatsakestesse. Kodade süstol lisab verd vatsakestesse ja vatsakeste süstol järgneb alles siis kui veri on täielikult vatsakestes. Südame töö sagedusel 70 l/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 s, ühe diastoli kestvuseks 0,58 s  seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70x0,28 = 19,6s. Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis  1. pinguldusfaas 2. väljutusfaas Diastolis - 3. lõõgastusfaas 4. täitumisfaas 1
1.parem koda 2.vasak koda 3. hõlmased klapid 4. poolkuuklapid 5. vasak vatsake 6. parem vatsake 6.Millised on südame osade ülesanded? Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine
lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol
Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad
südametsükkel kestab 60/60=1 sek või 60/70= 0,85 s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli ja mahu muutuses ei ole olulisis erinevusi, aga oluliselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud, mis on paremas vatsakeses 25 mm Hg ja vasakus vatsakeses 120 mm Hg, ületades parema vatsakese rõhu u 5 korda. Kodade tsükkel Kodade süstol (0,1 s) lisab dialsooli ajal täitunud vatsakestesse täiendavalt verd u. 8-10% vatsakestes olevast vere kogumahust. Kodade süstol lõpetab ka vatsakeste täitiumisfaasi, mis on kummaski vatsakeses 70-80 ml ja nimetatakse täitumisahuks. Sellele järgneb kodade diastol, mis kestab ülejäänud tsükli aja , s.o. 0,75...0,9 s Kumbki vatsake sisaldab nüüd u. 150 ml verd, mis on vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste
Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad
Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsudesse või kehasse(olenevalt sellest, kas see veri asub paremas ja vasakus vatsakeses) 2) Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse, kopsudest minnes rikastub veri hapnikuga ja kehasse minnes kannab veri hapniku laiali. 3) Kogu süda lõtvub, et see saaks puhata. 4. Selgita kuidas osaleb vereringe kehatemperatuuri ühtlustamises. Siseorganite temepratuur on mõnevõrra kõrgem, keha pinna temperatuur aga mõnevõrra
Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol)  kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse. Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda. 2) Vatsakeste kokkutõmme  põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse. 3) Kogu südame diastol  südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile. Südame rütmihäired Südamele on iseloomulik kindel rütm  süstolite vahel on ühesugused intervallid. Kõrvalekalle sellest normist on südame rütmihäire
Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard  õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme  epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta  südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 111. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus.
vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. 3. Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade
voldid  südame klapid. Klapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Südames on kahesugused klapid. Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu. Kolmehõlmased (parem koja- vatsakesteklapp) ja kahehõlmased (vasak koja-vatsakesteklapp, mitraalklapp) klapid ei lase verel voolata vatsakestest kodadesse. Poolkuuklapid (aordi- ja kopsutüveklapp) peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse. Südame piirid. Südame tipp  V roidevahemikus 1-2 mediaalsemalt vasakust kesksest rangluujoonest. Südame ülemine piir asub III roidepaari kõhrede ülemise serva kohal. Parem piir kulgeb 1-2 cm rinnakust paremal pool üle III-V roide. Vasakul pool läheb piir südame tipult põiki III roide kõhre juurde. Südame veresooned. Toitained ja hapnikku toob südamele tema enda vereringe (koronaarvereringe). Südant varustavad verega parem ja vasak pärgarter, mis lähtuvad
poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed 7 tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 8 SEOSED TEISTE ELUNDKONDADEGA Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel
paksust, samas jõuab ka südamerikete jälile, mis ei ole veel avaldunud. 63. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 64. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südamesageduseks. 65. Diastolis toimub vatsakeste rõhulangus, kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 66. Kodade süstoli ülesanne on nende kontraktsioon, see tähendab, et vatsakestesse lisatakse veel ca 10-30% verd. 67. Vatsakeste süstolis toimub vatsakeste tühjenemine, veri liigub edasi üle kogu keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70
Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG  elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid  Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.
Neljas ajuvatsake  asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154 Soonkest  liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest  ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest  koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev
esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid  Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse  Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel Südame ealised iseärasused 1) Looteeas: mõlema koja vahel on ühendus ovaalakna kaudu – pärast sündi kasvab see kinni, hiljemalt
kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid:  Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse.  Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel Südame ealised iseärasused 1. Looteeas: mõlema koja vahel on ühendus ovaalakna kaudu – pärast sündi kasvab see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
