8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale.
Harjutus kõhu põikilihastele: Algasend: lama, üks jalg kõverdatud ja teine sirge. Pingutus: kõverda sirge jalg ja tõsta selle vastaskäsi kõhulihaseid ja ülakeha pingutades jala juurde. Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1
3. Ergonoomilised tegevused. 3.1. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: · Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale
kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele
voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma:
keharaskuse ülekandmine suusalt suusale. Soovitan esimestel lumetreeningutel suusatada ilma keppideta alguses kergelt allamäge rajal ja edaspidi tasasel rajal. Sellise harjutusega õpite tõukama ning näete ja tunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole. Suusatõugete puhul peaks vältima ülakeha ülesalla liikumist. Sõiduasend olgu püstisem, nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliigutusi. Tasasel maal ja paremate tehnikaoskuste puhul laugel tõusul sõites kasutab suusataja pikka sammu ja rõhub jalgadele. Tõusule minnes samm lüheneb ja sageneb ning suusatõuge siirdub enam niiöelda enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse suurenemine. Tavatsetakse öelda, et suusataja liigub käte najal.
Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja tõstematiga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme tõstematiga (pilt 10, 11)
Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 13 Pilt 14 · Patsiendi keskosa nihutamine: kangi- (pilt 15, 16, 17, 18) või pöördvõttega. Pilt 15 Pilt 16 Pilt 17 Pilt 18 · Patsiendi ülakeha nihutamine voodi keskele kätel tõmmates/lükates: Patsiendi selja taga oleval abistajal asetada käed patsiendi padja ja pea ning õla alla, küünarvarred voodile, võtta õige lähteasend (pilt 19, 20). Patsiendi Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm näo poolsel abistajal asetada üks käsi patsiendi padja ja pea alla(pilt 20) ning
Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi sirgelt kõrval, peopesaga vastu reie tagumist külge. Patsiendi pöördeväline käsi: asetada küünarvarrest kõverdatult peopesaga rangluule.
Iga harjutuse vahepeal 10 sekundit puhkust, mille vältel teha venitusharjutusi või lihtsalt lõdvestada lihaseid. Kava võib läbi teha nii mitu korda kui soovi on ning harjutuse tegemise või puhkeaega muuta vastavalt soovile. Ei ole soovitatav harjutuste aega muuta väiksemaks. Kõiki venitusharjutusi oleks hea korrata peale kogu treeningukava tegemist ning hoida neid vähemalt 20-30 sekundit. 1) Kõhulihaste harjutused lamad selili, käed rinnal risti või kukla taga, ülakeha tõsted 30 sek vältel. Treenib kõhulihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: lamad kõhuli ning tõstad ülakeha nii kõrgele, et käed on täielikult välja sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne.
6.Harjutused keppidega. Keppide abil sooritavate harjutuste ülesandeks on ette valmistada liigeseid ja lihaseid järgnevateks treeninguteks või taastada neid pärast pingelise treeningu lõppu. Harjutused on jagatud: · kepikõnni soojendusharjutused lihaste soojendamiseks · kepivõimlemisharjutused lihaste venitamiseks · jõu- ja kordinatsiooniharjutused kepikõnnisoojendus. Kepikõnni soojendusharjutused on jagatud kahte rühma, ala- ja ülakeha harjutusteks. Kepikõnni soojendusharjutuste eesmärk enne kepikõndi: · teha liigesed soojaks enne kõnniga alustamist · suurendada lihaste liikumisulatust · hoida ära võimalikke vigastusi alakeha harjutused: · kükk keppidele toetudes · kükk, kepid rinnal · kükk, kepid õlgadel · kükk, kepid ülal kätel · väljaastesamm keppidele toetudes
7. Pikk väljaastesamm ette ja taha ühe jalaga 10x. 8. Sama harjutus teise jalaga 10x. 9. Pikk väljaastesamm kõrvale ja tagasi ühe jalaga 10x. 10. Sama teise jalaga 10x. 11. Selg vastu seina poolkükk ja hoida 60-90 sek. Nüüd puhkus 3 min ja teine seeria ka. III blokk 1. Selili, üks jalg põlvest kõverdatult, keretõsted. 2. Sama harjutus, ainult teine jalg põlvest kõverdatud. 3. ,,Nüri taskunuga``. 4. Kõhuli, ülakeha vibutused taha 10 sek, hoida 10 sek, vibutused 10 sek jne. Kokku 60 sek. 5. Kõhuli koosjalgade vibutused taha. 6. Kõhuli, koosjalad ees, ülakehatõsted puudutades kätega varbaid. 7. Selili, käed kuklal ja ülakeha maast lahti, vahelduvalt põlvede tõmbamine vastu rindkeret. 8. Külili, puusade tõsted. 9. Sama harjutus teisel küljel. 10. Selili, ühe jala ja ülakeha tõsted kokku 20x, teise jalaga 20x. 11
Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 6 Asetada küünarnukid voodile (pilt 7). Pilt 7 Võtta lähteasend, teostada tõmbamine/lükkamine, küünarnukid voodil, õiges töösuunas (pilt 8, 9). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 4. Jalgade nihutamine voodi servale: üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja turvab vajadusel patsienti - asetada põlv voodile ja haarata patsiendi voodi serva poolsest õlaliigesest ja puusaliigesest. Teine abistaja on patsiendi jalgade juures - asetada käed patsiendi säärte ja kanna kõõluste alla, küünarnukid voodil (pilt 10), koos jalgade tööga nihutada ehk tõmmata patsiendi jalad voodi servale (pilt 11). Õige töökoht ja töösuund! Tõmmata on alati lihtsam kui lükata!
Harjutused keppidega. Keppide abil sooritavate harjutuste ülesandeks on ette valmistada liigeseid ja lihaseid järgnevateks treeninguteks või taastada neid pärast pingelise treeningu lõppu. Harjutused on jagatud: · kepikõnni soojendusharjutused lihaste soojendamiseks · kepivõimlemisharjutused lihaste venitamiseks · jõu- ja kordinatsiooniharjutused Kepikõnnisoojendus. Kepikõnni soojendusharjutused on jagatud kahte rühma, ala- ja ülakeha harjutusteks. Kepikõnni soojendusharjutuste eesmärk enne kepikõndi: · teha liigesed soojaks enne kõnniga alustamist · suurendada lihaste liikumisulatust · hoida ära võimalikke vigastusi Alakeha harjutused: · kükk keppidele toetudes · kükk, kepid rinnal · kükk, kepid õlgadel · kükk, kepid ülal kätel · väljaastesamm keppidele toetudes
Jõutõmme kangiga 3 x 8 - 10 Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Peale trenni venitusharjutused, lõdvestus. Pausid seeriate vahel 1-2 minutit. Vajadusel rohkem. Kava teha soovitatavalt 3-4x nädalas, üla- ja alakeha päevad vahelduvad. Näiteks E: ülakeha, T: Alakeha, K: Puhkus, N: Ülakeha, R: Alakeha, L: Puhkus, P: Puhkus. 15 Tsükkeltreening jõutsükkel 1. päev - Ülakehaharjutuste kompleks Seeria Surumine kangiga lamades 3x4-6 Surumine kangiga lamades kaldpingil 3x4-6 Rippes kätekõverdused (Lõuatõmme) 3x4-6
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine
4. Tõmbamine rullidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient rullidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 13). Võtta rullid patsiendi alt ära. Pilt 13 5. Patsiendi alt rullide ära võtmine: ühel abistajal asetada käsi patsiendi puusa- ja õlaliigesele ning julgestada patsienti. Teisel abistajal haarata keskosa all olevast rullist kinni alumisest osast ja rullida rull patsiendi alt välja (pilt 14). Samuti haarata ülakeha alla olevast rullist kinni alumisest osast ning rullida rull patsiendi alt ära (pilt 15, 16). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 Pilt 15 Pilt 16 6. Sirutada patsiendi jalad. Patsiendi jalga kõverda ja siruta õigest kohast haarates, samal ajal jälgida oma keha asendit ja jalgade tööd. 6.8.2. Patsiendi nihutamine rullidega ja tõstematiga voodi peatsi suunas
Sammud on järsud ja teravad, põhisammu rütmiskeem aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane, aeglane samm tähendab tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Muusika päevas 22. novembril 2007. aastal Argentina pealinna Buenos Airesi Puerto Madero
Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see: 1) on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; 2) on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga; 3) on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda; 4) oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega. Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: 1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; 2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates; 3) sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine; 4) seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga. Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui: 1) teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas; 2) põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu; 3) teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel; 4) jalgealune on ebapüsiv;
palli, matkatakse, jookstakse, sõidetakse ratta ja rulluuiskudega jne.. Alates juuni keskpaigast algavad immitatsioonitreeningud ja ka kontrolltreeningud. Jõu arendamiseks sobib hästi sel perioodil pingutust nõudev füüsiline töö, et vältida harjutuste ühekülgsust. Põhiettevalmistav periood : *erialaste omaduste sihipärane arendamine *oluline, et tasakaalus oleksid jõud, vastupidavus, kiirus ja tehnika *käte ja ülakeha töövõime üldine arendamine *väga tähtis on taastumine ja puhkepäevad *jõuvastupidavuse ja kiirusjõu treenimine *võimsuse arendamine *kontrolltreeningud Periood kestab augustist kuni oktoobrini. Tähelepanu pööratakse jõu arendamisele. Pannakse paika eesmärgid, mis soovitakse antud hooajal saavutada. Erialane ettevalmistav periood: *erialane treening 90% ulatuses *jooks, venitus, jõutaseme säilitamine *vastupidavuse ja tehnika arendamine *kiirusliku iseloomuga harjutused
parandaks. Küliliasend · Haiget küliliasendisse pannes kõverdage tal see põlv, mis jääb pööramisel peale. · Haige võib aidata kaasa ning haarata ühe käega sellest voodiäärest, kuhupoole teda pööratakse. · Kui haige ei ole võimeline koostööks, pange tema käsivarred rinnale risti. · Pöörake haige külili, lükates ühe käega vaagna piirkonnast ja teise käega õlavöötmest. · Haige puusad jätke voodiääre lähedale ja ülakeha kallutage pisut ette. · Pea alla asetage õhuke padi ja alumine käsi kõverdage pea kõrvale. · Pealmise käe alla pange rinnakõrgusele padi. · Selja taha asetage samuti padjad. · Allpool olev jalg tõmmake sirgeks, pealmine jalg kõverdage põlvest täisnurgani ning pange jala alla padi. Voodihaige igapäevane pesemine · Teil läheb vaja pesukaussi, kannu, pesemiskinnast, siibrit, pesukreemi ja/või seepi ja/või sampooni, kaitsekilet ning vannilina.
Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist. 3 Ehitusplatsil varitsevad ohud: Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta); - Kukkumine samal tasapinnal (Märjad põrandad, juhtmepuntrad maas); - Elektrisokk, kontaktist vooluga; - Lõikehaavad (Teravad esemed, noad jms). Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoole. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal. Komistatakse enamasti siis, kui liikumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi liikuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad
Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla
krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid • Neelamiseks pea taha hoidmine
” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1. Tõkkejooksu faasid - Tõkkesprint koosneb kahest elemendist: SPRINDIST tõkete vahel ja TÕKKE ÜLETAMISEST (mida võib jagada äratõukeks koos tõkkele sööstuga ja tõkkest üleastumiseks koos maandumisega tõkke taha). 2
Picasso tüüp(ristkülik, H/N) Silueti tasakaalustamiseks ja esiletoomiseks: · Salendada ja pikendada ülakeha; · Puusajoonel kasutada vormiloomiseks detaile. Soovitused: · Ülaosa: o Silmatorkavate detailideta; o Sirge- või poolliibuva lõikelised kleidid; o Keha järgivad 1- või 2-realised jakid-mantlid; o Detailid vertikaalsuunal; o Võib kasutada erinevaid kraesid, kaeluseid. · Mustrid: o Täpid; o Mummud; o Ruudud; o Triibud; o Sik-sakid. · Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · ...
• Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora • Ksülofon • https://www.youtube.com/watch? v=Qu20STvR1tQ&hd=1 Tänan kuulamast!
Rubensi kehakuju (O, ümar) Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: · Pikendada ja salendada keha visuaalselt; · Varjutada suurt ümbermõõtu; · Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; ...
· Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeha paljas. Riided stiliseeritud ehk lihtsustatud. VANA RIIK 1600 ekr. · Amenhotep IV ,teatab usureform · Polüteism,monoteism · Kunst muutub vabamaks · Kõige tähtsamad tegelased (Nofretete) · Ehnaton ja Nofretete on põhilised tööd · Kujud on värvitud · Pinnakunst-süvend reljeef,seinamaal(enkaustika)
· Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili. · Kõverdada patsiendi teine jalg. 3. Ettevalmistus tõmbamiseks tõstemattidega voodi peatsi suunas lähteasend tõmbamiseks: abistajad on patsiendi voodi peatsi juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi peatsi poolt patsiendi padja alt ja haarata kinni ülakeha all oleva tõstematti sangast, asetada küünarvarred voodile. Võtta tõmbamise lähteasend. Haarata teise käega kinni keskosa all oleva tõstematti sangast (pilt 7). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 4. Tõmbamine tõstemattidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient tõstemattidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 8). Vajadusel võtta tõstematid patsiendi alt ära. Pilt 8 5
Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum
Kuidas seista kätel 1. Otsi koht, kus maapind on lame ja ühetasane ning kus pole mööbliesemeid ega muid asju, mille otsas võid end vigastada, kui peaksid kukkuma. Kõige paremini sobivad õues muruga kaetud pinnad või võimlamatid. 2. Seisa sirgelt ja tõsta käed pea kohale. 3. Vii käed hooga maa poole ning painuta samal ajal ülakeha ettepoole 4. Kui su käed maad puudutavad, pead raskuse jalgadelt kätele viima. Tõuka jalad üles, kõigepealt üks ja siis teine. See on kätelseisu kõige raskem osa. Kui sa jalgu piisavalt kõrgele ei tõuka, kukuvad need maha tagasi. Kui sa aga liiga kõvasti tõukad, kukud selili. Kui sa ei suuda jalgu kuigi kaua üleval hoida, siis harjuta kõigepealt seina najal või lase sõbral/treeneril end jalgadest kinni püüda ning sind
4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 12) ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient tõstemattiga peatsi suunas. 9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10. Asetada patsiendi käed kõrvale. 11. Vajadusel patsiendi asend toestada. 10.5.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega ratastooli, juurdepääs voodile kahelt poolt.
ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada · Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid
Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. C Väljaasted küljele Astu parema jalaga samm küljele pikkusega, mis on ligikaudu kolmandik sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Kanna keharaskus paremale jalale nii, et vasak jalg sirutub. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust vasakule. Soorita harjutus 5 korda mõlemale jalale. D Väljaasted taha küljele
Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste (pilt 10, 11). Teisel abistajal hoida tooli paigal.
Mood Vana-Egiptuses Karmen Aasa I HK Riided ▪ Riided õmmeldi tavaliselt linasest. ▪ Kangas näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. ▪ Lapsed, orjad ning lihtrahvas liikusid ringi alasti. Naised ▪ Pikk linane kleit mida kutsuti kalasiriks. Mehed ▪ Puusade ümber mähitud seelik mida kutsuti skentiks. ▪ Ülakeha oli paljas. Aksessuaarid ▪ Ehteid omasid nii rikkad kui ka vaesed. ▪ Need sümboliseerisid võimu ja heaolu. ▪ Arvati, et need kes kandsid ehteid olid jumalate silmis atraktiivsemad. Jalanõud ▪ Enamasti käidi ringi paljajalu. ▪ Sandaale kanti üldiselt vaid spetsiaalsetel sündmustel. ▪ Jalatsid olid egiptlase garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Kosmeetika ▪ Kõik inimesed sõltumata klassist kasutasid meiki. ▪ Egiptlased uskusid, et meigil oli võlujõud. ▪ Nii mehed kui naised kandsid musta lainerit mida kutsuti kohliks ning rohelist lauvärvi. ▪ Hennaga värviti huuled ja küüned....
Reie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda. Seljalihastele Põlvituses maas, istmik kandadel, kallutada kere ette. Viia käed võimalikult kaugele ette. Kerelihastele Harkseisu olles painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Suruda aeglaselt rindkere väljapoole. Ülavöötme ja ülavarre lihastele
Maandutakse parema pöia esiosale ringi keskele. Kere on kallutatud ette ja vasak käsi surutud vastu rinda. 3) Äratõuge: Keharaskus paremal pöial. Vasak põlv liigub paremale põlvele lähemale ja ette. Keha veidi ette kallutatud. Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas
Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodi poole (pilt 8). Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 9)ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Pilt 8 Pilt 9 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. Tööergonoomika konspekt 8 Maie Timm 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. 9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10. Asetada patsiendi käed kõrvale. 11. Vajadusel patsiendi asend toestada. 10.3. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg-
2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades Käed ja jalad seoti, jalgade vahele kepi abiga ruumi Kergitati nelihargi kohale, mis tipnes terava püramiidida Inimene lasti püramiidi peale Tipp tungis tuppe või pärakusse Inimene ei saanud puhata ega magada Ratas Kõige valusam piinamismeetod Kõige tavalisem piinamismeetod Ohver asetati väljasirutatud jäsemetega lavale Seoti posti külge ja kinnitati Puust alasid asetati : randmete, küünarnukkide, pahkluude ja puusade alla
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang Mõju: Säärelihased ja achilleuse kõõlus. Pikali olles tuleb jalad tõsta õhku ning kaaslane surub pöidasid alla.
· Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud · Hieroglüüfe võib leida maalitult kui ka savisse sisse surutuna, mis vajas erilisi tööriistu · Hieroglüüfe võib leida ka kividelt, puidult, nahalt või papüüruselt Huvitavaid fakte · Inimesi joonistades oli alati kindel ,,egiptuse poos", kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates · Papüürustaim on Egiptuse piirkonnale iseloomulik, sellest sai valmistada papüürust, mis nägi välja nagu kollakas paber · Egiptuse kiri unustati, sest Rooma impeerium keelas selle kasutamise pidades seda paganlikuks kirjaks Näiteid Vana-Egiptuse maalikunstist Maal Beit el-Wali templi seinalt Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u.1400 eKr. Seinamaal Teeba kaljuhauast Linnujaht Maaling ülikuhauast u.1340 eKr Tänan kuulamast!
muud sellist huvitavat. Väga huvitavad oli vanad WC ja vangla uksed, need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate okupatsioonide ja sõjaaegade kohta. Väga palju oli muuseumis just vanu vene ja saksa relvi. Oli ka vanades mundrites näidis nukke. Minu lemmikud vaatamiseks välja pandud atraktsioonid olid Moskvich 400, Lada 2106 ja Lenini puust ülakeha kuju. Selle muuseumi külastus oli väga meeldiv ja soovitan kõigile, seal pakutav info ei jookse kindlasti külgemööda alla ja saab korraliku ülevaate selle aja olemuse ja tegude kohta!
jooksudistantside üldkehalisele treeningule. 3 1. JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED On ilmselge, et jooksja keskendub treenimisel rohkem jalgade jõu ja vastupidavuse arendamisele. Jooksmisel on suurim tähtsus reie kaks- ja nelipealihastel, tuharalihasel. Abistavad lihased, mis aitavad liigutust stabiilsemaks ja tehniliselt sujuvamaks muuta, et näiteks selja- ja kõhulihased. Olenevalt distantsi pikkusest muutub ka ülakeha lihaste roll, kuid jooksmise juures on väga tähtis käte töö. Seega on vaja treenida ka deltalihast, et muuta käed liikuvamaks. Jooksja lihastreeningu edukaks tagamiseks peab jälgima treeningu olemuse ajalist järjestust. Ettevalmistaval perioodil domineerivad lihasvastupidavust arendavad harjutused. Seejärel tuleb tõsta organismi võimekust kestvaks tööks, seda optimaalsel kiirusel. Võistlustele lähenedes tuleb muuta ka harjutusvara võistlusspetsiifilisemaks, tuleb tõsta
seina. Kaasa harjutusse ka õlad, venitades neid veidi ettepoole. Järgmisena tõsta käed üles ja vaata ise lakke. Lõpeta harjutus ja too käed selja tagant uuesti kõrvale. Tee harjutust 10 korda. Harjutus 4. Tee harjutust seina või puu najal. Seisa nii, et jalalabad moodustavad T-asendi, suuna eesolev jalg otse seina poole, kand vastu tagaoleva jala keskosa (moodustunud on täisnurk). Seisa seinast või puust parasjagu nii kaugele, et võid toetada käe vabalt selle vastu. Hoia ülakeha paigal ja tõsta taga olevat jalga sirgelt otse üles. Vaata samal ajal üle õla jalakanna poole (kui tõstad vasakut jalga, vaata üle vasaku õla). Langeta jalg ja alusta uuesti. Kui teed harjutust õigesti, tunned pingutust kõhu põiki- ja ristlihastes vaagna alaosas ja ribide all. Kui tunned pingutust tuharas, teed harjutust valesti. Kui sul on juba seljaprobleemid või valu, võiksid teha 10 kordust ühe kehapoolega ja 10 kordust teise kehapoolega (kokku 20)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
