(tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Keel – Nina-mokapeegel kaudu. Keelealune sidekoelise teljega pikk, kitsas, terav (planum nasolabiale). lihake on hästi niit- ja tipp
väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või kõrvast, sest rektumi ärritus elavdab soole perisaltikat ning kutsub esile roojamist. Selle tagajärjel aga ärritub limaskest. • rahustada ja toetada last • õpeta vanemaid, informeeri tulemustest ja tegvuskavast. • õpeta pereliikmeid käsi pesema, jälgi, abista ja nõusta neid. Õendusabi põhimõtted • Kõhulahtisuse puhul joota peale igat istet • alla 2 a 50-100 ml • 2-10 a 100-200 ml • >10 a soovi järgi Organismist kaotatud mineraalainete tasakaalustamiseks on soovitav valmistada jook • 800 ml keedetud jahutatud vett 200 ml apelsinimahla ( kaaliumi asendamiseks)
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal.
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht
Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli
Progestiini süstid Depo Provera Iga kolme kuu tagant uus süst Takistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist munarakuni Progestiini protees Norplant Paigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. Käsn (sisaldab spermitsiide) Rasestumisvastased vahendid Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud) Keemiliselt loodud sperma tapmiseks Hormonaalsed tabletid 1) Kombineeritud pillid Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast 2) Minipillid Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa kinnituda. Rasestumisvastased vahendid Rasestumisvastased plaastrid Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. SOS pill Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Emakasisene spiraal Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku
Igas tsüklis valmib mitu tuhat folliikulit aga ainult üks muutub dominantseks ja ovulatsiooni valmikks. Reeglina on iga menstruaaltsükli kohta viljastumiseks kasutada ainult üks munarakk. Tõenäosus, et dominantseks muutub kaks folliikulit on 1:200. Sama suur tõenäosus on, et üks munarakk jaguneb kaheks ja sünnivad ühemuna kaksikud. Menstruaal tsükkel Eesmärk- võimaldada rasedust. Rasedus peab aset leidma emakas. Emaka sisepinda kattev limaskest muudab oma struktuuri ja omadusi sõltuvalt hormonaalsest miljööst. Tsükli alguses on limaskest õhuke, seejärel progesterooni nivoo tõuseb ja limaskest pakseneb ja mood. näärmed. Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel
Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht
ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab
constrictor vestibuli) Adventitsiaalkest Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile. Paariline kõdistisäär (crus clitoridis) Kõdistikeha (corpus clitoridis) Kõdistilukk (glans clitoridis) Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist
tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha sees. Munarakud moodustuvad munasarjades juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. Alates murdeeast kuni 45-50 aasta vanuseni valmib umbes iga 28päeva järel üks munarakk. Murdeeas algab ka intensiivne naissuguhormoonide süntees. Samal ajal munaraku valmimisaega pakseneb emaka limaskest, valmistudes viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Viljastamata munarakk hävib ning eraldub ka emaka paksenenud limaskest.
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest
Kordamine bioloogia kontrolltööks 4.aprill Tuuli Varik munajuhad on sugenud 9. Loetle enam kasutatavaid resestumisevahendeid! kondoomid pillid spiraal 10. Milliseid vahendid kaitsevad suguhaiguste eest? kondoom ei seksi 11. Mentstruaaltsükli iseloomus limaskest pakseneb munaraku vastuvõtuks kui munarakku ei viljastata osutub emaka pehme ja kohev limaskest tarbetuks, see eraldub ja heidetakse kehast välja. koos limaskestaga väljub munarakk ja veri 12. Mis on ovulatsioon? OVULATSIOON munaraku vabanemine munasarjast 13. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 14. Mis on HIV ja AIDS? Millisel viisil toimub nakatumine HIV viirusesse?
söövad väheses koguses kõvast nisust valmistatud või suures koguses harilikust ehk pehmest nisust valmistatud toitu. Valguline koostis esineb ka suve- ja talvenisudel. Millised on tsöliaakia haigusnähud? Tsöliaakia võib kulgeda peamiselt tüüpilise ja atüüpilise haigusvormina. Nii ühele kui teisele võib eelneda asümptomaatiline vorm, mille puhul haigel puuduvad küll vaevused kuid uuringul leitakse kahjustunud peensoole limaskest. Tsöliaakia tüüpiline vorm esineb sagedamini 6-24 kuu vanustel lastel. Haiguse alguses on märkimisväärne tsöliaakiahaige lapse tuju, une ja isu muutus – heatujuline, seni hästi arenenud ja kasvanud, rahuliku unega laps muutub virilaks, rahutuks, isutuks, unetuks ja jõuetuks. Vaevatud ja virila olekuga kõhn, kahvatu, isutu ja suure kõhuga laps – nii näeb välja tsöliaakiahaige, kui haigus on juba kestnud pikemat aega.
pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed
Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Lihaskest koosneb 2 kihist, seespool ring, väljaspool pikikihist. Serooskest ümbritseb väljastpoolt. Mida toodab peensoole limaskest? soolenõret Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 19. Kõhunääre lad. k. pancreas Nimetage, milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre Toodab olulisi seedeensüüme amülaasi (süsivesikute lammutamine), lipaasi (rasvade lammutamine) ja trüpsinogeeni (valkude lagundamine). Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret? 1,5L 20. Maks lad. k. hepar kaal 1,5kg
kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur. NINAÕÕS cavum nasi- on hingamisteede algusosa. Eest on avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete (koaanide) kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõnes on näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud. 1. Ninaesik 2. Pärisninaõõs Välisnina koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi. Nina suurus ja kuju varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx - organ, kust tuleb hääl. Asub 4.-6. Kaelalüli kõrgusel
Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid
Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius
2. minipillid = kollaskehahormoon Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeainetta tabletti. Kuidas toimib? Pillid takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast (ovulatsiooni). Kui munarakk ei eraldu, ei saa seda ka viljastada. Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Pärast meetodi lõpetamist taastuvad ovulatsioonid ja viljakus ning soovi korral võib kohese planeerida rasedust. Rasestumisvastane plaaster Rasestumisvastane plaaster sisaldab sünteetilist kollaskehahormooni ja östrogeeni, mille toimeained imenduvad läbi naha. Plaaster tagab sama tõhusa rasestumisvastase kaitse kui pillid ja püsib kindlalt nahal. Kasutamine:
2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses
- 7. embrüonaalnädalal eraldab seda primaarsest suuõõnest (suusopisest) mediaalse ninajätke derivaat primaarne suulagi - tagapool primaarset suulage tekib ühendus suuõõnega TALITLUSEST Ülesanded SOOLTORU SEINA EHITUS - toidu mehaaniline töötlus tükeldamine, peenestamine, segamine, - sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest, lihaskest ja väliskest, mis omakorda transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha
Kusepõis (lad.k) vesica urinaria Millest oleneb kusepõie kuju? Uriiniga täitumusest. Tühjana lamendunud, täidetuna muna/pirni kuju. Kui suur on täiskasvanu kusepõie 500-700ml mahutavus? kuse ja suguelundid 2 Mis on kusejuha ülesanne? Juhtida neerudest uriin kusepõide. Kusepõie limaskest.. vooderdab põit seespoolt ja moodustab kurde nn põiekortse. Kusiti (lad.k) urethra Kusiti funktsioon Kusepõie perioodiline tühjenemine Naise kusiti (lad.k) urethra feminina Kui pikk on naisekusiti? 3-4cm Kus paikneb naise kusiti? Tupe sees. Mis ümbritseb naise kusitit? Kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline ehk allub
c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar
Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv.
soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes?
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed
NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp. *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.
2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Nende kahe vahele jääb ovulatsioon- küpsenud munarakk väljutatakse folliiklist, kus toimus küpsemine. Enamlevinud 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette
VIIRUSE EHITUS JA ELUTEGEVUS. Viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad kasutavad paljunemiseks teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: s...
eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist
Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast. tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku 2) Minipillid kinnitumise. Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti Emakasisene spiraal läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku munarakk ei saa kinnituda. ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka
Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud
http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast, väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti. Lihaskestal on kolm kihti: sisemine ja välimine on pikikiududest, nende vahele jääb ringlihaskiht. Viimane neist on kõige tugevam. Kusepõiekaela piirkonnas, sisemise
stabiilne- 2 nädalat. Nende kahe vahele jääb ovulatsioon- küpsenud munarakk väljutatakse folliiklist, kus toimus küpsemine. Enamlevinu 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasveb. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munadarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse
Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte
Munarakud valmivad perioodiliselt. Ligikaudu iga 2 nädala tagant valmib üks munarakk suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Ovulatsioon toimub tavaliselt tsükli keskel (~14. päeval). Munajuha ots püüab munaraku kõhuõõnest kinni ja suunab munajuhasse, mida mööda liigub munarakk emakasse. Samal ajal kui munarakk hakkab valmima, hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Emaka ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel munaraku viljastumist ei toimu ning emaka pehme ja kohev limaskest osutub tarbetuks, eraldub ja heidetakse kehast välja . Menstruatsiooniks nimetataksegi viljastamata munaraku väljumist ja vere ning limaskesta eraldumist. Kuna see toimub korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muudatusi menstruaaltsükliks (~28 päeva tagant- menstruatsiooni
TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Hammaste eemaldamine ülalõuas hambagruppide kaupa Hamba eemaldamise operatsioon e. ekstraktsioon on hamba eemaldamine alveolaarluust kasutades arsti teadmisi, oskusi, stomatoloogilisi instrumente. Teda võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1. kinnine e. lihtne 2. avatud e. atüüpiline/ komplitseeritud Atüüpiliste/komplitseeritud ekstrakstioonide korral moodustatakse limaskest-periostlapp, hammas separeeritakse või eemaldatakse luust puuri abil, haav korrastatakse ja õmmeldakse. Ükskõik millise tehnika arst ka ei valiks, peab eelnevalt olema täidetud 3 tingimust: 1. operatsiooniväli peab olema nähtav 2. piisav ruum hamba eemaldamiseks ( ehk kui suu ei avane, ei saa ka hammast eemaldada) 3. kontrollitud jõu kasutamine hamba lukseerimisel ja eemaldamisel Hamba eemaldamise etapid (lihtne eemald...
ESMAABI ANDJA TURVALISUST TAGAVAD MEETMED Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP 1 Esmaabi 2016 ESMAABI Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Esmaabi esimene reegel: veendu enda turvalisuses! OHUTEGURID Millised on võimalikud ohutegurid? - Allikas, mis põhjustas esmaabi vajaduse (elekter, auto vms) - Välistegurid: kemikaalid, varingud, gaas, leek/tuli - Haigused: HIV, B- ja C hepatiit, tuberkuloos, sügelised - Vägivald: alkoholijoobest, hapnikupuudusest kannatanu ajus, šokist - jne. HAAV, VERITSUS Väldi kokkupuudet verega Võimalusel kasuta kummikindaid Kinnaste puudumisel: - kilekott - palu ...
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
