Motoorsete ühikute uuesti moodustumine Alanenud hormoonide tase Alanenud valgusüntees Mis mängib sarkopeenia arengul suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron
92. mille ümber on perimüüsium? Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium? Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 94. millest koosneb motoorne ühik? Koosneb ühest närvikiust (alfa-motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib. LF slaid 18; anat lk 185 95. nimeta 3 erinevat alfa-motoneuroni tüüpi! 1. aeglased 2. kiired aeglaselt väsivad 3. kiired kiirelt väsivad Silval sama LF slaid 20; anat lk 191 1. aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud/punased kiud (pikamajooks, jõutreening) 2. kiired LF slaid 20 96
Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa-
Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus. 5 25. Nimeta lihaskiu müofilamendid: ................................................................................... .....................................
elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi (seljaaju, peaaju) tagasi. Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab. Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid. Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama. 19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa tasakaalustatud toitu (50-60% süsivesikud, 20-30% lipiide, 10-20% valku päevas),(taimset kraami ¾ ja loomset ¼). Teha trenni vastavalt oma keha füüsilise koormusele. 20) Valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest toimub kodus.
Lipiidid – vist Mitu küsimust oli higistamise teemal a’la: Higistamine milleks – jahutamiseks Higistamisel eraldub peamiselt mis – vesi … vist Kus asub enamus organismis olevast kaltsiumist? Luukude – vist Kuidas toimub CO2 ja O2 vahetus kopsudes? Difusioon Kuidas toimub CO2 transport? Veres lahustunult….. või midagi sellist Kuidas või mis tekitavad südametoonid? atriventrikulaarklappide sulgumine… vist Mis on motoorne ühik? moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega…
neurons in the nervous sys. · Motoneurons: have axons that terminate in effector cells. They acticate the skeletal musculature, the muscles which control the skeleton, such as those of the arms and legs. Cell bodies of the motoneurons are in the spinal cord or brain, and their long axons have terminal branches whose final tips contact individual muscle cells. When a motoneuron fires, a chemical event is produced at its axon tips which causes the muscle fibers to contract. · Interneurons: vast majority. They have a functional position that is between sensory and motoneurons. They come in many shapes and forms. They usually show considerable branching, which produces enormous number of synaptic contacts. What happens when a neuron is aroused from rest
Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud
(pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne motoneuron ) (1 motoneuron ) (2 motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid
neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal
Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad
5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu. Retseptorite erinev asukoht. Meelte keerukus: haistmine on keerulisem, kui maitsmine. Haistmist reguleerivad umbkaudu
adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4.) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu?
Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt ühest kohast teise liikuda (sp ei ole võimalik maitsta toitu, mis on meist vaid paari cm
lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi.
11.6 Lihaste abiseadeldised Sidekirmed ehk fatsia, Sünoviaalpaunad, Kõõlusetuped, Plokid, Seesamluud 11.7 Lihased Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast. Kerelihased Selg, rind, Kael, Kõht Jäsemetelihased Õlavööde, vaagnavööde, Õlavars, Reielihased, Küünarvars, Säärelihased, Käelihased, Jalalihased Pealihased Miimilised lihased, Mälumislihased, Suupõhjalihased 11.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Alfa-motoneuron ja selle tüübid/Motoorsete ühikute tüübid Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem, närvid, elundite, elundkondade,
põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni.
See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk
Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus. Tema pikk jätke akson e. motoorne närvikiud kulgeb ühe või teise närvi koostises lihasteni ja haruneb seal paljudeks harudeks. Iga lõppharu ulatub mingi kindla lihaskiuni. Närvikiud suubub lihaskiusse närvi-lihassünapsi kaudu, kus toimub impulsside ülekanne närvilt lihaskiule. Üks motoneuron innerveerib seega tervet lihaskiudude gruppi. Iga lihas ja tema närv lülitab endasse mitusada ja isegi mitu tuhat motoorset ühikut. Närvikeskuste ühesugusel ärritamisel haaratakse tegevusse kindel hulk motoorseid ühikuid. Ühtedel juhtudel mobiliseeritakse tööle kõik motoorsed ühikud, teistel juhtudel vaid osa neist. Võimalus lülitada töösse erinev hulk motoorseid ühikuid on suure tähtsusega, et saavutada vastavus lihaskontraktsiooni ja mõjuva ärrituse tugevuse vahel.
KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon) 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases.
sots.kontekst • asja vabastamine raske 41 • mono või hemiparees: käe või jala tsentraalset tüüpi halvatus, (hemiparees = käsi > jalg Perifeerne halvatus- s/a motoneuron, raadiks, närv Senso-motoorne integratsioon • kui ajukoore motoorse pk.kahjustus:– ei saa I-II sõrme vastandada • 1950.a. nn. “otseväljundi”mudel: • kui motoorse trakti kahjustus: – raske rusikat avada gyr.precentralisPTmotoneuronlihas
Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid. Motoneuronpuul ühte lihast või selle pead innerveeriv motoneuronite kogum seljaaju hallaine esiservades Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM NS funkts: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.
Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist:
Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson. Aksoni harud lõpevad lõpp-plaatide ehk terminaalplaatidega, mida on 1000 - 10 000 tk. ühe raku kohta. Paljude neuronite aksonit katab müeliintupp, mis on jaotatud
annaabi.ee 
