õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?_________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge
Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimaid jalgrattureid (võitnud mitu korda Tour de France), pulss on puhkeasendis 32-32 lööki minutis. Mida treenitum on organism, seda väiksem on südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda. Jõuline treening, tugevad emotsioonid ja Joonis 1. Süda hirmutunne võivad ajutiselt suurendada südame löögisagedust. Südame löögisagedusele avaldavad mõju nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised faktorid. Südame löögisagedus suureneb füüsilise töö tegemisel, palaviku või erutuse (viha, hirm) korral, aeglustub aga näiteks külmaärrituse puhul
Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine
Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja
Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. 4. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad).
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs. Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis. Löögimaht on ühe kokkutõmbega südamest väljapaisatav vere hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL. Minutimaht on minutis väljapaisatav verehulk. Minutimahu saab kui löögimaht korrutada sagedusega. Kui löögimaht on 70 ja sagedus 70, siis on löögimaht keskmiselt 4.9 liitrit. *Iga kokkutõmbe järel jääb südamesse aga teatud kogus verd. Seda jäänud verd kutsutakse jääkmahuks. Tema suurus on ligikaudu 70mL.
Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7
väljahingamine 3. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma
Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku. Lisaks lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab tänu sellele hingamist. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb
· Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. · Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Rahulolekus: 60-70 x minutis. Sõltub vanusest. Kehaline töö. Sõltub töö intensiivsusest, töö kestvusest, max 220 (miinus) vanus. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus.
Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad).
Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos
Alkoholi mõju seede- ja vereringeelunditele Alkoholi välkkiire mõju millist toimet avaldab alkokol südame-veresoonkonnale kohe peale tarbimist? kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine vererõhk langeb erinevate organismile vajalike bioaktiivsete ainete toime ja taseme muutumine Mõju vereringeelundkonnale Kõrgvererõhutõbi Südamerütmihäired Südamelihase kahjustus (kardiomüopaatia) Ajusisene verejooks (hemorraagiline insult) Mõju seedeelundkonnale Maks Alkoholmaks ehk rasvmaks Alkoholhepatiit ehk maksapõletik Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos Rasvmaks Maksatsirroos Mõju seedeelundkonnale Kõhunääre Pankreatiit Magu
10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim?
Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine? Suhkrusisaldus madal: kõhunäärme (pankrease) alfa-rakkudes glükogeeni süntees glükagoon vere kaudu maksa aktiveeruvad ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama, vabaneb glükoos - normaliseerub. Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-,
siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid
Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad:
lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni
Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad)
Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini Väga laiaulatuslikult mõjuv mürk organismis Kasutatud materjalid Tekst: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.tps.edu
3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb Mõju (2) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk
a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ..
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne
Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. Tugev kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust ning südame löögisagedus kiireneb. Löögimaht sõltub südamelihasest ja südame mahust. 6. Treenimise mõju südamele. Vastus: Kui inimene treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht,
· Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb hingamis- ja südeme löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks · Ei allu tahtele Vereringe regulatsioon · Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l · Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse · Glükoos tuleb verre:
kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine Rangete dieetide, nälgimise ja ülemäärase
Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi
Väsimuse tekkides tuleb koormust vähendada ja liigutusi sooritada aeglasemas tempos. Vältida tuleks ülekuumenemist. Vältida tuleks liiga kõrge pulsiga treenimist. Pulss näitab südame löögisagedust ning pulssi saab endal ka ise mõõta (randme pöidla poolsel siseküljel, samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks Harjutustega tuleks algust teha pikkamööda. Kui varem ei ole spordiga aktiivselt tegeldud, ei tohi raseduse ajal kindlasti suure koormusega treenimist alustada. Raseduse esimese trimestri ajal on enesetunne enamasti kehv ja jõuvarud piiratud, et veel ekstra spordiga tegelda.
· Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. · Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa
eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja
Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. Täname kuulamast!
Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam kui treenimata inimesel v Kellel Südame maht (cm3 Puhkeolekus pulss Vere hulka, mida süda ühe kokkutõmbega vereringesse paiskab, nimetatakse ) (löök minutis) löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60
Selle tagajärjel intensiivistub toitainete lõhustumine ning hapnikukasutus tõuseb. Tulemuseks on intensiivistunud hingamine ja kiirenenud südame löögisagedus. Liigtalitus pole üldjuhul tekitatud türeotropiini liigeritusest, pigem on türeotropiini sellisel juhul tagasimõju tõttu vähe. [2] Kilpnäärme vaegtalitus ehks hüpotüreoos võib olla tingitud näiteks joodi vähesusest. Raskekujulisele hüpotüreoosile on iseloomulik patsiendi üldine aeglus - südame löögisagedus on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]. Türeotropiinieritus intensiivistub, kuna kilpnäärmehormoone ei teki vajalikus koguses. Liigsest türeotropiinist tekib kilpnäärme suurenemine struuma. [2] 5. Kõrvalkilpnäärmed Paratüreoidnäärmed ehk kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad sisesekretoorsed
Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites – versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab β1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus – suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. 17. Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal
Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse
temperatuurile, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimainete eraldumiseks(CBD 206,3 C, CBN 212,7 C, THC 149,3 C) jättes taimse materjali põletamata. Antud tarvitamisviis on tervislikum kui suitsetamine. Sageli tarvitatakse kanepit ka süües, segades kanepivõid koogitaignasse või jogurtisse. Mõju saavutamiseks tarvitatakse kanepit: marihuaana, hašisi või kanepiõli kujul. Kuidas saada aru, et inimene on kanepi joobes? Füüsilised: veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb koordinatsioonihäire pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. Kanepi joobe tuvastamine vol 2 Psüühilised: lõõgastustunne; (kerge) eufooria; muretus; kohatu naermine; suurenenud söögiisu; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Kanepi lühiajaline toime Mõju rasedatele Mõju autojuhtidele
. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. 7. Milline on nikatiini toime näärmete tööle?........... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.. tõuseb südame löögisagedus 8. Sulfoonamiidide esindaja on... Trimetoprimum (nt. Trimetop) Sulfoonamiidide toime mikrobidesse on bakteriotsüdide/bakteristaatiline 9. Nimeta 1adrenoblokaatorid mõjutavad südame löögisagedust?.. Kardioselektiivsed ehk 1- blokaatorid. Mis toime on 1 adrenoblokaatoritel bronhidele? bronhide spasm 10. Nimeta H1 retseptorisse toimiv histaminblokaatior..... esimese põlvkonna H1- blokaatorid (Dimedrool, Prometasiin, Klemastiin)
mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad)
Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 7 Pulss Aktiivsel spordiharrastajal on ülekoormuste avastamiseks soovitatav jälgida ja võrrelda puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad? Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv ja kuna organism reageerib koormusele muutustega pulsisageduses, on hommikune pulsimõõtmine üks lihtsamaid ületreeningu ennetamise meetodeid. Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud. Seda saab teha leides näpuotstega veresoone tukslemise randmel või kaelal.
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks
ebaküpsus jms esinemise risk ● suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk ● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk ● lastel suureneb allergiate tekkimise risk ● ägenevad astma, allergilised reaktsioonid Aktiivse suitsetamise tagajärjel: ● naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad ● tõuseb südame löögisagedus ● tekib tubakasõltuvus ● näljatunne väheneb ● langeb kopsude töövõime ● tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku ● lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt - toimub veres oleva süsihappegaasi ja vere pH langemise tõttu - signaal liigub hingamiskeskusesse (ajju) - hingamiskeskusest saadetakse signaal kopsudesse (et suureneks hingamissagedus ja sügavus) ja südamesse (et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon: - hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub
Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. o Langeb kopsude töövõime. o Tekib tubakasõltuvus. o Tõuseb südame löögisagedus. o Näljatunne väheneb. o Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub. o Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. o Ahendab veresooni, suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. o Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust
segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko kanepiekstrakt Esineb uimastiturul harva Siirupisarnane must või rohekaspruun üsna ebameeldiva lõhnaga segatakse tavaliselt tubakaga ja seejärel suitsetatakse Kanepi mõjud lõõgastustunne, (kerge) eufooria meelte suurenenud tundlikkus aja kulg näib aeglustuvat söögiisu suureneb tekivad keskendumis ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad Kanepi kõrvalmõjud sõltuvuse väljaarenemine deliirium kanepipsühhoos skisofreenia ärevushäired depressioon tahtetuse sündroom Kuidas ära tunda kanepi tarvitajat? suured või laienenud silmapupillid silmavalgeis veresooned rippuvad silmalaod hajevil olek keskendumishäired ajutine muretus ja ilmaasjata kihistamine raskematel juhtudel ülearune murelikkus ja agressiivsus
lõõgastustunne; (kerge) eufooria; veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb; muretus; südame löögisagedus kiireneb; kohatu naermine; kehatemperatuur langeb; suurenenud söögiisu; koordinatsioonihäired; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad
organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega. Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
