vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra. Seetõttu hemodünaamika halveneb ning katab organismi vajaduse vatsakeste müokardi rahuldava kontraktiilsuse korral vaid puhkeolekus. Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade virvendusega võib kaasuda teisi rütmihäireid - ventrikulaarsed ekstrasüstolid, Hisi kimbu sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele võivad virvendusarütmiaga haiged elada aastaid ja aastakümneid. Kodade laperduse tunnuseks on kodade suur sagedus ning seda eristatakse kodade ektoopilisest tahhükardiast, mida esineb vähe nii südamehaiguste korral kui ka tervetel inimestel.
südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool
QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall 0,8 Kordamisküsimuste vastused: 1. Südamelihase omadused: automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, refraktaarsus. 2. Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on sinuatriaalsõlm e Keith-Flacki sõlm, atrioventrikulaarsõlm e Aschoff- Tawara sõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkyné kiud. 3. Südame vatsakese töömuskulatuuri absoluutse refraktaarperioodi kestus on u 0,20 sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja
süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest
reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke ja juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm(keith-flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05 m7s)( aschoff-tawara sõlm), Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär ning Purtyne kiud( 2- 4 m/s). Vatsakeseste lihastes on erutusjuhtivuse kiirus 1 m/s. Elektrodiagramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi
Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks,
Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikulaarkimb Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V
Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik 13.Suur vereringe,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14
avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib liikuda kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993).
(tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi) 114. Südame erutusjuhtesüsteem. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb 2 sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm (Keith-Flacki sõlm) ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm (Aschoff- Tawara sõlm). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. · Joonis lk 155 + tv joonis 4 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KEHAVERERINGE Vasak vatsake Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda
kaotas Bach nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma ähvardavaks endeks. Kümme päeva hiljem, 28.juulil, kella kaheksa ja üheksa vahel õhtul Bach suri. Sebastian Bach maeti Johannese kiriku aeda Leipzigis. Linna ümberplaneerimisel jäi helilooja haud sillutise alla. Bachi ei mäletanud enam keegi. Alles 1894. aastal satuti mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Mälestusmärk Leipzigis J.S. Bach' i auks. 5 Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina
Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite
aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks
Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud instrumendi abil, saab vaadelda õõneselundite sisepinda ja selle muutusi. Endoskoobis on valgustussüsteem. GASTRODUODENOSKOOPIA – uuritakse magu ja 12sõrmiksoolt, KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi
nägemise täiest. Nägemise lühiajaline taastumine 18. Juunil 1750. aastal oli lähedase surma ähvardavaks endeks. Kümme päeva hiljem, 28.juulil, kella kaheksa ja üheksa vahel õhtul Bach suri. Sebastian Bach maeti Johannese kiriku aeda Leipzigis. Linna ümberplaneerimisel jäi helilooja haud sillutise alla. Bachi ei mäletanud enam keegi. Alles 1894. aastal satuti mullatöödel juhuslikult tammepuust kirstule hästi säilinud meheluustiku. Doktor Hisi anatoomilised mõõtmised lasksid oletada, et see oli Johann Sebastian Bachi põrm. Looming Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja
Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile
Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist)
13 iseenesest aktsioonipotensiaal. Impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, mis kontraheeruvad kui impulss on leviunud kodade tavalistesse lihaskiududesse.(3) Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus vaid atrioventrikulaarsõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade-vatsakeste vahelise kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust alagava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas, kust suunduvad juhtesüsteemi peened kiud mööda südame välisseina tagasi kodade suunas. Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1)
pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. 9. Südame erutusjuhtesüsteem. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis (lihases?) Purkinje kiudude võrgustik. 10. Väike vereringe, selle algus ja lõpp (nimeta südame osad, veresooned), ülesanne. Väike vereringe e kopsuvereringe on vere teekond südame paremast vatsakesest kopsude kaudu vasakusse kotta. Ülesandeks on rikastada kopsudes verd hapnikuga.
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade a...
organismi. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem- ,mis koosneb atüüpilisest lihaskoest,kuuluvad sinuatriaal-ja atrioventikulaarsõlm, Hisi-kimp, Hisi kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudene Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atriventikulaarsõlmeni. Sealt edasi Hisi kimpu, selle sääri ja Purkyne kiudusid pidi vatsakese lihasele. Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihase kokkutõmme e.süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim. Absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Puhkeolekus tekib 60-70 impulssi sinuatriaalsõlmes minutis, südametsükli kestus 0,85-1 sek, kestab absoluutne refraktaarsuse periood 0,2 seki. Sellele järgneb suhtelise refraktaarsuse periood e
..0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis
..0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis
Selleks on südames olemas spetsiaalne erilihastik. See koosneb erilise ehitusega lihaskiududest, mis on koondunud sõlmedeks ja kimpudeks ning see juhib erutusi kodade lihastikust vatsakese lihastikku. Elektriline erutus südames saab alguse siinussõlmest: asub paremas kojas. Edasi kulgeb erutus mööda kojasiseseid juhteteid pidi atrioventrikulaarsõlme, mis asub kodade ja vatsakeste vahelises vaheseinas. Atrioventrikulaarsõlmest edasi liigub erutus mööda Hisi kimbu ühist tüve pidi, hargnedes vatsakeste vahelises seinas Hisi kimbu paremaks ja vasemaks sääreks. Sealt edasi kulgeb erutus üle kogu vatsakeste Purkinje kiudude kaudu. Normaalset, regulaarset südamerütmi nimetatakse siinusrütmiks. Normaalne südamelöögisagedus on minutis 50-100 korda. Südametöö on reguleeritud nii vegetatiivse närvisüsteemi poolt kui ka humoraalselt (hormoonid). Südametöö keskus asub piklikus ajus.
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
- X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda.
- X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda.
Impulss levib erutusjuhtesüsteemist südamelihasrakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. 1% müokardi rakkudest on võimalised genereerima aktsioonipotentsiaale, see tähendab, et on võimeline kokku tõmbuma ilma välise stimulatsioonita. Siinussõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri, kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarvõlmeni. Sealt läheb erutus edasi His'i kimpu ning mööda Purkyne kiudusid ja hisi kimbi sääri vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuda kaasneb süstol, ehk südamelihaste kokkutõmme. Depolarisatsioonialaine saab alguse sinuatriaalsõlmest ja levib mööda müokardi edasi. Siinussõlme poolt genereeritavale impulsile vastab müokard kontraktsiooniga, millele jõrgneb lõõgastusfaas. Selline paljude müokardirakkude üheaegne kontraheerumine ja lõõgastumine tekitab jõu, mis on piisav vere liikumapanekuks.
mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, kojad kontraheeruvad. Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus ainult ühest kohast. Juhtetee algab AV sõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade ja vatsakeste vahel oleva kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Vatsakeste vaheseinast levib aktsioonipotentsiaal Hisi kimbust algava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega- absoluutse refraktaarsuse perioodil ei ole võimalik uut erutust tekitada. Järgneva relatiivse refraktaarsuse perioodil erutuvus
suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus)
kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 116) Südame erutusjuhtesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 117) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned) Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad
Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud
Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 105) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse 54 suubuvad kahte liiki närvikiud
Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp. 54 114) Südame närvid? Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud
Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis hargneb kaheks sääreks ja mille lõppharud annavad erutuse edasi vatsakeste müokardile. Automatism koe või raku omadus erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. 8. Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löödisageduse e. pulsi. Pulssi loetakse kas südame tiputõugete arvu järgi vastu rindkere seina või mõne suurema arteri kõikumise alusel. Tervetel
sündroom), kodade minuti kuni 2 tunni vastunäidustatud südamestimulaatorit ; ravis soovitatakse virvendus ja jooksul. vastsündinutele, atrioventrikulaarne või Hisi amiodarooni kasutada laperdus, Hemodünaamiliste imikutele ja kuni kimbu blokaad, kui ei vaid siis, kui teised ventrikulaarsed kõrvaltoimete riski 3. aastastele kasutata püsivat antiarütmikumid on tahhüarütmiad, kui tõttu (väga madal lastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
