Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid. Spinaalsegment seljaaju osa, mis sisaldab ühte närvipaari koos kahe ventraal ja dorsaaljuurega ning vastava hallaine ja valgeaine osaga. Eferentsed neuronid alfamotoneuronid, gammamotoneuronid, vegetatiivse ns neuronid.
(aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka.
a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n
(aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud
XI N accessorius posterolateralis, ja ganglion inferius'e vahelisel alal. eraldunud n vagus'est, X närvist allpool R externus moodustub spinaalosa arvel, puht motoorne Radices spinales: innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: (eferentne), 5. kaelanärvide m sternocleido mastoideus vistseraalkaare närv ventraal- ja m trapezius dorsaaljuurte vahel piklikajust 10-15 canalis hypoglossi; Hüpoglossusekiududeta harud (moodustuvad tuum paikneb piklikajus: juureniidina kaelaosas kulgeb m kaelanärvide arvelt): nucl n hypoglossi
Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena. Palavik on vajalik selleks, et soodustada paranemist. Palavik soodustab leukotsüütide suuremat liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise. 5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad Kraniaal-ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund. Ventraal-ja dorsaalsuund=ninast otse alla viiv plaat, mis teeb inimese paremaks ja vasakuks pooleks Lateraal-jamediaalsuund=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks ja tagumist osa on näha Frontaaltasand=plaat, mis teeb inimese keskelt pooleks, aga esimest osa on näha(nägu, kõht jne) Sagitaaltasand= sama mis ventraal ja dorsaalsuund Horisontaalsuund=läbi kõhu olev plaat mis teeb inimese keskelt pooleks, ülemine ja alumine osa 6.Peamised kehaõõned
terminales??? gangl. sup et inf n. vagus nucl. solitarius 3.5 N. accessorius (XI), lisanärv Arengus eraldunud n. vagusest. Tuumad: a) Nucl. ambiguus: eve, bulbaartuum, m. trapezius b) Nucl. n. accessorii: eve, spinaaltuum, m.sternocleidomastoideus, ülemistes ja kesksetes kaelasegmentides ventraalsarvest tagapool Radices craniales väljuvad piklikajust sulcus dorsolateralise kaudu. Radices spinales väljuvad seljaaju külgpinnal kaelanärvide ventraal- ja dorsaaljuurte vahel ja liituvad tüveks, mis siseneb for. magnumi kaudu koljuõõnde. Koljuõõnes mõlemad juures ühinevad lisanärvitüveks (väljub for. jugulare kaudu). Harud: 1. R. internus: mood bulbaarosa arvel, ühineb n. vagusega selle gangl. sup et inf vahelisel alal. 2. R. externus: mood. spinaalosa arvel, innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: m. sternocleidomastoideust ja m. trapeziust. Orientatsiooninärv. 1. M
Ülenevad juhteteed: sensoorsete infot kandvad Alanevad juhteteed: eferentseid signaale edastavad Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Sellega, et refleksikeskused asuvad teatud segmendis, on võimalik hinnata seljaaju funktsiooni (põlverefleks). Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude
Spinaal- ja kraniaalnärvides on ainult tupega aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseid närivkiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetus läheduses, nagu basaalganglionites ja seljaajust väljaspool spinaalganglionites. Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) – eferentsete närvikiudude kimpudest. Esimene paar kaelanärve väljub kohe kolju alt, teine esimese kaelalüli alt jne, seepärast on kaelanärve kaheksa paari, kuigi kaelalülisid on seitse. Ka teiste lülide alt väljub alati üks närvipaar, seega on rindkerenärve 12, nimmenärve 5 ja ristluunärve viis paari
Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood
Koosneb kahest sümmeetrilisest poolest ja neid seob omavahel närvikoeline kommissuur, mis jaguneb hall- ja valgekommissuuriks – kommissuuri keskel paikneb ependüümirakkudega voodertatud tsentraalkanal Seljaajus eristatakse tsentraalselt paiknevaid neuronite perikaarüone ja gliiat sisaldavat hallainet, mis oma kujult meenutab H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor
neuronite kehade kogumik * Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) o 8 kaelasegmenti (C1 C8) koos 8 paari kaelanärvidega o 12 rinnasegmenti (Th1 Th12) koos 12 paari rinnanärvidega o 5 nimmesegmenti (L1 L5) koos 5 paari nimmenärvidega o 5 ristluusegmenti (S1 S5) koos 5 paari ristluunärvidega o 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega * Iga spinaalnärb jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks * Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik) * Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid * Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka
Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse
annaabi.ee 
