Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased:
suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia kahjustub sümpatitilise või parasümpatitilise närvisüsteemi Sümptomid: Nägemishäired Vereringkonnahäired Seedetraktihäired https://www.youtube.com/watch?v=ZiUFWjV7rTE
Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluu Radius Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii) Küünarnukk (Olecranon); Küünarluukeha (Corpus ulnae); Küünarluu Ulna Küünarluupea (Caput ulnae) Randme luud Ossa Proksimaalne ja Distaalne rida, kummaski 4 luud carpi Kämbla luud 1. Maksimaalselt 5 luud. 2. Põhimik (Basis), Keha Ossa metacarpalia I-V (Corpus), Pea (Caput). 1.Arv võrdub kämblaluude arvuga. 2.Iga varvas koosneb 3 varbalülist. 3. Põhimik (Basis phalangis: Varvaste luud proximalis et mediae) Keha (Corpus phalangis: Ossa digitorum manus
liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje. Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges) · Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje sisse- ja väljapööramine. · Joonis lk 29 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. · Ellipsoid- ehk munaliiges (proksimaalne käeliiges ehk kodarluu-randmeliiges). Liikumine ümber frontaal- (painutus, sirutus), sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine) + koonusliikumine (kodarluu-randmeliigeses). (veel näiteks.. I kämbla-lüliliiges)
14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16. Küünarluu iseärasused mäletsejalistel. Küünarvarre luud on teineteisega liitunud noores eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude- vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket
köprusele Sääre painutus ja sisse pööramine 69. Sääre lihased Tagumine (4) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Tagumine Sääreluudevaheline kile Lodiluu Sääre taha viimine sääreluulihas Pikk Pindluu tagumine pind Suurvarba distaalne Suurvarba painutus suurvarbapainutaja faalanks Pikk Sääreluu tagumine pind 2.-5. Varba Varvaste painutus varvastepainutaja distaalne faalanks Sääremarja-kolmpea Lestlihas sääreluu Achilleuse kõõlus, Põlve painutus, -lihas tagumine-ülemine pind kannaköbru kanna tõstmine,
küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Küünarnukk ei lase küünarluul pöörelda. 31. Käe piirkonnad Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud Sõrmelülid 14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34
kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges): liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Frontaltelg: painutus-sirutus 14
Kehast tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ü...
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa!
ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja väljapööramine (nt proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). 12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges.
Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21
7. 4 metacarpus, , n. = ossa metacarp kämmal, kämblaluud : 8. 4 ossa digitorum manus sõrmeluud 9. 5 phalanx, ngis, f. faalanks, sõrme-ja varbalüli , 0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5. 5 articulatio gens põlveliiges 6. 5 pes, pedis, m. jalg 7. 5 tbia, ae, f. sääreluu 8. 5 fibula, ae, f. pindluu 9. 6 ossa metatarsalia pöialuud ; 0.
Proksimaalses reas asetsevad 1. lodiluu, 2. kuuluu, 3. kolmkantluu 4. hernesluu . Distaalse rea moodustavad 1. trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.)
tuberculum infra- olecranon -küünarvarre -küünarliigeses radialis (kolme- glenoidale ekstensioon +õlaliiges pealine) 2.humeruse +õlavarre brachii tagumine ekstensioon (caput 1.caput proksimaalne pind longum) longum 3. humeruse +õlavarre 2.caput tagumine distaalne horisontaalfleksioon laterale pind (caput longum) 3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke)
(acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb NaCl torust verre. Säilitab torus hüpertoonilisuse. ülenev jäme osa: - imenduvad Na+,K+, Cl. vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“. Vesi jääb torru. Veri muutub hüpertooniliseks. – furosemide sekreteeritakse (diureetikum) * distaalne vääntoruke- imenduvad Na+, Cl-, Ca+2, Mg+2 – 90% sooladest lõpuks imendub tagasi (koos jämeda osaga arvestades). vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“ - thiazide sekreteeritakse (diureetikum) * ühendav segment – reguleerib hapete, HCO3-, ammoniaagi, Ca+2, Na+, K+ ja vee eritamist. * koore kogumistoruke - reguleerib happe, HCO3-, ammoniaagi, Na+, K+ ja vee eritamist. (K+ tavatingimustes eritatakse uriini). * välimine säsi kogumistoruke
Ilme valiku tehnika Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide) , Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada, Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete, keskel ja ristlõikel või Otsal) ((gingival, middle, and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni. Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni ini...
- Aitab kaasa: küünarvarre fleksioon/ekstensioon; pronatsioon/supinatsioon Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. collaterale ulnare; lig. collaterale radiale 8 Radioulnaarsed liigesed: Proksimaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris proximalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis
(kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Õlavarreluu Jaguneb 4ks Painutab II-V m. fleksor Küünarluu, II-V sõrme Painutab digitorum mediaalne pikaks sõrme, samuti digitorum küünervarre distaalne sõrmi ja kogu superficialis põndapealis, kõõluseks, kogu kätt profundus luudevahekile faalanks kätt küünarluu ulatub nokkjätke, sõrmedele, kodarluu kinnitub ülemine ots mediaalse faalanksi
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon. 32. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Randme, kämbla luud ja sõrmelülid. 33. Käeliiges koosneb: (info õpikust) Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35
Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: a) Randme luud (8). b) Kämbla luud (5 lühikest toruluud). c) Sõrmelülid: lühikesed toruluud (pöidlal on kaks lüli: proksimaalne ja distaalne, teistel sõrmedel kolm lüli: proksimaalne, keskne ja distaalne). 32. Käeliiges koosneb: a) Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline). 34
veetilka. _ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor); _ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m); Voored e drumlinid jagunevad: _ voorjad künnised e drumlinoidid _ tuumikvoored (tuumik aluspõhja kivimitest, fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast moreenist) _ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist) * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
peopesa sisse pööramine kodarluu ronib küünarluu peale diagonaalselt, luud risti. Küünarluu ei liigu. 104. Nimeta käe piirkonnad. Luudevahelised liigesed, liikumine. ,,Parema käe andmine on, et me tuleme heade kavatsustega(ilma relvata)." Kolm piirkonda randme luud, kämbla luud, sõrmelülid. (ranne on vaid see osa, kuhu paned sõrme peale). Luudevahelised liigesed proksimaalne(lähim) ja distaalne käeliiges: Ellipsoidliiges kodarluu ja randmeluu vahel. Proksimaalne. Frontaal ja sagitaal. Plokkliiges kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges. Sirutamine, painutamine- frontaal. Jäikliiges kämbla ja randmeluude vahel. Annavad käele stabiilsuse. Lameliiges. Amfiatroos - liikumist pole, on vetruvus. Aitab amortiseerida - sujuvust. Sadulliiges pöidla randme-kämblaliiges. Saame hästi painutada sirutada, ka naksata. See on ainus liikuv kämblaluu
a) Õige b) Vale 16. Luumurru tunnuseks on: a) Turse b) Patoloogiline liikuvus c) Verejooks 17. Lahastamise näidustuseks on: a) Valu b) Verejooks c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23
car Lateraalsed lihased Ühine varvasesirutaja - m. extensor Õlavarreluu lateraalne põndapealis Distaalsete varbalülide dorsaalne Randme- ja varbaliigeste sirutamine digitorum communis, s. digitalis pind, (Ru, eq:) sõra- ja kabjaluu communis sirutusjätke Lateraalne varvastesirutaja - m. Küünarliigese lateraalne Distaalne varalüli Varbaliigeste sirutamine extensor digitorum lateralis, s. m. kollateriaalside, kodar- ja küünarluu extensor digitalis lateralis lateraalsed servad, õlavarreluu lateraalne põndapealis Pikk 1 varba eemaldaja - m. Kodar- ja küünarluu (Car) kodarluu 1 (Car), 2 (su, eq) või 3 (Ru) Randmeliigese sirutamine, (Car ka:)
Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e
33. Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34. Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 35. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1
· Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul
3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud
56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas? Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese? Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67
närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine,
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx
- Haigestumist soodustavad jalanõude surve ja muud küünte traumad - Küünte servadelt levib haigus küüneloozi ning seejärel küüneplaati. Kahjustunud küüneosa pakseneb, muutub kollakaks ja on raskesti lõigatav. Sageli põhjustab valu - Kui haigus hakkab levima küüne poolkuu suunas võib küüneplaat täielikult hävida, tuues nähtavale ebanormaalse väljanägemisega paksenenud küüneloozi 4 vormi küüneseenhaigusel: 1. Distaalne (kaugmine) ja lateraalne (külgmine) subungvaalne onühhomükoos Tüüpiline T. Rubrum-infektsioonile. Esmalt infitseerub hüponüühiumi keratiin, kas siis ühes või mõlemas küüne nurgas. Protsess levib edasi küüneloozi ja seejärel küüneplaati, põhjustades küüneplaadi hüperkeratiniseerumise, onühholüüsi (küüneplaat hakkab nahast eralduma) ja küüneplaadi paksenemine 2. Superfitsiaalne (pindleviv) valge onühhomükoos Tekib nakatumisel T.
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
TAGUMINE RÜHM Pikk pöidlaeemaldajaküünarvarre luude 1. kämblaluu põhimik eemaldab pöialt tagumine pind Lühike pöidlasirutaja kodarluu pöidla proksimaalne lüli sirutavad pöialt, kätt Pikk pöidlasirutaja pöidla distaalne lüli Nimetissõrmesirutajaküünarluu nimetissõrme sirutab nimetissõrme aponeuroos Sõrmedesirutaja 2.-5 sõrme seljale ja seal sirutab 2.-5 sõrme ja kätt aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja õlavarre lateraalne väikesõrme seljale, sirutab väikest sõrme,
- Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6
toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud. Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel
Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli. Kõndimisel on oluline suurvarvas, teistel puudub praktiline tähtsus OSTEOPORO Click icon to add picture OS ... ehk luuhõrenemine Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas Luukoe vähenemist põhjustavad
1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...
kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25
Ameerikas hambutute patsientide hulk on prognoositud väga üle 30 miljoni, See viitab sellele, et Hambutute patsientide taastamise nõudlus jääb nähtavas tulevikus suhteliselt suureks. Ravimis väljakutsed taolistele patsientidele on traditsiooniliselt kirjeldatud kui kombinatsiooni funktsioonist,mugavusest ja esteetikast. Täielikult välja mõeldud tehnikad mis pole universaalselt standariseeritud on saavutanud väga suure õnnestumis protsendi. Pikaajaline hamba proteesi õnnestumine on andud arstidele võimaluse et ravida paljusid probleeme mis eelnevalt on lõppenud täielike hammaste lagunemisega. Patsientide rahuloli,funktsioon ja mugavus on parenenud isegi limiteeritud hulga proteesidega. Mugavus ja funktsioon ei ole enam üle hambaarstide võimete ja see võimaldab neil võtta rohkem hambutuid patsiente vastu. Mõned uuringud kaasaarvatud ennustustega ei suutnud näidata eesikat tähtsamana kui funktsioon või mugavus. Need uuringud näitavad, et i...
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). 3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on järsem ja kõrgem kui distaalne nõlv. Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui 4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori
Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
