9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja
Metsikul weaver hiirel substantia nigra' dopamiinegilised neuronid kaovad pärast diferentseerumist (need samad neuronid kaovad ka Parkinsoni tõve tagajärjel). Weaver valk võib funktsioneerida graanulrakkudes ühte moodi, dopaniinergilistes aga teistmoodi. Loodetakse mõista dopamiinergiliste rakkude kadumisest weaver mutantidel, kuna see aitaks mõista levinud Parkinsoni tõbe. 4.2 Stragger mutandid, Purkinje rakkude tuuma transkriptisoonifaktori defekt Homosügootsetel stragger mutantidel on rakus defekt Purinje neuronites. Purkinje rakud mutantsetel hiirtel on kängu jäänud, neid on arvuliselt vähem ning nad ei tooda vajalikes kogustes dendriite. Kimäärsetel hiirtel, kes on kokku pandud metsikut tüüpi ja mutantsetest hiirtest, ilmneb defekt just Purkinje rakkudes. On näidatud, et defekt stragger hiirtes on geenis, mis kodeerib arvatavat transkriptsioonifaktorit RORa
süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid  vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest
Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis
unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid  aksolemm ja aksoplasma  valgusüntees praktiliselt puudub
Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne, sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks. Motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus.. graanultakud väikeajus on ümmargused ja läbimõõduga 6-8 mikromeetrit (10 astmel -6).purkinje rakud sealsamas aga pirnikujulised ja läbimõõduga 60-80 mikromeetrit 12. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoonid on mitmesugustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse. Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke
-Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia  motoorse kõne häire Apraksia  ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh)  motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA)  motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT)  meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA)  tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA)  pidurdusvirgatsaine interneuronites
Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik 13.Suur vereringe,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne
ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis
Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid),
Dexter Atriovertikulaarkimb Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V.Cava interior Purkinje kiud Kõõluskeelikud Näsalihased Veres: Trombotsüüdid Erütrotsüüdid Monotsüüt 1 Neutrofiilid Lünfotsüüt (Leukotsüüt) Kõhuõõs. Hepar. Maks Maksa portaal-vereringe Söögitoru.
von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et organismi areng saab alguse munarakust. - Meetodid ja tehnikad: 1) Kloonimine 2) PCR 3) Geelelektroforees 4) DNA micro arrays e. kiibid 5) Alleelispetsiifiline PCR Rakuõpetuse etapid: 1) I etapp fikseerimata rakkude uurimine valgusmikroskoobis. Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th. Schwann (loomad on rakulise ehitusega), 1858 – R. Virchow (sõnastas rakuteooria reegli: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel) 2) II etapp rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 – Haeckel väitis, et
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb 2 sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm (Keith-Flacki sõlm) ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm (Aschoff- Tawara sõlm). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. · Joonis lk 155 + tv joonis 4 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KEHAVERERINGE Vasak vatsake Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KOPSUVERERINGE
2 Närviraku ehitus ja närviimpulsi Närviraku uurimine ja mikroskoopia liikumissuund { Närvirakk (läbimõõduga 5-100 m) koosneb { Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje 1839 a. z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast { 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja z rakukehast (tuum ja muud organellid) meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, Cajal närvikoe värvimise meetodi ja
Kahese nägemise teooria (duplex theory of vision) kohaselt on kepprakkudel ja koonusrakkudel erinev funktsioon: -kepprakud on tegevad madalatel valguse intensiivsustel ja tekitavad värvitu aistingu -koonusrakud toimivad suurematel valguse intensiivsustel ja vastutavad värvide tajumise eest.Teooriat tõendavad spektraalse tundlikkuse kõverad ·Kokkuvõttes: inimsilma tundlikkus kogu spektri ulatuses pole ühesugune: maksimaalne on see `türkiis-rohe-kollases' osas (500-600 nm vahel) · Purkinje (Purkyn) nihe - erinevate lainepikkuste (värvide) näiva heleduse muutumine juhul, kui valguse intensiivsus muutub: · Valguse muundamine närviimpulssideks algab fotokeemilise protsessiga, mille käigus lagundatakse erinevaid nägemispigmente fotoretseptorites, mis siis hiljem uuesti sünteesitakse. Rodopsiin (orgaanil. Molekul retinaal + valk opsiin) on pigment, mis sisaldub kepprakkudes. · Koonusrakkudes on 3 erinevat pigmenti, mille keemiline koostis pole päris üheselt selge.
8)ei ole müosatelliitrakke Sinoatriaalja atriventrikulaarsõlm Sarnase ehitusega käävja kujuga modifitseerunud kardiomüotsüütide kogum. Kardiomüotsüüdid on väiksemad kui südame lihasrakud ja nendes on vähem müofibrille. Nimetatakse ka nodaalseteks müotsüütideks. Määravad ära südame kokkutõmbumise tempo. Südame erutusjutesüsteem -Atriventrikulaarkimbu rakud on sarnase kujuga nagu sõlmedes. -juhivad erutust sõlmedest Purkinje kiududeni.Seetõttu müofibrille rohkesti. -Neid rakke nimetatakse tansitsinaalseteks müotsüütideks. Purkinje kiudude iseloomustus: Rakud on ühe-või kahetuumsed. Nende tsütoplasmaon mitokondrite ja glükogeenirohked. Müofibrille on hõredalt ja valdavalt tsütoplasma perifeerias. Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas.
tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss.
2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss
näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson ja lühikesed on dendriidid. Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune.
Limbiline süsteem  Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus
(cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud
talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus veresooned: arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid kapillaarid ainevah
erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks  vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate
Ressursside kasutamisel. Vajalik koopereerumiseks. Eristatakse individuaalset kapitali (isiku sots. Seoste hulk ja kvaliteet) Kollektiivset kapitali Portes 2000  sotsiaalse kapitali mõiste suurim eksport sotsioloogiast Putnam  sotsiaalse kapitali indeks. Mida suurem seda parem koolitöö. 15.loeng Psühholoogia ülesanded ajuteadustes Käitumine ajus, närvirakkude suhtlemisel põhinev. Närvitalitlust kannavad edasi sünapsites vabanevad ühendid. 1839 Purkinje  närvirakk  koosneb rakukeha, aksonid, dendriidid ja närvilõpmed elektriline aktiivsus põhjustab polariseerumise ja ioonid hakkavad liikuma, ülekanne sünapsis Olds ja Milner  loomad manustavad endile uimasteid Eakamatel ärgastus tagasihoidlikum. Vaba tahe on molekulide sihipärane suunamine. Psühholoogia ülesanded: meenutada eksimusi (frenoloogia)  vältida neofrenoloogiat (fMRI-d) juhatada mõistlike järeldusteni
paikneb keskel. Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses seostusdiskide abil – seostusdiskid seovad kardiomüotsüüte lihaskiududeks ja juhivad erutuslainet ühest rakust teise. Samuti on heledad ja tumedad vöödid. Lihaskiudude vahel on anastomoosharud. Südame juhtsüsteemi moodustavad modaalsed müotsüüdid (rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsess) ja transitoorsed müotsüüdid (juhivad erutuse Purkinje kiududele - võimaldavad sünkroonseid südamelihaste kokkutõmbeid. 25. Neuroni rakukeha ja jätkete ehitus. Närvikiu ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest
südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis (lihases?) Purkinje kiudude võrgustik. 10. Väike vereringe, selle algus ja lõpp (nimeta südame osad, veresooned), ülesanne. Väike vereringe e kopsuvereringe on vere teekond südame paremast vatsakesest kopsude kaudu vasakusse kotta. Ülesandeks on rikastada kopsudes verd hapnikuga. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasemaks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. 11
UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII 3)SEGANÄRVID – V, VII, IX, X 9 HORMOON- ON BIOLOOGILINE ÜHEND, MIS REGULEERIB AINEVAHETUST, KEHA
Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni. ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud instrumendi abil, saab vaadelda õõneselundite sisepinda ja selle muutusi. Endoskoobis on valgustussüsteem. GASTRODUODENOSKOOPIA – uuritakse magu ja 12sõrmiksoolt, KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi
37 Neuronid saadavad IZ oma aksonid välja marginaaltsooni, kus neid ümbritsevad oligodendrotsüüdid ja moodustub nn. valgeaine Väikeaju histogenees: Neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale moodustades välimise granulaarkihi (1-2 rakukihi paksune), kus nad vastavalt signaalidele arenevad granulaarrakkudeks Granulaarrakud migreeruvad tagasi, moodustades sisemise granulaarkihi Ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, mis aitavad granulaarrakkude moodustamisele kaasa ja lisaks gliia rakud Bergmann`i gliia on väikeaju radiaalgliia, mida mööda granulaarkihi eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega Suurajukoore histogenees Imetajate suurajukoor koosneb evolutsiooniliselt uuemast 6-kihilisest
 Südamelihaskiudude vahel esinevad anastomoosharud – tingitud liituvate kardiomüotsüütide hargnevast ehitusest  Südamelihaskoest leiame veel südame juhtesüsteemi moodustuvad kiud ja rakud  Modaalsed müotsüüdid – rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsessi  Transitsionaalsed müotsüüdid – peenemad kardiomüotsüütidest, juhivad erutuse Purkinje kiududele  Purkinje kiud – tunduvalt jämedamad, kui kardiomüotsüüdid ja juhivad erutust kiiresti SILELIHASKUDE  Tahtele mittealluv silelihaskude moodustub üksikutest väljavenitatud, käävjatest rakkudest, kus ristivöötsus puudub – silelihasrakkude pikkus varieerub oluliselt (20µm väikestes veresoontes kuni 500µm raseduseaegses emakas)  Igal rakul on üks tsentraalselt paiknev tuum – tuuma sisaldav raku osa on kõige laiem ja selleks, et silelihasrakkudest
Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa.
Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa.
· Mis on kardiogeenne mesoderm? Tekib tavalisest mesodermist; diferentseerumise tagavad südamesirbi piirkonna endodermist lähtuvad signaalid (kude kui induktor). (Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu. · Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eellasrakkudest? Endokardi endoteelist endokardiaalse padjandi rakud, kodade müotsüüdid ja vatsakeste müotsüüdid ning Purkinje rakud. · Südame neuraalhari ja tema derivaadid Paikneb kõrvaplakoodi ja kolmanda somiidi vahelisel alal. Sellest mood veresooned, arterite silelihaskestad; harkelundi, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu. Poolkuuklapid; kojavatsakeseklapid; kambritevahelised vaheseinad. · Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid 1
Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister superior – temporaarne oimu vasak ülemine). Santiago Ramon y Cajal (1852-1934): Neuroniteooria üks alusepanijaid, tsütoarhitektoonika, st aju histoloogia, rakulise koostise uurida. Tööriistadeks „mikro“ –skoop, -toom, -foto ja värvimiseks keemia. Erinevates rakkudes erinevad keemilised ained/ühendid, rakud erinevad keemilisest koostisest. Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket. Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket. Kihtide suhtelised paksused erinevates aju piirkondades erinevad. Erineval viisil värvides saab eristada ka närvikiud ja rakud. Aju koore erinevatel kihtidel erinevad funktsioonid, suhe aju teiste osadega on erinev. Paul Emil Flechsig (1847-1929): müoloarhitektoonika ja müelogenees. Kehatundlikkuse, nägemise, kuulmise, haistmise vallad ja F, T ja OT assotsiatsioonikeskused.
potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp -> parem-vasak säär -> Purkinje kiud]. Sinutriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, kojad kontraheeruvad
hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte: - Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. - Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk närvierutust rakukeha poole. - Akson (nouronil on üks) - jätke, mis kannab närvierutust teiste rakkudeni. 14 Jan Purkinje - 1839. aastal kirjeldas neuronit esmakordselt. 15 Pärilikkus ja inimeste erinevused Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Anatoomilised ja psüühilised tunes on arenenud bioloogilise evolutsiooni tulemusena:
Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. · Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0
mis kontraheeruvad kui impulss on leviunud kodade tavalistesse lihaskiududesse.(3) Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus vaid atrioventrikulaarsõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade-vatsakeste vahelise kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust alagava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas, kust suunduvad juhtesüsteemi peened kiud mööda südame välisseina tagasi kodade suunas. Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1) Kui sinuatriaalsõlm ei käivita erutusimpulsse, täidab seda ülesannet muu erutusjuhtesüsteemi osa, mis aeglustab südame rütmi seda enam, mida kaugemal on uus erutustekke kolle.Atrioventrikulaarsete impulsside korral on südame löögisagedus u. 60 korda minutis
Käitumine & neuronid Käitumine sünnib närvirakkude suhtlemises, st et käitumine sünnib ajus (ajutalitlus põhineb neuronite suhtlemisel). Neuronite "keel" on keemiline - nende sidepidamiskohtades (sünaps) vabanevad keemilised ühendid kannavad närvitalitlust edas. Ajus on erinevaid neuronite kogukondi. Teadmised: · Schleiden & Schwann: kõik elav koosneb rakkudest · Jan Purkinje 1839: närvirakk · von Leydig 1855: närvivõrgustik (süntsüütsium) · Camillo Golgi & tema meetod: võrgustik? · Santiago Ramon y Cajal: närvirakud on diskreetsed üksused · Wilhelm Waldeyer: neuroni mõiste (1891) & neuronite sidepidamine · Freud 1895: psüühika ehituskiviks on närvirakk · Loew demonstreeris närvirakkude vahelise sidepidamise keemilist iseloomu Närvirakkude keeled :
Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. · Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0
südamerakke lateraalplaadi mesodermis. Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda. Kardiogeenne mesoderm on laiem, kui tegelik ala, millest süda tekib.  Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Esmalt diferentseerub kardiogeenne mesoderm endokardi endoteeliks, kodade ja vatsakeste müotsüüdideks. Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud.  Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks.  Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presumptiivse kaela piirkonnas 2
südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks  vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad
Elektriline erutus südames saab alguse siinussõlmest: asub paremas kojas. Edasi kulgeb erutus mööda kojasiseseid juhteteid pidi atrioventrikulaarsõlme, mis asub kodade ja vatsakeste vahelises vaheseinas. Atrioventrikulaarsõlmest edasi liigub erutus mööda Hisi kimbu ühist tüve pidi, hargnedes vatsakeste vahelises seinas Hisi kimbu paremaks ja vasemaks sääreks. Sealt edasi kulgeb erutus üle kogu vatsakeste Purkinje kiudude kaudu. Normaalset, regulaarset südamerütmi nimetatakse siinusrütmiks. Normaalne südamelöögisagedus on minutis 50-100 korda. Südametöö on reguleeritud nii vegetatiivse närvisüsteemi poolt kui ka humoraalselt (hormoonid). Südametöö keskus asub piklikus ajus. Rütmi kiirenemist üle 100 x / min nimetatakse tahhükardiaks ja aeglustumist alla 50 x / min bradükardiaks. Nagu eelpool mainitud töötab süda "pumba" põhimõttel  vere pumpamine nii suurde kui
Motoorse närvide erutus antakse üle modifitseerunud lihaskiududest moodustunud erutusjuhtesüsteemile, mis viib selle edasi kõigi tavaliste lihaskiududeni. Algul saab impulsi sinuatriaalsõlm, millest levib edasi kodade lihastele (kodade süstol) ja nende kaudu lõpuks atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His'i kimp, mis läheb läbi südame skeleti vastakeste vaheseina, hargneb seal kaheks sääreks ja viib erutuse lõppharude  Purkinje kiudude abil vatsakeste lihastele. Tavaliselt lööb süda kindlas rütmis ja teatud normaalse sagedusega, kui see pole nii, on tegu rütmihäiretega. Rütmihäired on sageli südamehaiguse tunnuseks. Rütmihäirete tüübid: · bradükardia  südame löögisagedus väike · tahhükardia  löögisagedus liiga suur · fibrillatsioon  löögisagedus ülisuur  verd enam ei pumbata, sest süda ei jõua täituda
osades erinevaid struktuure, nt välimise granulaarkihi väikeaju pinnal, kortikaalplaadi suurajus Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud) Suurajukoore histogenees - neuraalsetest eellasrakkudest tekkivad neuronid moodustavad kortikaalplaadi väikeaju histogenees - neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale, kus moodustavad granulaarkihi; ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, gliia rakud seljaaju histogenees - tekib neuraaltorust, kus eristub valge- ja hallaine Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon - neuronid liiguvad mööda ventrikulaarset pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm,
kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist).
funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise.
116) Südame erutusjuhtesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 117) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned) Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte
1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia  ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud  liigutused 2) Sensoorsed rakud  meeled 3) Kontaktneuron  ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.
2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.
annaabi.ee 
