· Sapi tootmine · Kollesterooli süntees 9) Kirjelda inimese veepilanssi. Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel. 10) Kuidas töötavad neerud? Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon, see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad).
Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
Kui keharakud satuvad hüpertoonilisse lahusesse(lahus, mis on suurema osmootse sisaldusega),siis nad kaotavad osmoosi pärast vett ja tõmbuvad kokku. Kuirakud satuvad hüpotoonilisse lahusesse, imevad nad vett kokku ja võivad lõhkeda. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Igas minutis läbib neere 1,2l verd. Tunnis läbib kogu veri neere 14 korda. Veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saa seda filtreerida. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeruvad. Puuduvad ainult suuremad valgud ja vererakud. Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3
jejunalis b) kust lähtuvad aa. interlobulares aa. arcuatae c) mis moodustab neerukehakest neerukehake koosneb glomerulus’est ja capsula glomeruli’st d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m.
vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Neuraalne ja Humoraalne regulatsioon - Humoraalne regulatsioon. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes.
15-20 °C maitsestamine (keedis) villimine säilitamine külmlaos 16. Jogurtipiima kuivainesisalduse reguleerimine Kuivainesisalduse tõstmiseks on mitmeid võimalusi: - Lõssi- või piimapulbri lisamine. - Kontsentreeritud lõssi või piima lisamine. 4 - Segu töötlemine vaakumaparaadis (kontsentreerimine). - Membraanfiltratsiooni (ultrafiltratsiooni) kasutamine. 17. Jogurti segupiima homogeniseerimine Homogeniseerimine: - Parandab tekstuuri - Vähendab sünereesi (sünerees - lahusti eraldumine geelist; sünerees on jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna:
osmootse rõhu kontroll, elimineerivad ravimeid ja mürke, elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes.
Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes. Tänu neerusisestele regulatsioonimehhanismidele säilitatakse nefronis vajalik filtratsioonirõhk (20 mm Hg) ja
reguleerimine. Osteoporoos- luukoe hõrenemine Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause. 1.Inimene saab elada ka ühe neeruga. TÕENE 2.Dieeti pidades muutub inimese energiabilanss positiivseks. VÄÄR- Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat, siis võib energiabilanss ajutiselt ka negatiivseks muutuda. 3.Vabas looduses elavad loomad kõrge vanuseni, sest neil on seal puhas keskkond. TÕENE 4.Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. TÕENE 5.Suhkru asendamine toidus glükoosiga aitab suhkrutõbe ravida. VÄÄR- 6.Inimesed on kohastunud eluks soojas kliimas. TÕENE (Termoregulatiivsest seisukohast on inimene sooja kliimaga kohastunud loom) 7.Immuunsüsteem kaitseb meid paljude haiguste eest. VÄÄR- Immuunsüsteem kaitseb meid paljude patogeenide eest. 8.Inimese organism talub alajahtumist paremini kui ülekuumenemist. TÕENE 9.Vahetult enne rasket pingutust on kasulik süüa palju valgurikast toitu. VÄÄR-
kantserogeenseid aineid. 8) Selgita valemit E = A + K + M + M + V + U + T. Valemis tähistavad tähed vastavalt E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö) Küsimused lk 86 1) Kuidas toimub eritamine neerudes? Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a) 3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde?
ureetra. Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin Selles on peaaegu samad ained, mis vereplasmas. Ei ole suuremaid valgumolekule ja vererakke. Nad ei suuda läbida membraani avasid. Esmasuriinis tekib igas min. 125 cm3. Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse.
Aeratsioon - reovee läbipuhumine õhuga (CO2-ga) lenduvad ained eralduvad läbipuhutava õhuga desorptsioon (väävelvesinik, ammoniaak, lämmastikuühendid). Efektiivsus oleneb tehnoloogiast, aine omadustest ja kontsentratsioonist, pH-st, temperatuurist ja määratakse katsete põhjal. Pöördosmoos - lahuste filtrimises läbi membraani, mille poorid ( ~ 1 nm) lasevad läbi veemolekule, kuid peavad kinni suuremate mõõtmetega ioone ja soolamolekule. Ultrafiltratsiooni kasutatakse kõrgmolekulaarsete ainete eraldamiseks lahusest boorid (5...200 nm). Filtratsioonirõhk ületama nn.osmootse rõhu, 5-10 %-lise soolasisisaldusega vees 5-10 Mpa, 0,3-1,0 MPa Kõrgmolekulaarsetele ühenditele.Membraanid valmistatakse polümeersetest materjalidest atsetaattselluloos, pH peab olema 4,5 ja 5,5 vahel vältimaks hüdrolüüsumist, polüamiididest. Valmistatakse moodulitena: filterpress, spiraalmembraan, torumembraan, õõnsad kiud. Kasutatakse vee pehmendamiseks ja
(70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest.
(70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest.
kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke. Filtratsioon Ööpäevas moodustub umbes 180 liitrit. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Päsmakeses toimub vereplasma ultrafiltratsiooni põhimõttel esmasuriini moodustumine. Ultrafiltratsioon on uriini moodustamise protsessi esimene etapp. Veresootne päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lesmetest moodustub filter, millest lähevad läbi kõik vereplasma koostisosad (molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 tsentromeetrit), välja arvatud valgud. Valkudel on suur molekulmass, mistõttu nad filtrit ei läbi ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides
Põhitoime summeerub neerude homeostaasi säilitamisena (langetavad glomerulaarfiltratsiooni kiirust, verevoolu kiirust ja ultrafiltratsiooni neerudes, reguleerivad ka Na ja vee ekskretsiooni) 1) Angiotensiin on polüpeptiid, seda sünteesib maks 2) Reniin on ensüüm (produtseeritskse neerudes), mis hüdrolüüsib peptiidsideme -> angiotensinogeen muutub angiotensiiniks I (inaktiivne) 3) ACE ensüüm (neerudes, kopsude endoteelis) konverteerib angiotensiin I -> angiotensiin II (aktiivne
(onkootne rõhk on 25 mmHg) ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust ( 20 mmHg) kihnuõõnes. Esmasuriinu tekib ainult siis kui vereõhk pärsmakes kapillarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkotse rõhu ja kihnuõõne hõdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45 mmHg, siis lakkab uriini teke ja sllel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon- kui vererõhk päsmakeses langeb, siis toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, sisi vastupidi, toomasoon eheneb. 2) Resorptsioon e tagasiimendumine- esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99 % veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridisse tagasi 159... 158, 5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1-1,5 liitrit ööpäevas
2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas 3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale 4) Adsorbeerunud molekuli hüdrofiilne osa on kontaktis vedelikuga, hüdrofoobne osa on suunatud gaasi faasi 5) Adsorbeerunud molekuli madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad
vajalikul tasemel. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. 2) Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Iga minut läbib neid ligikaudu 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese kehas on ligikaudu 5 l verd. Seega käib kogu veri ühes tunnis neerudest läbi ligikaudu 14 korda. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Seega on selles peaaegu samad ained, mis vereplasmaski. Puuduvad ainult valgud ja vererakud, mis ei mahu läbi membraani avade. Seega eemaldatakse kehast kõik need ained, mis mahuvad nefronite (neerukehakeste) pooridest läbi ja mida hiljem tagasi ei imata. Toiduga võivad kehasse sattuda ka ained, mida neerud ei suuda eritada, sellised ained kuhjuvad kehas. Neerudes tekib minutis
Vere mahu langus suurendab ADH teket, diurees väheneb, vere maht normaliseerub. Bezoldi-Jarishi refleks lähtub kodade kemoretseptoritelt ja avaldub selles, et mõnede ainete toimel (veratriin, nikotiin) südame löögisagedus eglustub, veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes
insensibilis’ega (nahk+kopsud) 0,5 ml・h-1・kg-1 (70 kg kaaluval inimesel viimast seega 0,9 l).Rohkem juues voib veekaivet suurendada, keskmisest valtimatust veevahetusest suuremaks tosta. Kui kaibe tous polnud ekstrarenaalsetest veekadudest (higistamine, hingamine, oksendamine,kohulahtisus) tingitud, tasakaalustab selle diureesi suurenemine. Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil: Suure hulga ekstratsellulaarse vedeliku separeerimine neerupasmakestes ultrafiltratsiooni teel Elektroluutide ja teiste lahustunud ainete transport labi tubulaarsusteemi rakkude (liikumine labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon Reabsorptsioon Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad :
angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme hormoon; suurendab Ca viimist luudesse, vabaneb enam pärast söömist, sellega tagatakse imendunud Ca kiirem viimine kudedesse), parathormoon (kõrvalkilpnäärmete hormoon, mille teket stimuleerib vere Ca-nivoolangus e hüpokaltseemia; tõstab veres Ca, langetab fostaaftide taset,
annaabi.ee 
