Vastuolud Mustaine'iga viisid lõpuks McGovney lahkumiseni bändist ja ta asendati Cliff Burtoniga bändist Trauma. Metallica liikmed asusid ümber San Franciscosse.Metallica kogus El Cerritos Californias ruttu kuulsust live kontsertidega. 1983. aastal käis bänd Joni ja Marsha Zazula nõudmisel Rochesteri New Yorgis. Pärast paari show'd kirjutas bänd Zazuladega alla lepingu Megaforce Recordsiga. Natuke aega pärast New Yorki jõudmist vallandati bändist segastel asjaoludel Mustaine, põhjendadfes seda halva käitumise, alkoholismi ja muude sõltuvustega. Tema asendajaks värvati Kirk Hammett bändist Exodus. Mustaine lõi uue bändi Megadeth. Hammett tõi bändi oma unikaalse tehnika, mis oli üsna erinev Mustaine'i omast. See tuli rohkem välja albumil "Ride The Lightning", mis oli esimene plaat, kus oli Hammetti lugusid.Metallica esimese albumi "Kill 'em All" avaldas Megaforce Records 1983. aastal. Selle stiil oli bändiline
Metallica Metallica on USA-Taani päritolu hardrock/heavy metal bänd.Metallica alustas tegevust 21.oktoober aastal 1981,ning tegutseb siiani.Metallicat loetakse thrash-metal suure neliku üheks liikmeks.Bändi loojad olid James Hetfield ja Lars Ulrich.Bänd esialgne koosseis oli järgmine:James Hetfield,Lars Ulrich,Dave Mustaine ja Ron McGovney.Metallica esimene proov oli trummar Lars Ulrichi garaazis.Aastal 1984 vallandati bändist Dave Mustaine,tema halva käitumise ja narkootikumide tarvitamise tõttu.Tema asemele tuli Kirk Hammetti.Bänd esimene album tuli välja aastal 1985 nimega "kill`em all".Aastal 1986 tuli välja uus plaat "Master of Puppets. Bänd sai alkoholilembuse tõttu kurikuulsaks. Neid hakati hüüdma "Alcoholicaks" ja nad olid selle üle uhked. Alkohol oli suur osa nende
Angelese kohalikku lehte kuulutuse. Ulrich oli ka varem üritanud bändi teha, aga 28. oktoobril sai see lõpuks teoks. Bändi esimene proov toimus Lars Ulrichi garaazis. Sel hetkel olid bändis ainult kolm liiget: Lars Ulrich, James Hetfield ja Lloyd Grant. Metallica esimene bassimees Ron McGovney liitus mõni päev hiljem. Bänd kasutas ka paar asendusbassisti nagu näiteks Brad Parkerit ja Jeff Warnerit. Lehte pandi ka teine kuulutus, et leida bändi juhtkitarrist. Kuulutusele vastas Dave Mustaine ja nähes tema kallit kitarrivarustust, võtsid Ulrich ja Hetfield ta bändi liikmeks. Bänd sai oma nime, kui Ulrich küsis oma sõbralt Ron Quintanalt abi bändi nime välja mõtlemise jaoks. Quintana tuli välja nimedega Metal Mania ja Metallica ning Ulrich valis nimeks Metallica. 1982. aastal salvestas Metallica oma esimese originaallaulu ,,Hit the Lights", mille järel kutsuti bänd mängima oma esimest live-show-d,mis toimus Radio City´s. 1982. aasta lõpu
Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali)
Metallica James Hetfield ja Lars Ulrich otsustasid 1981. aastal asutada Los Angeleses oma pundi. Et neid ei aetaks segi vanade dzässbändidega, võeti nimeks Metallica. Peagi liitusid Jamesi ja Larsiga bassist Ron McGovney ja kitarrist David Mustaine. Metallica esimene avalik esinemine toimus 1982 Anaheimis Radio Citys. Kaks aastat tegutses bänd Los Angelese galm metali areenil, millest aga sai villand. Metallica mehed kolisid San Franciscosse, Kus ansambli bassimeheks sai Burton. Sealt edasi mindi New Yorki, et lindistada debüütalbumi materjali. 1983 ilmuski esikplaat "Kill ´Em All". See oli kiire, energiline ja lihtsameelne; Mustaine'i asemel mängis juba Kirk Hammett. Aastal 1986 läks Metallica esimesele suurele Euroopareisile
1981 Los Angeles, California Metallica First members Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level James Hetfield -> Ronald McGovey -> Lars Ulrich -> Dave Mustaine Rhythm guitar, Bass Drums Lead guitar vocals Click to edit Master text styles Second level Third level Clifford Lee "Cliff" Fourth level Fifth level Burton ( 1962 1986 ) § 1983 § 1986 § Bass
kokku lööb, sest just sellel kuupäeval 1981. aastal sai Metallica alguse. Sel päeval tegi trummar Lars Ulrich lauljale ja kitarristile James Hetfieldile ettepaneku luua uus heavy-metalbänd. Seda, kas Hetfield nõustus, te loomulikult juba teate. Esimene lugu salvestatigi kahekesi odava magnetofoniga. Õige pea aga ühinesid nendega rütmikitarrist Ron McCoveny ja kitarrist Dave Mustaine. Uue bändiga alustati esinemisi ning varsti salvestati demoplaat nimega No Life Til Leather. Sellel albumil olid muuhulgas ka Metallica fännidele hästi tuntud lood Metal Militia ja Seek And Destroy. Peale demo salvestamist pälvis Metallica juba rohkem tähelepanu, eriti San Franciscos. Juba järgmisel aastal ilmutas Metallica oma järgmise albumi, Ride The Lightning, mida peetakse esimese albumiga võrreldes edasiminekuks, nii muusika kui sõnad on
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...
ja 4. (blokinärv ehk nervus trochlearis) peaaju närvituumad. Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja
aastal, Gentoftes, Taanis.Ta on abielus ja tal on üks laps. Metallica präegune koosseis: James Alan Hetfield Mängib kitarri ja laulab. Lars Ulrich mängib trumme Kirk Lee Hammett mängib kitarri. Robert Trujillo mängib basskitarri. James Hetfield ja Lars Ulrich otsustasid 1981. aastal asutada Los Angeleses oma bändi. Et neid ei aetaks segi vanade dzässbändidega, pandi bändile nimeks Metallica. Peagi liitusid Jamesi ja Larsiga bassist Ron McGovney ja kitarrist David Mustaine. Metallica esimene avalik esinemine toimus 1982 Anaheimis Radio Citys. Kaks aastat tegutses bänd Los Angeleses.Pärast seda Metallica mehed kolisid San Franciscosse, kus ansambli bassimeheks sai Cliff Burton. Sealt edasi mindi New Yorki, et lindistada debüütalbumi materjali. 1983 ilmuski esikplaat "Kill ´Em All". Järgmisel aastal tuli välja teine raevukas Lp "Ride The Lightning", mis algas fännidele sokeerivalt akustiliste kitarridega.
Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid
regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne
talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus. Substantia nigra (mustaine) on tume mass, mis jääb punatuumade ja suuraju varte vahele ning mille must värvus tuleneb melaniini graanulite rohkest sisaldusest. Mustaine osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises. Mustaine esineb ainult inimese ajus, selle vigastuse korral on liigutustegevus oluliselt häiritud. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon). Vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga.
45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju? Reguleerib lihaste tegevuse järjekorda (liigutuste programmid), säilitab tasakaalu NS slaid 47; füsiol lk 250; anat lk 196 1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa? anat lk 198 joon 145 suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48
Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises.
*KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju FUNKTS: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega Vaheaju ülemises osas on hallainest moodustunud talamus, mis funktsioneerib juhteteede vahejaamana. Vaheaju alumises osas on hüpotalamus mille valgeaines paiknebevad hallaine tuumad.
liigutuste sooritamist. Väikeaaju kahjustuste korral on häiritud liigutuste kooordinatsioon, liikumisel esineb ataksia, tekivad tasakaaluhäired ja raskused seismisel, lihastoonus on langenud, varakult areneb lihasväsimus, langenud on võime sooritada kiiresti üksteisele järgnevaid liigutusi antagonistlike lihasrütmidega. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed, katteplaat, punatum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus
- ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel IV närvi tuumad on alaküngaste kõrgusel - Retikulaarformatsiooni hallaine -> nuclei tegmenti - Nucleus ruber (A5) punatuum -> roosakas -> sisaldab rauda uus väikeserakuline ja alumine vana suurerakuline osa - Substantia nigra mustaine Pars compacta (A6) – paikne dorsaalselt (pigment melaniini tõttu tumepruun) Pars reticularis (A7) – ventraalselt – roosakas, sisaldab rauda - Nucleus interpeduncularis (B8) paaritu tuum, omab funktsionaalset seost vaheaju habenulaarsüsteemiga BASIS PEDUNCULI - paariline uuem osa - koosneb valgeainest -> st juhteteedest -> algavad ajukoorest ja jätkuvad silla ventraalosasse VAHEAJU – DIENCEPHALON JAOTUS 1. Epithalamus (A1) 2
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu, korrigeeritakse aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34
integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus
Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150
skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus
Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150
Nimetatakse ka 4 A- süsteemiks. Keskaju ehitus ja funktsioonid Altpoolt piirneb sillaga ja ülalt vaheajuga.Keskajus paiknevad kolmanda ja neljanda peaajunärvi tuumad. Kolmas on silmaliigutaja närv (innärveerib silmamuna lihaseid (6)nelja neist innärveerib silmaliigutaja- pupilliahendaja, ripsmelihased, pisaranäärmeid, ) Neljas on blokinärvi (ld. Nervous trochlearis) innärveerib alumist põikelihast. Keskajus paiknevad närvirakukehade kogumikud, mis kannavad nimetusi: punatuum ja mustaine ja katkeplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
Ach kättesaadavust, ning teritab mälu ja tähelepanu. Mõnede andmete järgi põhjustab Ach üleküllus ka depressiooni. Samuti on ta seotud hingamise ja unega. Dopamiin (DA)- DA on laialtlevinud mediaator ajus ning ka ülejäänud närvisüsteemis. Keemilise ülekandeainena on ta sarnane adrenaliinile. Tal on mitmesuguseid rolle: DA on kriitilise tähtsusega sujuvate ja kontrollitud liigutuste tegemisel. Neuronid , mis sisaldavad DA kogumeid on koondunud peamiselt keskaju ossa nimetusega mustaine. Parkinsoni tõve korral , mille sümptomid on lihaste jäikus, värinad ja raskused liigutustes, selles ajupiirkonnas dopamiini ülekandvad neuronid surevad. Selle tagajärjel Parkinsoni tõbe põdevate inimeste ajus ei leidu peaaegu üldse dopamiini. Sümptomite leevendamiseks antakse nendele patsientidele ravimit nimega L-dopa, mis ajus muundatakse dopamiiniks. Samuti on DA seotud emotsioonide ning võimega tunda rahuldust, mõnutunnet ja valu. DA rohkus
o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb 1
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
*KESKAJU peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse
väikseim osa.seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred ja tagumise osa moodustab katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises.; *vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jagunebkaheks lateraalseks osaks. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
