BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad.
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid
Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga
Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga
Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase
läbimõõt üle 10cm ja kestab kauem. Allergilised haigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Astma Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel. Bronhide ahenemise põhjuseks on - bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (spasm) - bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse - limaerituse suurenemine bronhides
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet
1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest. Lemmikloomade karvad. Õietolm. Hallitusseente eosed. Tunnused(astmahoog). Äkiline köiv köha. Lima hingemis teedes. Vilistav raske väljahingamine. Esmaabi ja ravi. Eemaldada allergeen , kui see on võimalik . Anda haigele hingamisteed avavad vahendit ( inhalaator). Panna haige lõdvestus asendisse. Astmahaige elutingimused. Luua võimalikult tolmuvaba
defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest
Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne
Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 4,Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi
7 Infektsioonide ennetamine vaktsineerimine gripi vastu Hapnikuteraapia eriti vajalik haiguse süvenedes. Auruinhalaatorid veeldavad röga, et seda oleks kergem välja köhida. Drenaazasendid Hingamisvõimlemine ASTMA Astma on krooniline bronhide põletikuline haigus. Bronhiaalastma avaldub õhupuudushoogudena. Astmat iseloomustavad: köha vilistav hingamine hingeldamine Saab alguse sageli lapseeas Astmat võib vallandada: a) koduloomade karvad b) kõrge välistemperatuur c) keemilised ja füüsikalised ärritajad d) puu ja kõrreliste õietolm f) hallitusseened h) aurud ja gaasid i) niiske ilm Astma põhjused
Laul on kauge vahemaa tagant tõhusam suhtlemismoodus kui silmside, ent mõningate liikide, näiteks lüürasabade, pulmamängude ajal on need mõlemad vormid imetlusväärsel moel ühendatud (Miksike, http://www.miksike.ee). Linnulaul Inimesed ja muud imetajad tekitavad hääli häälepaelte kõris paikneva elundi abil. Lindude hääleelund, mida laulukõriks ehk süürinksiks ehk nn. alumiseks kõriks nimetatakse, asub sügavamal. See kujutab endast bronhide hargnemiskohas asuvat hingetoru laiendit. Laulukõri abil on võimalik tekitada kõrgema sagedusega helisid kui inimene häälepaelte abil. Hääleelundi ehitus on üksikutel linnuliikidel erinev. Laulukõri toetavad kõhrrõngad ning selles on häälekiled ja kurrud. Viimaste vahel, bronhide alguses, asuvad häälepilud. Hingetoru ning bronhide vahel asuvad laululihased, mis muudavad häälepilude kuju ja suurust ning mõjutavad seeläbi tekitatavat häält
arteriae pulmonalis pulmonale chronicum M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese
Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10
häired. Nagu näiteks vererõhu tõus, Hapniku puuduse tõttu esinevad valud südame piirkonnas Bronhiaalastma See allergia avaldumisvorm kuulub kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide hulka. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Puidutolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) · Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud · Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid . Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht. 4 TERVISEKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE
· Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimesed veel hingetoru? · Tooraine "PREEMIA" närimistoru on valmistatud hoolikalt valitud, kvaliteetsest ja värskest eestimaisest veise ja sea hingetorust. · Mille poolest on hea: 1. Sisaldab rikkalikult proteiine 2. Sisaldab vähe rasva 3. Eemaldab hambakivi 4. Maitseb suurepäraselt Teie lemmikule
Alumiste hingamisteede põletikud bronhiit ja pneumonia Viktoria Koltsov, Darja Bohanova F1-3 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Mis on bronhiit? Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Kliinik köha koos rögaeritusega, teised külmetushaiguste tunnused. Tekitajad 2050%l juhtudestviirused; 515%l mükoplasmad; 525%l klamüüdia; adenoviirus; RSviirus; pneumokokid; seened kandida; mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Ravi antibiootikumid; bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid); rögaveeldajad ja rögalahtistid; hingamisvõimlemine. Ennetamine
E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Tallinn 2010 E-ainete analüüs 1. ``TUC`` Hapukoore- ja sibulamaitselised soolaküpsised E262- naatriummetanaat/ mõju pole teada E223- naatriumdisulfit/ tekitab hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, limaskesta probleeme, maoärritust. Sulfiiditundlikkus on astmahaigetel tavaline E627- dinaatrium-5-guanülaat/ mõju pole teada E500- naatriumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E503- ammooniumvesinikkarbonaat/ mõju pole teada E300- sidrunhape/ võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte 2. ``Kalev Caramel`` Eukalüpti-mentoolimaitseline täidisega karamell E131- patentsinine/ negatiivne mõju allergikutele-naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga
Seetõttu on pideva suuhingamise korral vastuvõtlikkus hingamiselundite haigustele suurenenud. Teised osakesed kinnituvad õhku juhtivate hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla. Kui epiteeli ripsmed on kahjustunud, viib see lima kogunemisele ja hingamistakistuse suurenemisele. Suuremad hingamisteedesse sattunud võõrkehad ja limakogumid vallandavad trahhea ja suurte bronhide limaskesta ärrituse tõttu köha. See on reflektoorne A.Vahtramäe 2011 3 protsess, kus tavalisest tunduvalt tugevama väljahingamisega samal ajal on häälekõri suletud. Siis avaneb äkki kõripealis ja õhk paiskub tugeva voona läbi hingamisteede välja, viies samal ajal kaasa ka võõrkeha. Aevastuse puhul on tegemist samalaadse tekkemehhanismiga, kuid õhk paisatakse välja mitte läbi suu
· Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. · Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, si...
VALGUD JA SÜSIVESIKUD KRISTEL BAUMAN PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 11ÕB SISUKORD VALKUDE EHITUS VALKUDE JAGUNEMINE VALKUDE TÄHTSUS VALGU FUNKTISOONID SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED VALKUDE EHITUS Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja...
Tänapäeva ühiskonnas eksisteerib peaaegu igal inimesel ,,Achilleuse kand" ja see väljendub igalühel erinevalt, näiteks emotsionaalsed asjad, välimus või armastus. Minu Achilleuse kannaks on hingamisteed, nimelt on mul haigus nimega astma. Mis on astma? Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona ehk astmahoona. See on tingitud hingamistorude limaskesta põletikust või ülitundlikkusest mõnede ainete suhtes, mis põhjustavad bronhide ahenemise. Astmahood võivad siis tekkida füüsilisest koormusest, külmast õhust, ärritavatest lõhnadest, ravimitest või tolmusest õhkkonnast. Minul algas astma bronhiidiga. Mul oli väga tugev köha, ei saanud öösiti absoluutselt magada ja aevastasin koguaeg. Jooksin koguaeg arstide vahelt ja pidin igasugustesse masinatesse puhuma, et näha, kui suur mu kopsumaht. Hiljem arenes mu astma edasi ja ma ei tohtinud koolis kehalise kasvatuse tunnis suure koormusega asju kaasa teha, nt joosta
Hilisreaktrioon ilmneb 6-24h möödudes, kui kudedesse kogunevad põletikurakud, eritades kudesid kahjustavaid mediaatoreid. Hilisreaktsioon mõjutab pikaajaliste allergiliste haiguste nagu astma, allergiline nohu arengut. Tavalisemad allergeenid on õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 12. Mis toimub astma korral organismis? Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik. Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. Tekib pikaajalise köha, hingamisraskus, hingeldus, kiunete ja vilinatega. Algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, hiljem muutuvad püsivateks. 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Sügelus, aevastus, kõhulahtisus. 14. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi
organismis lõhustavale ainevahetusele. · Ka lastel ja väikelastel on poolväärtusaeg pikem kui täiskasvanutel. · suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast. · metüülksantiinide (nagu näiteks kofeiini) peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine (väheneb väsimus ja unisus, paraneb keskendumisvõime ning mõtted selginevad), uriinierituse suurendamine, südamelihaste ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste ) lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb ja maomahla eritus suureneb. · kofeiin parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. · kofeiinile areneb tolerantsus pärast rutiinset kohvi joomist · kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist. · kofeiinilahusega kastetud taimi väldivad teod ja nälkjad, sest nende süda ütleb kofeiini mõjul üles
· Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas mõjutavad organismi kõige enam: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Peale nende on veel palju kahjustavad ained: Metopreni, Benso(A)Püreeni, Arseeni, Atsetooni, Tärpentiini, Porguulglukooli, Butaani, Pliid, Formaliini, Kaadiumi, Ammoniaaki, Benseeni.
Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse
muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni ·leevendab reumat ja migreeni ·vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski ·karastab organismi külmetushaiguste vastu ·astmahaigetel aitab parandada bronhide tööd, kergendab hingamist ·vähendab põletikku nahaprobleemide, liigesevalude, ja podagra puhul Omega 3 puudusest annavad kehas märku : ·kuiv nahk ·põletikud ·tujukus ·probleemid mäluga ·probleemid lihaste ja luustikuga Omega 6 rasvhape: ·leevendavad valu ja põletikke ·stimuleerivad lihaste ja liigeste taastumist, lihasvasvu ·kiirendavad rasvapõletust Omega 9 rasvhape: ·aitab seedetegevust ·aitab nahal taastuda Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
BUDESONIID IPRAPROO- e: SOOL FENAMII Kasutamin FENÜÜL- FLUTIKASOON- PIUMBRO o Põhjustav BROOM- N (I pk) e: EFEDRIIN FUORAAT -MIID + ad HEKSIIN LORATA- o Leevendavad Kasutamine: bronhide NOMETASOON FENOTE- GUAEFEN- DIIN (II allergilise o Toime lõõgastam FLUTIKASOON SIIN riniidi ninakinnisusele
BRONHIIT Mairis ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Tegemist on Eesti kliimas sageli Click to edit Master text styles esineva haigusega. Second level Third level Tekib sagedamini külmal Fourth level aastaajal.
... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.. tõuseb südame löögisagedus 8. Sulfoonamiidide esindaja on... Trimetoprimum (nt. Trimetop) Sulfoonamiidide toime mikrobidesse on bakteriotsüdide/bakteristaatiline 9. Nimeta 1adrenoblokaatorid mõjutavad südame löögisagedust?.. Kardioselektiivsed ehk 1- blokaatorid. Mis toime on 1 adrenoblokaatoritel bronhidele? bronhide spasm 10. Nimeta H1 retseptorisse toimiv histaminblokaatior..... esimese põlvkonna H1- blokaatorid (Dimedrool, Prometasiin, Klemastiin) · Milliste haiguste puhul seda ravimit kasutatakse?... Heinapalavik, allergiline riniit (kasutada kohe sümptomite ilmnedes või pidevalt); · Krooniline ja äge urtikaaria; · Atoopiline ja kontaktdermatiidiga kaasnev sügelemine; · Kuidas selle rühma ravimid toimivad veresoonele?... veresoonte läbilaskvuse vähenemine,
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või
südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad, töötavates lihastes ja südames aga laienevad, veredepood tühjenevad seedenäärmete talitlus ja sooleperistaltika pidurdub, bronhide silelihased lõõgastuvad, glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste protsesside ahel, vere hüübimine kiireneb, kesknärvisüsteemi erutuvus tõuseb, pupill laieneb.
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või
E212 jaE213 puhul) KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud omadused; lisamise põhjus E220 Vääveldioksiid Säilitusaine/ Tekitab Antioksüdant. hingamis Anorgaaniline raskusi, aine bronhide (sama toimega kokkutõmbeid, ka E221, E222, limaskesta E223, E224, probleeme. E226, E227, E228) E339 Naatrium Happesuse Takistab fosfaadid regulaatorid, kaltsiumi emulgaatorid, imendumist KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud
37. Naha ja limaskesta veresooned laienevad: a) alfa1-adrenoretseptorite stimulatsioonil b) alfa1-adrenoretseptorite blokaadil c) beeta1- adrenoretseptorite stimulatsioonil d) beeta1-adrenoretseptorite blokaadil 38. beeta1-adrenoretseptorite stimulatsioon põhjustab ... a) südametegevuse stimulatsiooni b) südame hapnikutarbimise tõusu c) bronhospasmi d) lipolüüsi tõusu 39. beeta2-adrenoretseptorite stimulatsioon põhjustab ... a) veresoonte toonuse tõusu b) veresoonte toonuse languse c) bronhide toonuse languse d) soole peristaltika languse 40. Farmakonina manustamisel toimib adrenaliin ... a) alfa- adrenoretseptoritesse b) beeta-adrenoretseptoritesse c) nii alfa- kui beeta- adrenoretseptoritesse Millisel kliinilisel näidustusel on vajalik adrenaliini kasutamine? Veresoonte laiendamiseks, tõsta vererõhku - Südameseiskus, kardiogeenne shokk, anafülaktiline shokk 41. Farmakonina manustatud noradrenaliin erineb adrenaliinist sellepoolest, et ta ..
kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa – *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. 2)parasümp osa – avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni, sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete
100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Tundlik on CO2 JA H liigsusele, mis põhjustab hingeldamist.
lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku. Lisaks lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab tänu sellele hingamist. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis
kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk
pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh kaelaõlavöötme lihastes, peavalu (nn.pingepeavalud); stress, unetus, vererõhu ja südame löögisageduse tõus; Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime vähendamine Sümptomaatiline: KNS pinge vähendamine, selle kaudu organsüsteemide töö normaliseerimine Võimalik, kuni funktsionaalsed häired stressori kestvast toimest ei ole muutunud somaatiliseks, st. taaspöördumatuks. Ravi (2)
Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks. Vähirakud paljunevad kiiresti ning konkureerivad normaalsete rakkudega toitainete pärast, neid aeglaselt hävitades ja asendades. Selle tagajärjel inimorganismi normaalne funktsioneerimine häirub. Ligikaudu 65% bronhide kasvajatest tekivad bronhide peatüve osas, sest see on piirkond, mille suits esmajärjekorras läbib. Seal on suitsu konsentratsioon suur, tahked osakesed sadenevad välja ja jäävad pidama. Tõrv hakkab ühinedes limaga tungima epiteelkoesse, mille tagajärjel hingetoru kattekude muutub. Kahjustused esinevad rakkude vohamises, mis mõnikord arenevad vähirakkudeks. Kogu see protsess võtab aega harilikult 20-30 aastat. Hingamisteede kasvaja põhjustab enamasti surma.
MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõiki...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
Amfetamiin ja tema derivaadid (dekstroamfetamiin, metamfetamiin, metüülfenidaat) Efedriin 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, Ecstasy) Kofeiin Adrenomimeetilised psühhostimulaatorid Amfetamiin Vabastab presünaptilisest osast NA, dopamiini ja serotoniini. Efedriin Vabastab presünaptilisest osast NA, lisaks otsene toimet - ja - retseptoritele. Kokaiin Takistab NA ja dopamiini tagasihaaret. Kaudse toimega adrenomimeetikumid Bronhide laienemine Vererõhu tõus Veresoonte ahenemine Tahhükardia Müokardi kontraktsioonide tugevnemine Soole motoorika pärssimine Tsentraalsed toimed Kaudse toimega adrenomimeetikumid Eufooria, erutus, unetus, isutus Suurtes doosides iseloomulik skisofreenia taoline sündroom hallutsinatsioonide ja stereotüüpse käitumisega (tingitud dopamiini ja serotoniini vabanemisest). Kaudse toimega adrenomimeetikumid Narkolepsia dekstroamfetamiin Kaalu vähendamine dekstroamfetamiin
õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, soovib olla alasti: Meeldib vaadata, kui hoolekandeprojektide finantseerimine; kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid täiskasvanu lahti riietub: Küsib enda ja teiste Asumikesksete päevakeskuste ja vabaajakeskuste 12. Mis toimub astma korral organismis- kehaosade funktsioonide kohta: Räägib loomine lastele, noortele ja peredele. Sotsiaalse Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas omaealistega, kasutades sõnu noku, pissu. 4. kuni sidusus, vabatahtlike töö, Sotsiaalhoolekande tekib põletik,Võib kujuneda hingamisteede 6.eluaastani- Katsub teadlikult oma suguelundeid, võimalused, põletike, psüühiliste tegurite jms toimel. juhuslikult ka teiste ees; Püüab jälgida teisi, kes 42. Teie arvamus laste ja perede
Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikides...
Inflammatoorse protsessidega algav kopsude emfüseem koos vähemalt 3 kuu vältel 2 teineteist järgneva aasta esineva kroonilise bronhiidiga moodustavad KOK haiguse gruppi (Corbridge 2012: 47). Erinevused kroonilise obstruktiivse haiguste tüübide vahel on lokalisatsioonis ja patoloogilistes nähtudes. Kroonilise bronhiidi lühi ülevaadeks eristatakse järgmised struktuursed muutused: põletikuline reaktsioon seoses korduvalt hingamisteedesse saaatuva ääritava ainetega, bronhide valendiku kitsemine, bronhiaal membraani tsilliate kahjustus ja kaitse funktsioniga lima elimineerimise võimetus.(Khan 2014: 267). Seega tunnusjoonteks on lima üleprodiktsioon, mis väljendub produktiivses köhas ja respiratoose trakti kitsenemine, kus ilmneb soobiv keskkond patogeense mikroorganismide paljunemiseks. (Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis
· Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 14. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
