Usuline diskrimineerimine Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuline ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine jne. Minu arvates, et üks tõsiseid probleeme laste kiusamine koolides usulistel põhjustel. Kuna koolivägivalda on niigi palju, siis minu arvates ei tohiks usk olla küll see, mille pärast pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada. See aitab last tema rasketel hetkedel, aitab leida toetust ning aitab leida vastuseid seoses oma alles kujuneva maailmapildiga ning sellega tekkivatele küsimustele. Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik. Näiteks minule on Rootsi Kuningriik tundunud alati tolerantse maana, kuid seal elavad sugulased räägivad, kuidas nende kodulinnades on pidevalt teemaks just laste usuline tagakiusamine....
diskrimineerimine mängib selles väga olulist rolli. Naiste vastu suunatud töökiusajatest 40% on naised ja 30% on mehed, mis näitab, et töökiusamises ei mängi rolli vaid naiselikult kade töökeskkond, vaid antud probleem on tõesti tõsine. Sellises olukorras ei saagi tegelikult välja pakkuda ühte ja ainsat lahendust, muidu oleks see ehk viimase aastasaja jooksul juba toiminud. Siiski minu visioon positiivse diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise probleemi lahenduse jaoks oleks esmajoones suurendada riigikogulaste seas naiste osakaalu. Kuna ilmselgelt ja nähtavalt selline asi lihtsalt omadel jõududel ei toimu, siis näeksin ma ette, et selline asi tuleks lihtsalt sisse kirjutada ,,Riigikogu valimise seadusesse," et teatav protsent riigikogust peaks olema naissoost poliitikud. Sellisel juhul oleks naistel suurem võimalus riigi asjades kaasa rääkida ja ennast ka tõsiseltvõetavaks
Diskrimineerimine Diskrimineerimine, kui eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine on ilmselgelt suureks probleemiks ka Eesti ühiskonnas. Kuigi sooline võrdõiguslikkus peaks tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused, kohtab tööturul tihti olukordi, kus eelistatakse meestööjõudu, kuigi ka naised saaksid tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised. Hiljutiseks probleemiks on tõusnud ka soolise võrdõiguslikkuse puudumine ööklubidesse pääsemisel, kuna paljud klubid pakuvad naistele odavama hinnaga või isegi tasuta sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimald...
ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte isikut koheldakse mingisuguse asjaolu tõttu halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Põhiseadusest tulenevalt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude
· Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Piinamisvastane komitee Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991 · Järelvalvet teostab Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee. Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991. · Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Euroopa Nõukogu tasandil · 16.04.1996.
on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need on, seda suurem töötaja saavutused. Erinev kohtlemine mille põhjuseks on isiklikud omadused ja saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses on välja toodud erinevad diskrimineerimise vormid: 1. Palgadiskrimineerimine - mõnedele töötajatele või töötajate rühmadele maksvad rohkem võrreldes teistega. Igal riigil on olemas töötajad võrdse kvalifikatsiooniga ja kogemusega, kes tihti saavad erinevad palgad sama töö eest ja sama tegevusalal või organisatsioonil. Meil on traditsioonilised grupid mis on kõige rohkem diskrimineeritud palga kohta: naised võrreldes meestega, neegrid võrreldes valge inimestega. 2. Diskrimineerimine töö saamisel
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine.
Üks pluss on see, et inimene kes jääti vanglasse on vanglas, mitte eeskirjade järgi, ja see inimene on oht ühiskonnale. Väga oluline teha kindlaks inimestele, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi allutada diskrimineerimisele rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav. Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise rahvas ühiskonnakihtide vahel. Artikkel 5 Euroopa kaitse konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste (EKZPCHOS) kaitseb kodanike õigusi ja vabadusi, kellel ei ole vabadust. Artikli 5 kohaldamisala hõlmab vabaduskaotuse kriminaal-ja tsiviilmenetluses, mis hõlmab järgmisi teemasid: 1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvõtul asutus (1. osa artikli 5);
euroopa liidu õigusega. 2.Euroopa Liidu põhimõtted tööõiguses a) töötajate võrdne kohtlemine b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud
lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras. Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda, et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema. § 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna
inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu, veendumuste, vaadete või muu sarnase olemusliku tunnuse alusel. Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest tema rass. Rassism tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Nii on lood sellega igal pool maailmas, mitte ainult Eestis. Väga paljudele inimestele ei meeldi meie ühiskonnas mustanahalised, näiteks mustlased. Nad iseenesest pole pahad inimesed, aga on kiired inimesi varastama ja igasuguste nippidega petma
................................................................................11 Suurimad palgalõhed.............................................................................................................11 Eesti seadusandlus.....................................................................................................................13 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...........................................................................................13 Soolise diskrimineerimise keeld.......................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 3 Sissejuhatus Sooline võrdõiguslikus viitab sellele, et mehi ja naise koheldaks võrdselt. See on kirjas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis1
hingepiina valmistas. India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari; hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi. Peale tavakooli lõpetamist läks Gandhi Inglismaale ja lõpetas Londonis Ülikooli. Peale seda läks ta tagasi Indiasse ja tegi enda advokaadibüroo. Tal avanes minna advokaadina Lõuna-Aafrikasse, kus ta sattus rassilise diskrimineerimise ohvriks. Ta nägi, kuidas kannatasid valgete käe alla tavainimesed. Ta asus võitlema indialaste õiguste eest. Ta viibis Lõuna-Aafrikas pea 10 aastat ja tegi suuri samme diskrimineerimise lõpetamiseks. Peale seda läks ta tagasi Indiasse. Selle sajandi India uuendajatest ja õpetajatest tuntuim ja suurima mõjuga on olnud Mahatma Gandhi. Mahatma Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada India Suurbritannia ülemvõimu alt. Kasutades relvana ainult sõna, osutus ta võimsamaks kui
moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast, kultuurist ja muudest teguritest. Kuidas diskrimineerimist ära hoida? Koolid peavad aktiivselt otsima tegevusviise etnilise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks ja viima need õppekavasse. Sel kombel edendatakse etnilist võrdõiguslikkust, häid kultuuridevahelisi suhteid ja elimineeritakse etnilist diskrimineerimist. Kooli ja õpikeskkonna üldisel atmosfääril on oluline mõju õpilaste suhtumisele erinevustesse. Seetõttu on tähtis, et ka kooli täiskasvanud hoolitsevad etnilise võrdõiguslikkuse põhimõtete teostumise eest. Linn hakkab töötajatele korraldama koolitusi diskrimineerimise äratundmise ja takistamise tõhustamiseks
ilma et inimene kaotaks sotsiaalkindlustushüvitised. Üle vaadatud ja parandatud on 30-aastane seadusandlus, mille tulemusena on muutunud sotsiaalkindlustuse reeglid kasutajasõbralikumaks neile, kes teisest riigist reisivad või töötavad. Euroopa tervisekindlustuskaardi tekkimisega on tervishoiu protseduure välismaal viibides lihtsam kätte saada. 2000. aastal võeti kasutusele uus seadusandlus, mis annab EL kodanikele üldise miinimumkaitse diskrimineerimise vastu. Üks direktiiv keelab diskrimineerimise rassi ja etnilise päritolu tõttu just igapäevaelu puudutavates küsimustes, teine pühendub tööalasele võrdõiguslikkusele. Ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on Euroopa Liit viimase paarikümne aasta jooksul vaeva näinud reeglite laiendamise ja täiendamise läbi. Seksuaalse diskrimineerimisega võitlemiseks võeti 2004. aastal vastu seadus, mis on esimene
arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks
Arutlus: Põhiseadus II peatükk § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Ma usun, et minu valitud põhiseaduse punktid on väga tähtsad kuna tõesti ei tohi kedagi rassi või usundi järgi diskrimineerida
rahvusvahelistes jõududes Kosovos ja Afganistanis koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Inimõiguste kaitse Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid ning esitanud ka nendest tulenevad aruanded konventsioonide järelvalvekomiteedele. Viimati, 2007. aasta juulis arutati ÜROs Eesti 4. perioodilist aruannet naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni täitmise kohta. Augustis 2006 toimus rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (ICERD) täitmist puudutava Eesti kuuenda ja seitsmenda aruande arutelu. 24. septembril 2003 kirjutas president Arnold Rüütel New Yorgis alla ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollidele laste relvastatud konfliktidesse kaasamise keelustamise kohta ning laste
Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? Jah, Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? Eestis ei ole bullying seadusega karistatatav, sest selleks puuduvad seadused. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? Bullying ei ole ettevõtetes heakskiidetud nähtus. Kuidas saab bullyingut ennetada ? Bullyingut saaks ennetada, kui ettevõttes võetaks vastu igasuguse vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise vastane poliitika. Väga oluline on iga vägivalla juhtumi avalikustamine ja sellele õigusliku hinnangu andmine. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Bullyingu ennetamiseks peaks ettevõtetes olema ootamiskeskkonnas ergonoomilised tingimused (mugavad istmed, hea valgustus jne). Tähelepanu tuleb pöörata ohututele töösüsteemidele, tuleb vältida töötamist üksi ja töötajaid ei tohi pikaks ajaks tööle üksi jätta.
TAAB11 6 Kuidas vältida töövägivalda? Füüsilise vägivalla ennetamine tööpostil 1. Töökoha kindlustamine vajalike turva- ja tehniliste seadmetega. 2. 2. Töökorralduse kohandamine vägivalla vältimiseks 3. Tööliste koolitamine ja informeerimine Vaimse vägivalla ennetamine 4. ettevõttel tuleks vastu võtta igasugune vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise vastane poliitika. 5. avalikustada vägivallajuhtumid 6. teha koolitusi vägivalla vätimiseks 7. teadvustada probleemi ning sellest avalikult rääkida TAAB11 7 Lõpetage kiusamine! Täname tähelepanu eest TAAB11 8
detsembril 2011. 9 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 43. 10 A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 94. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on positiivne ja ülipositiivne õigus tihedal seotud. Kuigi kultuuriliselt on inimeste väärtushinnangud erinevad siis iga seadus väljendab siiski selle kultuuri huve, kus see seadus on vastu võetud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud, arvestades valitsevaid moraali norme ning kaitsmaks inimesi diskrimineerimise eest. 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 1 sätestab selle õigustloova akti eesmärgi järgmiselt: Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.11 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine.
tähelepanu. Tähelepanu puudus võib vanemas eas aga kätte maksta. Ka nende naiste lapsed, ka pojad, võivad tähelepanuta jääda. Sealt aga algavad uued probleemid. Arvan, et taolisel diskrimineerimisel võib olla ka mõni hea tagajärg. Tulevikus on noortel naistel väga suured eelised kaaslase valikul. Kuna mehi on äärmiselt palju, on naistel rohkem võimalusi just see õige leida. Poegade eelistamine mõjutab eelkõige negatiivselt tüdrukuid ning naisi, kes peavad kannatama tõsise diskrimineerimise all. Kahjuks peavad nad leppima mõttega, et neid peetakse vähem väärtuslikemaks kui nende meessoost kaaslasi. Tuleb vaid loota, et olukord probleemsetes riikides muutub ning et naisi hakatakse rohkem väärtustama. Nised on siiski need, kes on meestele elu andnud.
meetmetega nagu partnerluste loomine kogukondade esindajatega, investeerimine sotsiaal- ja naabrusprojektidesse eesmärgiga katkestada majanduslik ja geograafiline tõrjutus ning mentorlusskeemid võõrandunud ja tõrjututele noortele, kellel on oht radikaliseeruda. Tuletab meelde, et kõik liikmesriigid on kohustatud hoolikalt rakendama ELi diskrimineerimisvastaseid vahendeid ning võtma osana radikaliseerumisvastasest strateegiast tõhusaid meetmeid diskrimineerimise, vihakõne ja vihakuritegudega võitlemiseks. [12] EL rõhutab kultuuridevahelise dialoogi algatamise olulisust erinevate kogukondade, liidrite ja ekspertidega, et oleks võimalik radikaliseerumise fenomeni paremini mõista ja ennetada. Rõhutab kõigi usuliste kogukondade vastutust ja olulist rolli fundamentalismi, vihakõne ja terroristliku propagandaga võitlemisel. Juhib liikmesriikide tähelepanu usujuhtide koolitamise
Kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) Ülesanne 6 Tööleping Annaga polnud sõlmitud, kuna äriühingu juht polnud lepingule alla kirjutanud ja seega oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. (2. peatükk, 4. paragrahv, 2. lõige). Anna suhtes rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, mis antud juhul keelab eelistada üht töötajat teisele sooliste erisuste pärast. (1. peatükk, 3.paragrahv). Annal on õigus pöörduda mistahes diskrimineerimise puhul kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole (3.peatükk, 2. jagu, 28.paragrahv). Ülesanne 8 13-aastase noorega on võimalik tööleping sõlmida vaid juhul, kui töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist pingutust (2. peatükk, 7.paragrahv). Kindlasti peavad olemas olema nooruki tahteavaldust ülesnäitavad dokumendid ning need peavad olema kinnitatud tema seadusliku esindaja poolt. (2. peatükk, 8.paragrahv, 1.lõige)
võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad märkimisväärseid ja mõõdetavaid erinevusi rahvuskultuuride vahel Universalism erandlikkus
Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Usun, et pärast põhiseaduse esimese 55 paragrahvi lugemist olen seadesekuulekam ning oskan vastavalt seadusele käituda.
Mis maksab inimese elu? Väga populaarsed on tänapäeval rassiliste ja erinevate rahvuste võrdsuse nõudmised. Nendega käivad kaasas igasugused protestid, meeleavaldused ja üritused, mille eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu ühiskonnas domineerivatele probleemidele. Küll aga kiputakse ära unustama varju jäävad murekohad, mille juures nahavärv või teine kodumaa asjasse ei puutu. Tegemist on pealtnäha samasuguste inimestega, kes siiski vaikse diskrimineerimise ohvriks langevad Ükski inimelu ei tohiks väärtuselt ületada kellegi teise oma, kuid tänapäeva maailmas välja kujunenud pilt on täpselt vastupidine. Inimesed kõrge kuritegevuse tasemega linnades elavad iga päev hirmus, et kahe võhivõõra vaheline arveteklaarimine võib mõne mööda tulistatud kuuli tõttu lõppeda just nende endi surmaga. 2018. aastal PÖFF-il linastunud filmis "Chi-town", mis rääkis ühe noorkorvpalluri elust, kõlas ka lugu poisi keskkooli meeskonnakaaslasest, kes suri...
Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka.
Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa siiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. · Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka.
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad. Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel. Samuti peab see "bullying" olema korduv tegevus, näiteks k...
KENNEDY (61-63)- demokraatlik partei,kõige lühemat aega võimul,uute rajajoonte poliitika- maj languse peatamine, maksude vähendamine, võitlus vaesuse vastu, jätkas mustanahaliste probleemide tegelemisega JOHNSON 63-69 -terviseprogramm,liiklusohutus,sõjavastased liikumisd,mustanahaliste võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu,
Inimõigused-kas lääne kultuuriruumi privileeg Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948.Inimõiguste mõiste tuleneb lääneriikidest peale esimest maailmasõda. Kas aga kõigis riikides on tagatud inimõigused sarnaselt?Ei ole ,kuna kõik maad ei ole sarnased. Erinevates maades on erinevad inimõigused .See tuleneb kultuurilistest erinevustest,majanduslikust arengust ja eelkõige valitsemisreziimist. Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ...
ja on riigis elanud 6-7 aastat. Valimi moodustanud meeste keskmine vanus on kolmekümnendate lõpp ja neljakümnendate algus. Immigrandid on residentidest keskmiselt kaks tolli lühemad. Ameerikasse saabunud immigrandid on valdavalt Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Suurbritannia immigrantidest valdav enamus on aga Lõuna- Aasiast. Andmete töötlemiseks on kasutatud statistilise analüüsi meetodit. Uusi andmeid kasutatakse, et testida diskrimineerimise mudelit ja hinnata ülejäänud informatsiooni kvaliteeti. Saadud andmete põhjal uuritakse kas immigrantide kasvu ja tööjõudluse vaheline seos erineb kuidagi residentide omast. Lisaks püütakse leida haridus tasemest tulenevaid erinevusi ja seoseid. Uurimus tulemustest selgus, et immigrantide puhul on pikkuse ja palga vaheline seos kordades kõrgem kui Ameerika ja Suurbritannia residentide puhul. Samuti tuli välja, et immigrantide
400 300 200 100 0 Türgi Hiina Liibanon Lõuna-Korea Ukraina EKSPORDI SIHTKOHAD (mln.) Kokkuvõte Plussid: Minusid: • tänapäevane Rikkas kultuur poliitikane konflikt Huvitav ajalugu • Paha tagajärjed On hea • täitmata jätmise geograafiliselt inimõiguste asukoht • Diskrimineerimise Palju d • Rahvusvahelise sanktsiooni Äitah tähelepanu eest! Küsimusi? Kasutatud allikud: 1) Ближний Восток – Сирия URL: http://top7.ru/destinations/?country=5 2) Süüria entsüklopeedia URL: https://sites.google.com/site/sueueria/ 3) Сирия: экспорт, импорт URL: http://atlas.media.mit.edu/ru/profile/country/syr/ 4) Система образования в Сирии
Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) (Organisatsioon, mis koondab siiani endas vabatahtlikke, keda saadetakse riikidesse, kus vajatakse abi) Andis NASA-le ülesande Kuule lennuks (Projekt Apollo) Kehtestas Kuubale 1962. aastal blokaadi, hoiti ära tuumasõda 1963 sõlmisid USA, NSV Liit ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise lepingu (Kennedy välispoliitika suurima võit) Panustas tsiviilõiguste arengusse (Riiklikul tasandil rassilise diskrimineerimise lõpetamine USAs, mustanahalised võisid koos valgetega ühes koolis käia) Atentaat 21. 11.1963 lendas Kennedy kõnede pidamiseks Dallasesse. Päev hiljem läbi linna lahtise autoga sõites, tabasid teda kuulid Ei ole täpselt teada, kes ja kui palju inimesi presidendi pihta tulistas 2 tundi pärast Kennedy mõrvamist arreteeriti „peamine kahtlusalune“ Lee Harvey Oswald (valitsuse vandenõu)? Ühe teooria kohaselt tapeti Kennedy, kuna ta jäi
Nepaal Merili Savolainen Juudit Kure-Pohhomov Janne Sinkarev Lisette Tiirik Nepaal Nepal on küll väike riik, kuid kõrguse poolest on ta maailmas esikohal. Üle 80% Nepali pinnast on kaetud mägedega, pakkudes mitmeid suuri väljakutseid riigile, kus 80% elanikkonnast elatub maast. Nepal on riik Lõuna-Aasias. Piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Riigi pindala on 147 181 km² asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart...
reklaamitekstides) ei muuda see tühine märk suurt midagi, on see feministide jaoks karjuv ebaõiglus, kui algustähte nende diskursuses valesti tõlkida ja tõlgendada. Märk peab olema suunatud/tõlgitud neile, kes sellest aru saavad. Ja need, kes märki ei mõista võivad seda võtta omaette märgina... Järgmiseks vaatame terminit oppressionrõhumine. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi käsitletakse ,,rõhumist" nii diskrimineerimise või ekspluateerimise mõistete, kui ka marginaliseerimise ja kontrolli teooriate kaudu. Diskrimineerimise vaatepunktist mõistetakse rõhumist kui eraldamist, eriliseks ja vähemväärseks pidamist. Diskrimineerimise mõiste pöörab tähelepanu igasugusele vabaduste ja kohustuste eristamisele soo alusel. Piiratud on vabadused ja võimalused. Ekspluateerimise mõiste on pärit marksistliku ideoloogia feministlikust
2. Inimõigustega seotud teemad Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud: · rahvus · rass · nahavärvus · sugu
Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata mustanahalisi näiteks Barack Obama või dzässikuninga Louis Armstrongi järgi? Kas ei peaks siis kõik mustanahalised intelligentsed ja andekad olema? Inimene näeb seda, mida ta tahab näha. Eelarvamused on meie elu palju mõjutanud ja mõjutab kindlasti ka edaspidi. Heaks näiteks on islamofoobia, mis on tingitud just eelarvamustest. See põhjustab nende diskrimineerimise ja tõrjumise sotsiaalses ja ka ühiskondlikus elus. Igapäevaelus tuleb samuti eelarvamusi ette. Näiteks kui tuntakse lapse vanemaid, siis arvatakse, et ka laps on samasugune. Oli juba isa ees sõnakuulmatu, mis siis veel lapsest tahta. See tekitab negatiivset suhtumist juba siis, kui isegi pole kunagi kohtutudki. Eelarvamustest saab erinevalt vabaneda. Üheks võimaluseks on vastavat teemat põhjalikult uurida. Tihti on eelarvamused lihtsalt iganenud ja mis ei vasta reaalsusele
7. Selleks, et saada tunnustatud teadlaseks, nõuti tihti ka teaduskraadi, kuid sõja tõttu oli ülikoolis käimine väga raskendatud, eriti naiste jaoks. Lisaks tegi asja keerulisemaks ka laste olemasolu, kelle eest pidi kooli kõrvalt samuti hoolitsema. 8. Naistelt oodati alati ainult mehe leidmist, abiellumist ja laste kasvatamist. Seetõttu olid emad tihti väga vaenulikud teaduskarjääri vastu, sest see segas naise abiellumisplaane. 9. Soolise diskrimineerimise tõttu edutati mehi töökohtadel palju kergemini kui naisi. Naised pidid ootama tihti kuni 20 aastat, et saada kõrgemale ametikohale. Samal ajal mehed said edutatud juba paari aasta jooksul. 10. Abiellunud naisi ei võetud kunagi tööle kõrgemale ametikohale kui nende mehi. Seetõttu pidid naised tihti leppima assistentide rolliga.
Nelson Mandela Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Ta oli rahvuselt koosa. Mandela oli oma peres esimene koolis käija. Seitsme aastaselt läks ta Misjonikooli, kus õpetas valge misjonär. Kuna valgetel oli Aafrika nimesid raske hääldada, siis pani õpetaja talle Rolihlahla asemele nimeks Nelson Madela. Tema isa suri, kui ta oli üheksa aastane. Arvan, et haridusel oli tema elus tähtis roll, sest hea poliitik vähese haridusega on harv nähtus. Suurimasse Lõuna-Aafrika linna, Johannesburgi, elama asudes puutus ta kokku rassismiga. 1942. aastal soovis ta parandada tumedanahaliste elujärge ning ta astus neegrite diskrimineerimise vastu võitlevasse Aafrika Rahvuskongressi. Oma sõpradega moodustas ta ANC Noorte Liiga. 1948. aastal tulid võimule eriti rassistlikud apartheid ning Nelson pühendas end nende vastu võitlemisele. 1952 pandi tema tegevusele punkt, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, kaasaarva...
Seaduse analüüs § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu
7 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009] (1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. (2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus: 1)soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; 2)riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; 3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13 2008. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8st peatükist: üldsätted, soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise diskrimineerimise vaidluste
rikkumise eest. Euroopa riigid on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (1950), mida peetakse üheks efektiivsemaks inimõiguste kaitse süsteemiks. Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aastal vastu võetud lisaprotokoll tagavad isikutele terve rea õigusi, mida võib jagada kahte kategooriasse: ühed, mis puudutavad töötingimusi, ja teised, mis seonduvad sotsiaalse sidususega. Tööga seotud õigused hõlmavad diskrimineerimise vältimist töökohal, sunnitöö keelustamist, ametiühinguõigusi, õigust esitada kollektiivkaebusi, naiste ja meeste õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu jmt. Võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga on maailma mastaabis inimõiguste olukord oluliselt paranenud. Inimestel on rohkem infot ning seda on lihtsam kätte saada. Karistused on rangemaks muutunud. Üleüldine teadlikkus on suurenenud. Arenemisruumi
iseseisvat riiki - India Ühendus ja Pakistan · 1947-1948 toimus India ja Pakistani vahel sõda Kashmiri provintsi pärast Nehru valitsusaeg Indias 1947-1964 praktiliselt kõik India alad koguti ühtse iseseisva riigi haldusse, mis kuulutati 1950. aastal demokraatlikuks vabariigiks India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA
Vaesed või alla keskmise rikkad. Näiteks Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. • Päritolumaa – • Arengumaa - Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. • GATT - Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (Inglise keelest lühend GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. • WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon (Inglise keelest lühend WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • IMF - Rahvusvaheline Valuutafond (Inglise keelest lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. • Vabakaubanduspiirkond - Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade
Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ütles valimiste eel seda sama. EL on siiski teinud otsuse, et kõik riigid peavad teatud arvu pagulasi vastu võtma. Kui siiski riik otsustab, et nemad sõjapõgenikke oma riiki lasta ei taha, siis tuleb neil EL-le maksta. Nende väljaütlemistega kaasneb samuti konflikt kahe õiguse õiguse mitte olla diskrimineeritud ja sõnavabaduse vahel. Minu arvates on väga raske diskrimineerimise ja sõnavabaduse vahele mingisugust piiri tõmmata. Teoreetiliselt on demokraatlikus riigis kõigil õigus öelda seda, mida nad tahavad. Siiski arvan, et mingil hetkel tuleb sõnavabadusele piir tõmmata. Ma ei oska täpselt öelda, kus on selle kõlbeline piir. Eelnevalt mainitud Olev Hannula juhtumis otsustas kohus, et tema ,,juudid ahju" väljend on vaenuõhutav. Arvan, et selle väljendi oleks saanud Hannula kirja panna viisakamalt ja
asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu kohaldatakse neil põhjustel, ei saa selle keelu puhul eeldusel, et asjaomase liikmesriigi territooriumil puudub vastavate kaupade õiguspärane turustamisvõimalus, olla tegemist artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendi ega kaubanduse varjatud piiramisega. SEITSMES KÜSIMUS: kas eelmistele küsimustele antavatest vastustest sõltumata on
sisendressursside asjatut raiskamist. Turumajandus tagab tootmisefektiivsuse. Jaotuslik efektiivsus (allocative efficiency) tähendab ressursside suunamist kohtadesse, kus nad annavad suurima väärtuse ehk toodetakse seda, mida inimesed kõige enam soovivad ja vajavad seda, mida kõige enam väärtustatakse. ÕIGLUS See tähendab vastust küsimusele KELLELE TOOTA? Horisontaalne õiglus (horizontal equity) kõiki tuleb kohelda võrdselt Näiteks diskrimineerimise vältimine. Vertikaalne õiglus (vertical equity) hõlmab tegevusi sotsiaalse õigluse ja aususe saavutamiseks. Näiteks võib see tähendada valitsuse sihtotstarbelisi toetusi teatud ühiskonnagruppidele; astmelise tulumaksu kehtestamist jmt. 4 3.02.2014 EFEKTIIVSUS VS ÕIGLUS Tinglikult võiks vaadelda turumajandust kui maksimaalset
sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks hakkama tänavatel kerjama, varastama või muud taolist. Kui rahvuse tõttu diskrimineerimine oleks olemata olnud, ei peaks sellise probleemiga tegelema. Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja-Iirimaal, kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi ei lahendata, kuigi tegu on inimõiguste vastase tegevusega. Kuidas aga leevendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
