Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon Sekretsioon ja ultrafiltratsioon
mitteglandotroopseid hormoone (STH, PRL, LPH) Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. Toime: ACTH stimuleerib neerupealisekoore hormoonide, eeskätt kortisooli sünteesi ja sekretsiooni. Kortisool inhibeerib omakorda negatiivse tagasisidestusena ACTH vabanemist. ACTH stimuleerib maksavälistes kudedes aminohapete transporti rakku. Sekretsioon: seda stimuleerivad CRH (kortikotropiini vabastav hormoon), ADH (vasopressiin), VIP, angiotensiin II, ka stress ja valu. Sekretsioon varieerub ööpäeva jooksul, olles maksimaalne hommikul ja minimaalne õhtul. ACTH tekib eelühendi pro-opiomelanokortiini POMC proteolüüsil. · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. Toime: TSH stimuleerib kilpnäärme hormoonide T4 ja T3 sünteesi ja sekretsiooni, soodustab kilpnäärme kasvu
• Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud.
Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägivald Terrorism Veretasu Religioon KESKKONNATEGURID Kliima ja geograafilised tegurid
Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel o Absorveerivates pindades nt sool Transport, absorptsioon, kaitse, sekretsioon Ühekihiline ripsepiteel - ripsmed o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis marrasknahk rakkude kuju muutub erinevates kihtides (basaal-, oga-, sõmer-, sarvkiht) o Suus, söögitorus, pärasooles, suguelundites Kaitse, imendumine, sekretsioon
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni
Lapseiga ja noorukiga sünnieelmisel periood,sokk ja lambumine, vanemate roll, isikliku vastutuse kandmine, suurimad õhuallikad, sporditraumad. Täiskasvanuja vanuriiga suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine. Sotsiokultuurilised tegurid kultuurilised tegurid, sotsiaalne klass, sotsiaalsed rahutused ja vägivald. Psühholoogilised tegurid intelektikahjustused hoiakud, isiksus ja temperaament eneseusalduse tase, stressi tase. Poliitilismajanduslikud tegurid riiklikud finantsid,
Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud.
Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ
kollaskehast jääb järele väike atsellulaarne kollageenkiududega moodustis moodustis väheneb, kuid lõplikult ei kao Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi isassuguhormoonide (androgeenide) produktsioon Isassuguorganite süsteem - testised e munandid (2) (spermatosoidide produktsioon, androgeenide süntees ja sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan) Testised - paarilised organid, mis asuvad väljaspool kehaõõnt skrootumis - paiknevad umbes 1-5o C kehatemperatuurist madalamal; madalamat temperatuuri peetakse
ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiin E Antioksüdant, kaitseb Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse
kasvavad karvad häbemes ja kaenlaalustes. Ning peamine tunnus soolises küpsemises on esimene menstruatsioon ehk menarhe. (María de la Caridad Osorio Mora 2012: 218) Kui algab esimene mentruatsioon või menarche tüdrukul, siis see on tunnus, et organismis on östrogeenide ja gonadotroopsete määratud tase. Ning hoormoonide abil hakkab funktrioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Irgasheva 2012: 53) GnRH sekretsioon muutub rütmiliseks ning kujuneb hormooni ööpäevane rütm. Varases puberteedis GnRh, FSH ning LH sekretsiooni episoodilised tipud tekivad une ajal. GnRH mõjul suureneb gonadotropiinide süntees ja nende sekretsioon kujuneb rütmiliseks. Suur hulk FSH ja LH stimuleerib östrogeenide sünteesi munasarjades. Reproduktiivsüsteemi elundites, hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab
D Kala, muna, või, Luude ja hammaste Rahhiit ja luude maks. kasvuks, kaltsiumi hõrenemine. imendumiseks. E Taimsed õlid, Organismi Väheneb ajuripatsi pähklid, seemed. kaitsesüsteemis. hormoonide sekretsioon. K Rohelised Vajalik vere Hüübivushäired, taimeosad ja õlid. hüübumiseks. sinikad, verejooksud. P tsitruselised Reguleerib Kergesti rakukesta külmetamine, läbilaskvust
Motoorsed Miimilised lihased Näo miimilised liigutused Näonärvi tuum Jaluselihas (keskkõrvas) Kuulmeluukeste pinge Näonärvi tuum Tee sülje- ja pisaranäärmetesse läbi Süljeeritus ja pisarate sekretsioon Parasümpaatilised alalõuaganglioni ja tiibjätke-suulaeganglioni Ülemine süljeeritustuum VIII 8. paar n. vestibulocochlearis, esiku- Sensoorsed Tigu Kuulmine Teo-osa tuum teonärv e. kuulmis- ja tasakaalunärv
elundkondade talitust. Lisaks võimalikele põhihaiguse tunnustele võib rasvtõvega kaasneda mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus, miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste liikuvust. Liigespindadele võivad ladestuda soolad. Suureneb higi- ja rasunäärmete sekretsioon, millest tingituna võivad tekkida nahamädanikud. RAVI Ravi sõltub tekkepõhjusest. Kuna valdavas enamikus on tegemist toidust tingitud rasvumisega, siis aitab menüü korrastamine ja toitumistavade muutmine haigusest vabaneda.
vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Nefroni ehitus Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumis- funktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises.
sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon Vereloome regulatsioon Arteriaalse vererõhu regulatsioon Neerude verevarustus On hea verevarustus, et tagada rohke esmasuriini teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi see on umbes 300g on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda
kreemidest. Kui sööd putru,siis saad tugevaks Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist
munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada rasvlahustuvaid vitamiine
Maonõre koosneb: HCl ja pepsinogeen. pH maos on 2.0-2.5 (koer). Koer toodab ööpäevas 1 liiter maomahla. Maonõre sekreteeritakse 2-3h pärast söömist, siis kui maos toitu seeditakse. Enamik maomahlast toodetakse maokehas ja maopõhjas. HCl omadused: * muundab proensüümi pepsinogeeni pepsiiniks * hapendab mao sisu (vaja pepsiini tööks) * lagundab side- ja lihaskudet, aitab suuremaid tükke väiksemateks lagundada * tapab mikroorganisme, mis tulevad allaneelatud toiduga kaasa HCl sekretsioon - parietaalrakkudes tekib H+ H2CO3 dissotsiatsioonil (H2CO3 ↔ H+ + HCO3-). H+/ K+ ATPaasi pump pumpab H+ parietaalrakust näärme valendikku ja samal ajal pumbatakse rakku K + vastu. Samal ajal HCO3- läheb verre. Ehk pärast sööki tõuseb venoosse vere pH. Toimub just siis, kui süüakse valgurikast toitu (sekreteeritakse rohkem HCl). Pepsinogeeni sekretsioon – pearakud sünteesivad ja hoiustavad pepsinogeeni proensüümina. Kui
Maksa ülesanded : · Sapi tootmine · Kolesterooli süntees · Vitamiinide varu säilitamine · Plasmavalkude süntees · Rasvade sisalduse regulatsioon · Vere punaliblede lagundamine · Kahjulike ainete lagundamine Neerude ülesanded: · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happe-leelis tasakaalu regulatsioon · Jääkainete eemaldamine organismist · Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · Vereloome regulatsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon Inimese ja teiste imetajate vahel 6 erinevust · Arengu aeglustumine ja pidurdumine · Tehnoloogilised oskused · Toit mitmekesine · Sigimine ei ole seotud aasta aegadega · Kahel jalal liikumine · Kaks korda pikem eluiga Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid
150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka
Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia - Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul.
plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid
sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet)
väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi
• Samuti vähendab glükagooni sekretsiooni, aeglustab mao tühjenemist, vähendab toidu tarbimist ja langetab kaalu. • Manustatakse s.c. enne sööki. • Kõrvaltoimed – hüpoglükeemia, seedetrakti häired, pankreatiit. K. Vahenõmm 2018 - Dipeptüülpeptidaas-4 (DPP-4) inhibiitorid (sitagliptiin, vildagliptiin) Sitagliptiin: • Takistab GLP-1 lammutamist • GLP-1 taseme tõusu tõttu – suureneb insuliini vabanemine – väheneb glükagooni sekretsioon – aeglustub mao tühjenemine – väheneb söömine – potentsiaalselt paraneb -rakkude talitlus • Manustatakse üks kord päevas p.o. • Kasutusel ka kombinatsioon metformiiniga Kõrvaltoimed – sageli esinevad ülemiste hingamisteede infektsioonid (nohu) ja nasofarüngiit (nina-neelupõletik). – diarröa -Alfa-glükosidaasi inhibiitorid (akarboos) • Vähendavad süsivesikute seedimist ja langetavad söögijärgse glükoosi taseme. • Struktuur
Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2. Neerude füsioloogilised funktsioonid. * uriini moodustumine (jääkainet eemaldamine organismist) – selle hulga hulga, soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1
rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena Na + ioonide vastu. Seda protsessi mõjutavad happe-alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga sõltub toiduga saadavast hulgast, neerude funktsioonist, seerumi mineralokortikoidide tasemest, happe-alustasakaalust.
lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur),
Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega. Soodustavad limaskesta paranemist. K. Vahenõmm 2018 Kasutamine - Kuna langetavad maomahla sekretsiooni kuni 90% võrra kasutatakse: haavandtõve ravis, mao- või duodenaalhaavandi retsidiivide profülaktikas, Zollinger-Ellisoni sündroom (pankrease kasvajast või suurenenud pankreasest erituva gastriini tekitatud mao soolhapperituse tõus ja maohaavandid), refluksösofagiit.
Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik
Kasvuhormoon ehk somatotropiin (STH) on 191-st aminohappest koosnev heterogeenne üheahelaline valk. Somatotropiin on eluliselt vajalik hormoon, mis reguleerib tähtsaid füsioloogilisi protsesse nagu näiteks kasv ja metabolism. Kasvuhormooni toime realiseerimiseks kudedes on vajalik kasvufaktorite kaasmõju. Kasvuhormooni sünteesitakse kogu elu jooksul ja see mõjutab tugevasti kõiki meie keha süsteeme. Iga 10 aastaga jääb kasvuhormooni organismis 10-15% vähemaks. STH sekretsioon sõltub paljudest faktoritest - stress, uni, füüsiline koormus, sugu, iga, östrogeenid ja veresuhkru tase. Kõrvalkalded normaalsest kasvuhormooni tasemest võivad kaasa tuua endokrinoloogilised haigused. 1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime somatropiin, teadusajakirjades lühendatult rhGH. 1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati
Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happeleelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioontagasiimendumine neerutorukestest
ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid- kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe-leelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioon-tagasiimendumine neerutorukestest
Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded o Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies) o Absorptsioon (seedkulgas) o Sekretsioon (süljenäärme rakud, hormoonide eritamine, lima eritamine) 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/Image489 MÕISTED -digestioon digestio e.seedimine -absorptsioon absorptio e. imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide
1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid
2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 2. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. osmootse rõhu säilitamine 4. happeleelistasakaalu regulatsioon 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). 3. Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon Neeru struktuurilinefunktsionaalne ühik, mille ülesandeks on uriini tegemine. 4. Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused? Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes
Kaptopriil · Näidustus: hüpertensioon, südamepuudulikkus; soodsa toimega vasaku vatsakese düsfunktsiooni korral · Tühja kõhuga manustatuna imendub ~70%, T1/2 ~2t, osaliselt metaboliseerub, eritub neerude kaudu, ~40% muutumatult · ACE inhibeerimise tulemus: Arterioolid laienevad, perifeerne vastupanu väheneb, südame eel- ja järelkoormus väheneb, väljutusmaht suureneb Paraneb neerude verevarustus, väheneb aldosterooni vabanemine Suureneb Na+ ja vee sekretsioon, K+ sekretsioon ei muutu Ei põhjusta sümpaatilise närvisüsteemi reflektoorset aktivatsiooni (südame löögisagedus ja minutimaht ei muutu) · Kõrvaltoimed: hüpotensioon (eriti südamepuudulikkusega või eelnevalt diureetikumitega ravitud patsientidel), naha allergilised reaktsioonid (kaptopriilil SH-rühmad), maitsetundlikuse muutused, seedetrakti häired, neerukahjustus · Kuiv köha 20%-l patsientidest (bradükiniini tõus?) Angiotensiini antagonistid Losartaan
Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele: 1) Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres 2) Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone 3) Hormoonid võivad olla reguleeritud närvide aktivatsiooniga, nt. Oksitoksiin Hormoonide sisaldus veres on 10-9 mol/l → retseptorite kõrge afiinsus hormoonide vastu. Kõik
Teise rühma moodustavad sekretiin, temaga sarnased VIP, glükagoon, GIP; ka neil on samasugune järjestus polüpeptiidahelas. Need kaks rühma võivad toimida antagonistlikult, aga lõppelundil on näidatud ka sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise.
süsivesikud glütserooliks vesi -ei lõhustu -monosahhariidideks 1 MÕISTED digestioon - DIGESTIO -seedimine absorptsioon - ABSORPTIO -imamine resorptsioon - RESORPTIO -imendumine (vere- ja lümfikapillaaridesse) sekretsioon - SECRETIO -nõristus (seedenõrede eritumine) peristaltika - PERISTALTICA -soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine
RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida
, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) Sekretiin stimuleerib HCO3- sekretsiooni CCK stimuleerib ensüümide sekretsiooni
Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisv (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi astased idud, rakumembraane mangaan, hormoonide tabletid, pähklid, kala vereringeelundei seleen sekretsioon ja raud, toidu d ja lihaseid organismi vähene võime ladestada rasvasisald rasvlahustuvaid us, vitamiine saastunud
Milline organ kaitseb inimest väliskeskkonna mõjude eest? Kuidas? Nahk. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage! I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine Esmaspingne paranemine toimub siis, kui hävinud rakud asendatakse identsega (kirurgiline lõikus)
3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik KNS neurotransmitter Tugev vasodilataator Veresoonte endoteeli
annaabi.ee 
