Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga ...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse
(laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega
rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt,
ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148
basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon sinna kasvavad tundeganglioneist neuronite jätked 8F14) – moodustavad koos näevi sensoorjuure - Motoorne tsoon sealt kasvavad välja neuronite jätked (F15) – moodustavad koos motoorjuure Marginaaltsoon (F16) - kõige väljaspool - algul nõrgalt arenenud - hiljem kasvavad sinna hallainest neuronite jätked (neuriidid ehk aksonid) ja sellest areneb aju valgeaine NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS Topograafilis-anatoomiline jaotus - Tsentraalnärvisüsteem selja- ja peaaju - Perifeerinärvisüsteem närvijuured närvitüved ganglionid närvilõpmed Funktsionaal-anatoomiline jaotus - Somaatiline ehk animaalne ehk oikotroopne ehk tserebrospinaalne närvisüsteem loob sidemed meele- ja liikumiselundite abil väliskeskkonnaga
kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6
3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks. Närviimpulsid liiguvad meie kehas kiirusega 15) 170 miili tunnis
b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed) 54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta
Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja
Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12. Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist- külgmist ja selgmist-külgmist osa. 14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15
suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, ganglion, tuum, hallaine, valgeaine: a) Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse. b) Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases. lihaskiud mitokondrid neuriit müeliintupp
kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14. Millised tähtsamad keskused millises suuraju osas paiknevad? a. Kuklasagar nägemiskeskus b. Oimusagar kuulmiskaskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus c. Kiirusagar nahakeskus, lihastundlikkus keskus d. Laubasagar mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus 15. Kirjelda seljaaju ja tema ülesandeid. Paikneb: selgrookanalis Koosneb: seest- hallaine Väljast valgeaine Pikkus: 40-45cm
(toomajätke) aksonitele (viimajätke) ? Silva - lk anat 181 peab minema läbi neuronikeha 14. millisteks piirkondadeks võib jagada seljaaju? Kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja õndraluu piirkond NS slaid 4, 59, füsiol lk 243 15. milline aine jääb seljaaju keskele ja milline keskel hallollus, äärtes valgeaine NS slaid 26, 28, anat lk 191-192 äärtesse? 16. millised närviraku osad kuuluvad hallaine NS slaid 28 Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. koosseisu
Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju
b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!). I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud (aksonid) – KNS – traktid, PNS - närvid; II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal –
Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile. Ganglion väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaaju lähtub 31 paari seljaajunärve Seljaaju paikneb selgrookanalis. Seljajaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat). Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkusest koosnev valgeaine. Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8
tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime ·Tahtelised tegevused Aju eri osade areng · http://www.breakingthecycles.com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ · http://www.sodahead.com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/ Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR
Kõne liigid: sisekõne, suuline kõne, kirjalik kõne ja afektiivne kõne. Kõne individuaalsed tunnused: (1)tämber (2)intonatsioon (3)kõne tempo (4)pauside iseloom,pikkus,jaotus (5)loogiline korrastatus (6)foneetilise reduktsiooni aste (7)pauside täitmine (8)sõna ja konstruktsiooni valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused.............. 2 oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta..... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
kindlat elundit või kudet. 4. Millest koosneb ja mis ülesanne on kesknärvisüsteemil? Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Peaaju paikneb koljus, ta kaalub umbes 1,3- 1,4 kg ja meenutab väliselt sültjat massi. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Suuraju koor koosneb peamiselt hallainest, koore all paikneb valgeaine. Seljaajus paikneb aga hallaine seesmiselt ja valgeaine moodustab välimise kihi. 5. Millest koosneb ja mis omadused on piirdenärvisüsteemil? Piirdenärvisüsteem, mille moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid. Tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. 6. Milline on närvirakuehitus? Kuidas ta toimib
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m)
3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad
- vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei kannata. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve. Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et
Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud
Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi.
info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35 Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad) seljaajus teed kas * valu teed ka olulise valgeainesse ja siis ristuvad sisendiga gyrus cinguli aju või enne ristuvad ja siis mediaalsel pinnal valgeainesse ajutüve tuumades ümberlülitused parietaalsagara koor, kus info pakitud: * somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1
ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised valgeaine sambad) Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt parietaalsagaras; valu teed ka olulise sisendiga gyrus cinguli aju mediaalsel pinnal. Juba seljaajus liigub eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus 2.suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri
Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e.
2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust. Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore) Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud).
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta ...
Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni
posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel), mille närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju; - spinotalaamilisest juhteteest (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused), mis kulgevad valgeaine külgmist vääti mööda, suundub posttsentraalsesse kääru suurajus. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Funktsioonideks on info viimine posttsentraalse (tumesinise) kääru ülemisse ossa või väike ajju. Nende kaudu
Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust
Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust
Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 70 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust
4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu
Refleksikaar tee, mida mööda erutus liigub erutuse vastuvõtt neuroni poolt, selle juhtimine kesknärvisüsteemi, analüüsimine ja vastuse suunamine elundisse 15. Kirjelda Ivan Pavlovi töid reflekside uurimisel. 19. saj; Nobeli preemia laureaat; tingitud reflekside avastaja Pavlovi refleksid Uuris koerte peal seost stiimuli (toit) ja refleksi (sülje eritumise) vahel. 16. Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? Mõlemad kuuluvad kesknärvisüsteemi Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid; paikneb peaajus välimises osas ja seljaajus seesmises osas Valgeaine koosneb müeliintupega aksonikimpudest; peaaju eri osi ühendavad närvid; paikneb peaajus seesmises osas ja seljaajus välimises osas 17. Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid.
Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level nimetatakse suurajukooreks Fourth level Ajukoort koos tema all oleva Fifth level valgeainega nimetatakse mantliks hallaine valgeaine Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; ontogeneetiliselt arenevad nad välja teiste aladega võrreldes varakult, morfoloogilises plaanis eristuvad nad muudest aladest
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
seljaaju. 9. Loetlege peaaju osad ja nimetage igale 1 ülesanne. Suuraju Mõttetöö, Vaheaju Hormonaalne regulatsioon, Keskaju Juhib koos seljaajuga autonoomseid tegevusi, Sild Info vahendamine suurajust väikeajusse, Väikeaju - Tasakaal, Piklikaju Südame ja hingamise regulatsioon 10. Mis vahe on hall- ja valgeainel? Hallaine närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid (enamus moodustab peaaju koore). Valgeaine Müeliintupega ümbritsetud aksonikimbud(moodustavad närvid) 11. Mida tähendab aju-vere barjäär? Vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondade kapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt. 12
..................................................................21 4.2Närvisüsteemi skeem.......................................................................................................21 4.3Neuronid...........................................................................................................................22 4.4Sünaps ja refleks..............................................................................................................22 4.5Hallaine ja valgeaine........................................................................................................23 4.6Kesknärvisüsteem............................................................................................................23 4.6.1Seljaaju......................................................................................................................23 4.6.2Peaaju.................................................................................................
Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Piklikaju juhiv hingamist ja südametegevust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Seljaaju välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaaju: *vahendab inffi peaaju ja ülejäänud keha vahel, *juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatuid reflekse), mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise