Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust
kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök südamelihaste kokkutõmme. 8. Mis on elektrikardiogramm? Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil saab avastada südamehaiguseid. Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. 9. Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. 10. Milliseid veresooni nimetatakse arteriteks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Arteriteks nimetatakse veresooni, mis viivad südamest verd kudedesse. Nende seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini, kui veenides. Südamest väljuvad suured arterid harunevad peenemateks. 11. Mis on pulss? Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. 12. Milliseid veresooni nimetatakse veenideks? Iseloomusta nende ehitust ja talitlust. Veenid juhivad verd kudedest südamesse
-Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes.
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku tõmbumine,kogu südame lõtvumine).Veresooned on torujad olendid mida mööda veri ringleb.veresooni mis südamest verd kudedesse viivad nim arteriteks.(arte. Seinad paskud,elastsed,tugev lihaskiht)(suur rõhk)veenid juhivad verd kudedest südamesse.(seinad pehmed, õhukesed)Kapillaarid ühendavad artereid veenidega(õhuke sein, eaglane vool, toimub ainetevahetus)Vererõhk on rõhk mida veri avaldab veresoonste seintele.(tekitab südame vatsakese kokkutõmme, mis vere arteritesse surub)Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest siina kus rõhk on madalam.Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.(in kinnine veringe)In vereringe
veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8.Verd südamest eemale viivad veresooned nimetatakse arteriteks, verd südamesse toovad veenid. 9. Otsusta, kas lause on tõene või väär! Määra lause puhul põhjenda. b) Arterites paneb vere liikuma skeletilihaste kokkutõmbel. Väär südamelihaste e. Vatsakeste c) Hemoglobiin on valik, mis annab erütrotsüütidele punase värvuse. Tõene d)Kaitsekehad tekitavad raskeid haigusi. Väär valgeid verelibesid mis kaitsevad meid haiguste eest. 10. Miks on veri punane? ......................................................................................
Vere ringlus Kapillaari Arterid Veenid Süda d Vere ringlus: http://www.youtube.com/watch?v=oE8tGkP5_tc&feature=related o Veresooned on torujad elundid o Veri ringleb kehas ainult ühes suunas Tähtis! Arterid: o Arterid viivad verd südamest organitesse o Südamest väljuv suur arter (AORT) haruneb aina peenemateks arteriteks o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed o Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest , seda on tunda pulsina keha pinnal o ARTERITES LIIGUB VERI KIIRESTI Arterid meie kehas: AORT Kapillaarid: o On kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega o Kapillaarid juhivad verd organitest rakkudeni o
lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere toomine südamesse · Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Lümfisüsteem · Lümfiks nimetatakse lümfisoontesse imendunud koevedelikku
c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned Hapnik ja lahutstunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi Veenid on õhemate seintega kui arterid Veeni sintes on klapid mis takistavad vere tagasivoolu Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid.
Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Kala vereringe Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse
Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene on adventitsiaalkest (sidekoeline) teine ehk meedia koosneb silelihaskoest ja sisaldab sidekoe elastseid kiude. Sisekesta moodustab sidekude. Südamest
Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni
süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga) -> kopsuveenid -> vasak koda *Ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist *Algab südame paremast vatsakesest *Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse *Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta 4. Arterid, veenid, kapillaarid. Seos ehituse ja ülesannetega. Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht. Vastus: Füüsilise koorumuse, ehmatuse või raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle
· Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest.
Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning
Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning
Algab südame vaskust vatsakesest Veri liigub mööda veresooni läbi kogu keha, sh ka pea Kehast jõuab veri venoosne veri südame paremasse kotta MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. VERESOONED on torujad elundid, mida mööda veri ringleb Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, kust veri liigub edasi kapillaaridesse Kapillaarides toimub aine vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri edasi veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID Arterid viivad verd südamest organitesse
Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter)
kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Venoosne veri voolab veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud
-Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks. Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. Kapillaarid ühendavad artereid veenideega. Vererõhk kindlustab vere liikumise soontest. Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga.
või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp)
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
See torude ja 10 pumpade kinnine ring vahetab ümbritseva keskkonnaga hapnikku, toitaineid ja laguprodukte. Imendumisel baseeruv ainevahetus toimub teatud veresoonkonna osas, kus torud on üliõhukesed (kapillaarid). Veresooned. Veresoonkond jaguneb läbivoolu ja vere voolu suuna alusel ainulaadset ülesannet kandvateks osadeks: kõiki torusid, mis väljavad pumpadest, nimetatakse arteriteks, ja kõik torud, mis toovad verd südamesse, on veenid. Arterid. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite iseloomulik tunnus on seina elastsus ja suhteliselt suur läbimõõt. Suurte arterite läbimõõt südame juures on umbes 2,5-3,5 cm, vähenedes kaugemas otsas umbes mm-ni. Mitmekihilise ehitusega arteri seina kaudu soones oleva vere ja ümbritsevate kudedega ainevahetust ei toimu. Arterite peamine ülesanne on osa
sisaldusega – venoosne veri (tumepunane); suure hapniku sisaldusega veri – arteriaalne veri (helepunane). Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ainult ühes suunas. Veresooni on kolm tüüpi: arterid, veenid ja kapillaarid. Südamest väljuv aort (arter) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel ehk läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse ja jääkained (nt süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID
sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt
sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt
tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen. Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni. 93.Kõhuõõne arterid ja veenid: (joonised 6 ja 9) kõhuõõne arterid jagunevad paaris ja paarituteks arteriteks. Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud. Paaritutest veenidest moodustub maksa värati veenisüsteem. PS! Vaata tv joonistelt 6 ja 9 arterid ja veenid! 94.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte: (joonis 10) Ajust venoosse vere äravooluks on kõvakelme sees olevad urked ehk siinused, mis asendavad suuremaid veene. Nt ülemine noolurge.
Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse. Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame- laadsete elundite töö ja vererõhu toel ringlev kehavedelik. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev veresoontes tsirkuleeriv sidekude Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult. 16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed.
vaheldumisel. Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega, süstoli ajal aga paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse kopsuarterisse ja aorti. Vere tagasivoolamist takistavad südames olevad südameklapid. Kummagi vatsakese ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid. Kodade süstol eelneb vatsakeste süstolile ning soodustab vatsakeste täitumist verega. Väljaspool südant voolab veri veresoontes. Veresoonte jaotamisel arteriteks ja veenideks lähtutakse vere voolamise suunast aga mitte nendes voolava vere omadustest. Veenid toovad verd südamesse, arterid aga viivad vere südamest eemale. A.Vahtramäe 2011 2 Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1. südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Vajadusel võib see maht tõusta kuni 5 korda võrreldes
Endokard – südame sisepinda vooderdav endoteel koos sidekoelise subendoteliaalse kihiga Müokard – südamelihaskude Perikard – epikard on südant ümbritseva seroosse perikardi (südamepauna) vistseraalseks lestmeks ja koosneb südame välispinda katvast mesoteelist koos selle all oleva sidekoelise kihiga VERESOONED Ülesandeks kudede ja organite varustamine verega Südamest verd eemale viivaid veresooni nim. arteriteks, südamese verd toovaid veenideks Arterite ja veenide vahele jäävad peened veresooned – kapillaarid ja arteriovenoossed anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus Suuremate veresoonte sein koosneb kolmest kestast: intima, meedia, adventiitsia Intimas eristatakse endoteeli ja subendoteliaalkihti – väikesekaliibrilistes veresoontes viimast kihti ei ole Meedia on ehitunud sidekoest ja silelihasrakkudest
kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp)
Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri. Veresoonestik koosneb südamest verd välja juhtivatest arteritest, südamesse verd viivatest veenidest ning kapillaaridest, kus toimub vere ülesannete täitmine. Suuremad arterid jaotatakse elastseteks ja lihaselisteks arteriteks. Elastsete arterite ehituses on ülekaalus elastsed elemendid ning nende ülesanne on südamest tõukeliselt väljuva verevoolu muutmine pidevaks. Elastsete arterite liigset laienemist takistab neid ümbritsev adventitsiaalkest. Lihaseliste arterite ülesandeks on ühtlase vererõhu säilitamine olenemata kapillaaride kaugusest südamest. Veenid juhivad verd tagasi südamesse ning suures osas teevad seda passiivselt – paljudes paikades puudub veenidel lihaskude
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
Ühed pookuu klapid paiknevad vasaku vatsakese ja aordi vahel ja teised poolkuu klapid paiknevad kopsu arteri ja parema vatsakese vahel. Nende klappide funktsioon on takistada vere tagasivoolu aordist tagasi vasakusse vatsakesse ja kopsuarterist paremasse vatsakesse.(teiste sõnadega tagasivoolu südamesse takistada). TEEEE SKEEEM!!!!!!!!!!!!!! SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur
Veresoonte iseärasusena võib välja tuua fakti, et sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid), see omakorda veeniks (v. centralis), seda nimetatakse venosseks imevõrgustikuks. Maksa verevarustus on seega eriline, sest sinna siseneb nii veen (v. porta), kui arter (a. hepatica) ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. Mõlemad sisenevad maksa maksavärati kaudu. Maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. Need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. Kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem. Kõik veenid maksas lõpuks koonduvad 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksa tagumiselt pinnalt ja suubuvad kohe alumisse õõnesveeni. Igas sagarikus on lümfoidset kude ja lümfisoonte süsteem. Maksa funktsioonid 1. Laguproduktide ekskretsioon
2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio- posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega; selle lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse vatsakesed Mis on vaskulogenees? veresoonte arengu protsess; veresoonte võrgustiku moodustumine külgplaadi mesodermist mis on angiogenees? veresoonte arengu protsess; esmase veresoontevõrgustiku modelleerimine arteriteks, veenideks, kapillaarideks Mõisted: Hemangioblastid - vere ja veresoonte rakkude ühine eellane Angioblastid - veresoonte eellasrakud Veresaarekesed - moodustuvad hemangioblastidest ja angioblastidest Kuidas olemasolevate veresoonte baasil tekivad uued veresooned? olemasoleva veresoone keskele tekivad 'sambad', mis järjest suurenevad; tekib 2 uut veresoont Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees?
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Veresoonte iseärasus - venoosne imevõrgustik! ● sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid) -> see veeniks V.CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA - põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. - mõlemad sisenvad maksa maksavärati PORTA HEPATICA kaudu - maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine. - kapillaarid koonduvad sagariku keskel asuvasse tsentraaveeni, millega algab maksa venoosne äravoolusüsteem - kõik veenid maksas koonduvad lõpuks 2-3 maksaveeniks, mis väljub maksaväratist - nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem.
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku 14 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2.Suur ja väike vereringe. Suur vereringe saab alguse vasakust vatsakesest. Sealt suubub veri aorti. Aort omakorda jaguneb arteriteks, need veelgi peenemateks arterioolideks ning need kapillaarideks (kõige peenemad veresooned). Kuni kapillaarideni voolab suures vereringes hapnikurikas veri. Läbi õhukeste kapillaaride seinte antakse hapnik kudedele ära ja asemele tuleb CO2. Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks 1) keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2) pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni
kodadesse tagasi, aordist vasakusse vatsakesse) Selle tõttu tekib kambris, kuhu tagasi voolab, suurema verepaisu ja sinna kuhu peaks minema, läheb vähem verd Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku B. Suur ja väike vereringe. Suur vereringe saab alguse vasakust vatsakesest. Sealt suubub veri aorti. Aort omakorda jaguneb arteriteks, need veelgi peenemateks arterioolideks ning need kapillaarideks (kõige peenemad veresooned). Kuni kapillaarideni voolab suures vereringes hapnikurikas veri. Läbi õhukeste kapillaaride seinte antakse hapnik kudedele ära ja asemele tuleb CO2. Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks: 1. keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2
kapillaarid, mis on enamasti splanhopleura mesodermi päritolu. Angioblastid vaskulogenees (primary capillary plexus) angiogenees (ühinemine, migreerumine, harunemine) Rebukoti veenid, mis kannavad toitaineid rebukotist embrüosse nimetatakse rebuveenideks. VEGF (Vascular endothelial growth factor) puudumisel veresaarekesi ei moodustu ja vaskulogeneesi ei toimu. Angiogenees – esmase veresoontevõrgustiku remodeleerimine kapillaarideks, arteriteks ja veenideks Peale vaskulogeneesi järgneb angiogenees, mil primaarne kapillaaride võrgustik remodeleeritakse ja tekkivad arterid ja veenid, veresoonte võrgustik organite ümber Angiogeneesi käigus mõned endoteeli rakud (tipurakud) vastavad VEGF signaalidele (toodavad ümbritsevad organid, mis meelitavad enda poole migreeruma) ja alustavad kasvamist VEGF suunas. Kuidas olemasolevate veresoonte baasil tekivad uued veresooned? Uued veresooned moodustuvad:
sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ning kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaarisiseses vererõhu vahekorrast. Kapillaari arteriaalses osas ületab kapillaarisisese vererõhu ja interstitsiaalvedeliku valkude osmootse rõhu summa vereplasma valkude osmootse rõhu ja koevedelike hüdrostaatilise rõhu summa. Veresooned: arterid, arterioolid, veenid, veenulid, kapillaarid 1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes kõige suuremv oolutugevus. Neil on summutusfunktsioon – rõhulaine ’’silumine’’ ühtlasemaks voolamiseks. Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2
et neid kasutati religioosseteks rituaalideks. Inimene, kes praktiseeris taoismi (s.o religioosse filosoofia tüüp, mis väljendas "kõikide asjade terviklikkust" ehk "Dao'd"; minevikku, olevikku ja tulevikku), pidi otsima paiga, kus need sobitusid looduse skeemi. Hiinlaste uskumuse kohaselt oli vesi ja kivid looduse põhilised elemendid, seega maastikuarhitektuuri lahutamatu koostisosa. See uskumus pärinebki taoistlikust teooriast, kus veesooni peeti maa arteriteks, mille kaudu ringles üldine eluhing. Kõige sagedasem veekasutus hiina aiakunstis on saarekestega tiik, mille ääres asusid hooned. Saarte motiiv oli algselt seotud esivanemate kultusega, mis Hiinas, nagu teistegi Aasia rahvaste juures, oli väga tugev. Samuti olid nad seotud Hiinas levinud uskumusega, et inimesel on võimalik saavutada surematust. Seda prooviti saavutada vaimsete ja füüsiliste harjutustega ja valitud toiduga. Juba enne aedade loomist usuti, et surematud elavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
