TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega Ahelate parameetrite mõõtmine Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Üliõpilane: Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus R Ülesannete lahendamisel Ohmi seaduse järgi võib kasutada järgmist kolmnurka: U Otsitava suuruse leidmiseks kaetakse see kinni ja loetakse vastus, I R näiteks U = IR Ohmi seadus elektri ahelas - suletud elektriahelas voolutugevus on võrdeline allikapingega ja ...
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** ...
järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5. RNA ahelate abiootiline süntees a) Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis toimuda näiteks savi pinnal kõrgel temperatuuril (vesi eemaldati). b) Moodustunud RNA ahel võis toimida matriitsina komplementaarse ahela sünteesil nukleotiididest. Ka see protsess võis toimuda savi pinnal. c) Komplementaarne ahel toimis omakorda matriitsina algse ahela sünteesil. 6
2. Kaitseväikepinge süsteemid Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Vahelduvvoolul on see 50V, alalisvoolul 120V. Kaitseväikepinge süsteemid jagunevad üldjuhul kaheks: SELV o Maast eraldatud ning neil ei tohi kasutada kaitsemaandust. o Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega. o Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV- süsteemi rakendamisest. PELV o Lubatud on sekundaarahela maandamine, kaitsejuhtide kasutamine ja seadmete kaitsemaandamine. o Teatava ohu põhjustavad kaitsejuhi kaudu liikuvad rikkepinged. o Kaitsemaanduse võimalus teeb PELV ahelad sobivaks süsteemidesse, milles tuleb
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes
tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarne ahelast , eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarne ahela juhtimine Tarne ahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omav ahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarne ahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarne ahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarne ahela osapoolte ühist
5 Skeem 3 – Ahelad R1,5,6 ja R5,6 Eelnevat arvutuskäiku korrates arvutan ahela R5,6 takistuse R5 * R6 R5,6 = R5 + R6 3Ω * 6Ω R5,6 = = 2Ω 3Ω + 6Ω Tulemuseks saan R5,6 = 2Ω ja ahela R1,5,6 takistuse R1,5,6 = R1 + R5,6 R1,5,6 = 2Ω + 2Ω = 4Ω Tulemuseks saan R1,5,6 = 4Ω 6 Arvutuste tulemusena on mul teada Skeem 1 ahelate takistused ja nüüd saab arvutada Skeem 1 kogutakistuse. Kogutakistuse R1,2,3,4,5,6 arvutamiseks kasutan kahe takisti rööpühenduse valemit R1,5,6 * R2,3,4 R1,2,3,4,5,6 = R1,5,6 + R2,3,4 4Ω * 3,83Ω R1,2,3,4,5,6 = = 1,96Ω 4Ω + 3,83Ω Tulemuseks saan R1,2,3,4,5,6 = 1,96Ω 7 1.3. Takistuse arvutuse kokkuvõtte.
kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb oluliselt hübriidkiudude osakaal lihases, eriti kombinatsioon I ja IIa müosiini raskete ahelate isovormidest. Ka hübriidkiudude suhte normaliseerumiseks kulub kolm nädalat aktiivsel reziimil. Seega põhjustab liikumisvaegus skeletilihases kiudude transformatsiooni aeglasest kiireks. Lihaskiudude ristlõike pindala langus ehk lihase atroofia esineb juba ühenädalase pausi puhul. See sõltub pausi iseloomust täieliku liikumatuse (näiteks kipsi) puhul võib langus olla isegi 12% päevas. Teiseks sõltub lihase ümbermõõdu langus lihase esialgsest suurusest. Arusaadavalt väheneb
Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul
oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde
!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku
E6 (1,0; 1,5; 2,2; 3,3; 4,7; 6,8x10n); E12 (1,0; 1,2; 1,5; 1,8; 2,2; 2,7; 3,3; 3,9; 4,7; 5,6; 6,8; 8,2 x10n). Jne. Nimitakistuste vahemik 1...1T. Tolerants (E6 - 20%; E12 10%; ...). Nimivõimsus ( 0,1; 0,125; 0,25; 0,5, 1,0 W...). Jne. Kõrgsagedusel ilmnevad reaktiivsed omadused, mis on tingitud konstruktsioonist. Tähistuses nimitakistus numbrina ja ühe tähega või värvikoodis. b) Kondensaatorid (capacitors) Elektrilaengu salvestid C=Q/U (pF, nF, µF). Kasutamine: ahelate galv. eraldamine; pulseerpinge silumine; võnkeringide komponent jne. Koosneb kahest isoleeritud metall- plaadist/kilest. Reaktiivtak. XC = 1/C Püsikondensaatorid, sh. elektrolüütk.. polaarsed, suur mahtuvus 0,1 µF...0,1 F, madal töösagedus. Muutkondensaatorid (seade- ja häälestusk.) - Põhiparameetrid: Nimimahtuvus (E6, E12, E24). Tolerants (20%, 10%, 5%), elektrolüütk. kuni 100%. Nimipinge. Jne. Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX.
RESTRIKTAAS- ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (kleepuvad otsad). Kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis paardumisel nad ühinevad. LIGAAS- selle ensüümi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. GEENIVEKTOR- ehk siirdaja, DNA konstrukt. Kui soovitud geen on välja lõigatud, ühendatakse ta selisesse DNA-sse, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorina saab kasutada bakterite plasmiide, viiruste DNAd või RNAd ja muid molekule. PLASMIID- rõngas DNA-d, milles sageli antibiootikumiresistentsust andev geen.
Peptiidahela lubatud konformatsioonid (valged alad) tulevad ilmsiks Ramachandrani kaardilt, mis seob vastamisi ja nurkade paarid. Keelatud konformatsioon Valgete alade ulatus sõltub kõrvalahela mahukusest: Gly puhul ulatuslikumad, mahukamate ahelate puhul väiksemad, Pro on erandlik Regulaarsete (korduvate) ja väärtustega sekundaarstruktuurid 2 olulist regulaarset sekundaarstruktuuri, kus vesiniksidemed peaahela elementide vahel stabiliseerivad molekuli on: 1. heeliks 2. struktuur heeliks: 1951 Paulig · Ainuke heeliks, mis vastab piiranguteta Ramachandrani kaardile ja millel on energeetiliselt
siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid. Restriktaas- omapärane ensüüm, mis lõikab dna kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest need lõikavad viiruse dna tükkideks enne kui see jõuab rakku kahjustada. Ligaas ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise Transgeenne organism organism, kelle genoomi on siiratud mõne teise liigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Geeni nokaut=geenisihtimine suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. Sel viisil loodud organismid on nokaut-organismid. Luuakse
A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku
esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepingetrafoks või mõnest muust ohutust toiteallikast
1.) Primaarne struktuur – ehk 1. järgu struktuur moodustab kindal järjestusega paigutunud aminohapetest koosnevatest petiidahelatest, mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega. Näiteks:hemoglobiini molekulis, mis koosneb kolmesjast aminohappe jäägist. Sekundaarne struktuur – ehk 2. Järgu struktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust. Tersiaaalne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur tekib ahelate üksteisest läbipõimumisel, kusjuures moodustuvad globulaarse kujuga molekulid.(müoglobiin). Kvaternaarne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur formeerub mitme markomolekuli ühinemisel üheks kompleksseks gloobuliks. Hemoglobiini korral võtavad osa üksikute alaühikute globulaarpindadel paiknevate aktiivste rühmade vahel toimivad elekrostaatilised jõud. 2.) Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta
I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7. Millega tegeleb geneetika
(õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumine replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
1,25H pool 5 H 10% L R == -9,278 0.238H L = 0,305 H 2.2. Elementide ja ahelate mõõtmine Lühise korral: R = 0,238 L = 0,305 H C = -82,10 nF G = 0,0731 S Tühise korral: R = -0,003 k L = -0,2648 mH C = 96,13 pF G = 0,0014 mS
sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulades struktuur hvineb ja ei ole enam uuesti tdeldavad - Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav
mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid. Valgud osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Nukleiinhapete ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis ääravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsiooni on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekanda lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on
Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid Kvarternaarstruktuur: - gloobulid ühinevad - hemoglobiin Denturatsioon valgumolekuli kõrgeimate struktuuride lõhkumine kuni primeaarstruktuurini. Renoturatsioon valgumolekulide kõrgeima järgu struktuuride iseeneslik taastumine. Valgu ülesanded: a)Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni
Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Antiaine Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib
3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4. omavahel seotud mõisted ühendatakse nooltega, kusjuures noole suund näitab lugemise suunda; 5. noolele võib kirjutada verbe ja täpsustusi, joonistada juurde pilte jne. Kontrollimise ja hindamise alla kuuluvad: · Leitud ja seostada osatud mõistete hulk · Seoste hulk ja õigsus ning tegelikkusele vastavus · Ahelate arv ja pikkus · Näited · Üldine terviklikkus ja loogilisus IDEEKAART on üks võimalus kergemini ja loovamalt kirja panna omi mõtteid. Skeemi põhjal on lihtsam kirjutada esseed, kirja vms. Efektiivsem on selle kasutamine vahetult järgneva kirjatöö eel. Ideedeskeem aitab uute ideede otsingul, nõupidamiste ettevalmistamisel, loengu ja raamatu konspekteerimisel jpm. Koostamise käik: · Lehele kirjutatakse teema v
Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus
Joonis4.- vastusuunalise ülekande graafik, võrdlus pärisuunalise Ülekandega 7) Mõõdetud kaabli pikkuseks oli 6,03 m Hinnang mõõdetud filtrile Hinnang kasutatud ahelaanalüsaatorile Kokkuvõte ja järeldused Praktikumi käigus tutvusime siduanalüsaatoriga, mis on laia kasutusvaldkonnaga mõõtevahend telekommunikatsionisüsteemides, nende sõlmede ja komponentide parameetrite mõõtmiseks. Siduanalüsaator võimaldab mõõta ahelate ülekannet, peegeldus- ja seisulainetegurit, sumbuvust, faasinihkeid, S ja Z-parameetreid, gruphilistust, diskreetsete komponentide impedantsi, sobitust ja veel palju muud. Praktikumi käigus kasutasime siduanalüsaatorit filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmiseks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime taki...
haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut
Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos. Ahelate hargnemiskohtade sidemed on püsivamad. Seepärast hüdrolüüsuvad ahelasidemed, eriti alates ahelate otstest, kiiremini. Lõplikult hüdrolüüsimata sega koosneb dekstriinidest. Dekstriinide molekulid on väiksemad ning võrreldes amülopektiini struktuuriga, meenutab dekstriini molekul kulunud luuakontsu. Dekstriini kasutati varem liimide valmistamiseks. Tärklis hüdrolüüsub samuti organismides. On erinevad ensüümid sirgete ja hargnenud ahelate
suhkrujäägi kolmanda süsiniku küljes oleva hüdroksüülrühma vahel. Fosfaatrühma fosfor on seotud 4 hapniku aatomiga: üks vaba hapniku aatom , kahe suhkrujäägi hüdroksüülrühma hapnik ja üks kaksiksidemega hapnik-- aineklassilt on tegu fosforhappe diestriga, millest tuleneb sideme nimetus -- fosfodiesterside. 8. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, millisel keemilisel asjaolul see põhineb? Komplemetaarsete ahelate(lämmastikaluste) vahel tekivad vesiniksidemed, mittekomplemetaarsete vahel ei teki. (komplementaarsed on nt A-T, C-G). 9. Mida tähendab, et DNA ahelad on molekulis antiparalleelsed, miks see nii on? Antiparalleelsus - 5' ots ja 3' ots on ühel ja teisel ahelal vastakuti, et lämmastikalused teineteise poole oleksid ja et vesiniksidemed tekkida saaksid.Antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5' , 10. Millises suunas toimub uute nukleiinhappe ahelate süntees?
3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8.energeetiline kui nälg siis hakkab keha valke kasutama energia saamiseks 9.varuaine Struktuur primaarne struktuur-aminohapete jada, insulin sekundaarne struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks ahelate voltimisel, ämblikuniit, looduslik siid, küünte ja juuste valgud tretsiaal struktuur- glookulid,fribiilid ,kollageen kvarternaarstruktuur- liituvad mitu erinevat valgumolekuli,hemoglobiin omadused denaturatsioon-kõrgemat järku struktuur laguneb madalamt järku struktuuriks renaturatsioon-valgud taastavad oma esialgse struktuuri lahustuvus-lahutavad vees, veri, piim, muna ja ei lahustu- juuksed ja küüned happer alused ja temp mõjutavad NUKLEIINHAPPED
Kui aga tarnijad hakkavad muutuma tarneahela juhtidele äärmiselt olulisteks riskide juhtimise objektideks, räägib see pigem nende vähesest professionaalsusest. 3. Protsessi juhtimise väljakutse. Tarneahela juhtimine on organisatsiooni vertikaalselt läbiv protsess, mis ulatub sellest väljaspoole tarnijate, klientide, logistikateenuste pakkujate ning muude osapoolteni, kes võivad paikneda kõikjal maailmas. Tohutu geograafiline ulatus, pikad vahemaad ja ahelate juhtimise keerukus põhjustavad selle, et tarneahelate planeerimise ja haldamise protsess muutub äärmiselt komplitseerituks. Inimeste ja tehnoloogiate juhtimine suurendab niigi tõsise väljakutse ulatust. Tehnoloogiad ja personal on ühest küljest olulised tegurid tarneahela juhtimise protsessi edu tagamiseks, teisest küljest aga tekitavad nad juurde nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks. Tarneahela riskid veonduses ja kaupades 4
C 2700 pF 5% C = 2,735 nF G = 0,07 mS L = -9,265 H R = 0,2 L 5H 10 % C = -5,203 H G = 0,7 mS L = 4,867 µH R = 0,68 Elementide ja ahelate mõõtmine koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,2512 µH R = 2,7 k C = -96,57 F G = 0,1049 S Z = R + jL = 2700 + 1,578 j Y = G + jC = 0,1049 606,46 j Tühise korral: L = -0,335 mH R = 0,007 k C = 80,4 pF G = 0,059 mS Z = R + jL = 7 2103,8j Y = G + jC = 5,9*10-5 + 5,05*10-4 j
- Uuritavate piirkondade paljundamine PCR meetodil, SNP määramiseks lõigatakse teatud DNA piirkonnad ensüümide abil välja. - Elektroforees – eri pikkusega DNA lõikude eraldamine geelil - Tulemuste analüüs, isikute või leitud DNA võrdlemine PCR – polümeraasne ahelreaktsioon - Laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks - Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides (ahelreaktsioon) - Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2, 4, 8, 16…, pärast kolmekümnendat tsüklit oleme ühest molekulitst saanud juba 1 073 741 824 DNA lõiku. PCR-l vajalikud komponendid: - Uuritav DNA, mille piirkonda soovitakse paljundada - Nukleotiidid – uute DNA ahelate moodustamiseks - DNA-polümeraas – ensüüm, mis sünteesib DNA-d
STEROIDID JA KOLESTEROOL ON VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK (PEPTIIDSIDEMETEGA ÜHENDATUD AMINOHAPPEJÄÄKIDE AHEL); TEINE JÄRK (KEERDUMINE KRUVIKUJULISEKS HEELIKSIS VÕI KÕRVUTI ASETSEVATE AHELATE VOLTUMINE); KOLMAS JÄRK (HEELIKSI KOKKUKEERDUMINE KERAJAKS KUJUKS E. GLOOBULIKS); NELJAS JÄRK (KAHE VÕI ENAMA POLÜEPITIIDI ÜHINEMINE). TEIST JÄRKU HOIAVAD KOOS VESINIKSIDEMED. MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED);
mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,mida nimetatakse peptiidsidemeks.Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks.Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur,on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust.Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks.Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi,moodustub valk,mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur).Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega.
1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. DNA tähtsus: talletab pärilikku informatsiooni ja tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE
Geenide aheldus ( )- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Mis on geen? Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees.
L = 28,19 H Pool DM ± 10 % G = 0,087 mS C = -899,5 pF Nagu näha, ei lange takisti ja kondensaatori nominaalväärtused mõõtetulemustega kokku, küll aga langeb kokku pooli nominaalväärtus. 2.2 Elementide ja ahelate mõõtmine Koaksiaalkaabli parameetrid: Lühise korral: R = 0,314 ; L = 0,3044 H; G = 0,0788 S; C = -80,95 nF Tühise korral: R = -0,009 k; L = -0,2631 H; G = 0,0016 mS; C = 96,76 pF Leian kaabli lainetakistuse: Hò 0,3044 10 I= = = 56,09 ò 96,76 10 #$
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t ...
tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse.
Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid
R = 0,05 Pool DMO6 50 µH 5% C = -534,1 pF G = 0,048 mS L = 47,30 µH R = 0,0042 k Elementide ja ahelate mõõtmine 1,12m pikkuse koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,3590 µH R = 0,256 C = -69,69 nF G = 0,0493 S Z = R + jL = 0,256 + 2,255j Y = G + jC = 0,0493 0,4377j Tühise korral: L = -0,2235 mH R = -0,003 k C = 102,86 pF G = -0,0344 mS Z = R + jL = -0,003 - 1404j Y = G + jC = -0,0344 + 0,6460*10-3j
Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain
Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg)
DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised sidemed(nõrgad sidemed) · Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpetiidi,moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.
annaabi.ee 
