Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Nimi, Rühm, matrikli nr Õppejõud: Aeg: Ülesanne Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad kemikaalid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid ja mõõtmeseadmed Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga
Laboratoorne töö nr 2 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Koonilised kolvid (250 3 3 3 cm ), 2 büretti (25 cm ), pipett (10 cm ). 3. Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipetid ja bürett loputada töölahusega
Organismi ainevahetus ja happe-leelise seisund Tartu Ülikool 2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tin...
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glom...
pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. 2. Pipetile panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 3. Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1
docstxt/14755277430534.txt
Protokoll 2 1. Töö eesmärk: A - Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. B Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3 ), 2 büretti (25 cm3 ), pipett (10 cm3 ). Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et
Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahujuärgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. B
(10 cm³). 3. Töö käik Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Edasi mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit (fenoolftaleiin). Järgmisena tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Seejärel korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit (metüülpunane)
fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A: Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud) 2) katse 11,1 cm3 3) katse 11,0 cm3 Aritmeetiline keskmine (11,1 cm3 + 11,0 cm3) / 2 = 11,05 cm3 Katse arvutus:
Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv muutub kollasest punaseks
Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised
lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeteerin 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisan 2- 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks.
fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1002M
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Koonilised kolvid (250 cm3); · 2 büretti (25 cm3); · Pipett (10 cm3); · Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus; · Täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus; · Indikaatorid fenoolftaleiin (ff); · Metüülpunane (mp). Töö käik. A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 22.09.2011 06.10.2011 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Lahuse kontsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Lahuse kontsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla
lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3.2 Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Saime mõõtkolvi, milles oli 250cm3 kontroll-lahust NaOH. Pipetiga mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 kontroll-lahust ja seejärel lisasime kolm tilka indikaatorit (mp)
.................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .................................................................................................5 Vee kareduse määramine soola ja leelise seguga..............................................................................6 1.Mööduva kareduse määramine ......................................................................................6 2. Üldkareduse määramine................................................................................................7 Kokkuvõtte.................................................................................................................................
teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ( vähemalt 3 korda). Saadud tulemusest võtan aritmeetilise keskmise ja arvutan välja happe molaarsuse. B) Kontroll-lahuse kontsendratsioon on leelis (NaOH). Pipeti loputan läbi leelise lahusega ja täidan pipeti 10 cm3 kontroll-lahusega ja tühjendan selle puhtasse kolbi
Безымянный https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrett Bürett koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast näpitsast. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki /B%C3%BCrett Kjh,jk Töö eesmärk: Happe (HCl) ja leelise (NaOH) lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus täpse kontsentratsiooniga (0,1004M) NaOH lahus indikaatorid fenoolftaleiin (ff) metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3) 2 büretti (25 cm3) Pipett (10 cm3) Lehrid Keeduklaas Töö käik: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valasin seda büretti. Bürett valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini
mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatrium- ioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab
Keemia tunnikontroll 29.01 Alused Mõisted: Alus, hüdrooksiid, leelis, neutralisatsioon Saamine (3 viisi), Reeglid, võrrandid, keemilised omadused Alus – Aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone(üaine mis seob vesinikioone ehk prootoneid) Hüdroksiid- Anorgaaniline ühend mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH või hüdroksiidrühmad Leelis – Vees hästilahustuv tugev alus (ehk hüdroksiid) Neutralisatsioon – Aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi Aluste saamine – Leelise saamine metalli reageerimisel veega (Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. Se on redoksreaktsioon, mille käigus eraludb vesinik). 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 (lendub) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. Siis saadakse leelis kui vesi reageerib metalliga, mis asub IA-s või IIA metallidega, mis on Ca,Sr,Ba BaO + H2O Ba(OH)2 Aluse(hüdroksiidi)kau...
.....ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.......................... ehk ................................ (naatriumoleaat/palmitaat/stearaat jt) Nt: Leelise koguse arvutamine – SAP-arv 1g rasva seebistamiseks kuluv leelise kogus mg-des on SAP arv (saponification ingl k) Arvutatakse molekulmasside järgi ristkorrutisest. Nt leiame glütserüültripalmitaadi SAP-arvu ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ .................................
mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatriumioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel
mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatriumioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel
Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0.1cm3. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine.Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorid metüülpunane. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Korrata katsed kolm korda. 5.Katse andmed: A) Cm, NaOH=0.1002 mol/dm3 VHCl=10cm3=0.1 dm3 VNaOH=10.7cm3=0.107 dm3 B) CM, HCl=0.1072 mol/dm3
Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis. Siis pressitakse paberikangast pöördpressis, et saavutada ligi 40% kuivainesisaldus. (http://www.rappin.ee/est/tehnoloogia) SULFAATKEEDU TEHNOLOOGIA Sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem Pleegitamata sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem 1 keedukatel 2 väljapuhumismahuti 3 oksapüüdur 4 pesufilter 5 musta leelise mahuti 6 sõelsorter 7 keerissorter 8 massitihendaja 9 massibassein 10 valge leelise mahuti 11 meesa 12 kaustisaator 13 rohelise leelise mahuti - 14 soodaagregaat 15 aurutusseade Tselluloosi pesemine Pesuprotsessi üldiseloomustus Pesul toimub leelise eraldamine tselluloosist ja seetõttu võib pesu lugeda leelise regenereerimise esimeseks staadiumiks. Mass sisaldab 4 - 6,5 m3 musta leelist 1 t õhkkuiva tselluloosi kohta. Väike
Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört CaOH+vesi+liiv = hea sideaine.
intensiivselt loksutama. Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH. Sulgeda katseklaas korgiga ning intensiivselt loksutada. Peale loksutamist jätta seisma. Kihid sadenevad seekord vastupidiselt- üleval bensiini kiht, mis sisaldab karotiini ning all alkoholi kiht, mis sisaldab leelise toimel seebistunud klorofülli ja lisaks veel ksantofüll. (vt joonis 4) Joonised Joonis 1. Uhmerdamine Joonis 2. Filtreerimine Joonis 4. Joonis 3. Jooniste autor Liina Koppelman Pigmentide tähtsus 1. Klorofüll Klorofüll ehk leheroheline, esineb taimede kloroplastiidides koos karotiini ja ksantofülliga, alamail taimedel kromatofoorides sisalduv pigment, mis annab taimedele rohelise värvuse
Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab
orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d- leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3. metallidest. Samuti ei reageeri veega. Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse. p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid
[5] 7 Tööstuslik seebi tootmine koosneb protsessidest, kus lisatakse pidevalt rasva ja eemaldatakse saadus. Seebi tootmiseks on kolm võimalust külmtöötlus protsess, pooleldi keedetud või kuumtöötlus protsess ja keedetud kuumtöötlus protsess.[10] Isegi külmtöötlus protsess vajab teatud soojust. Rasvad kuumutatakse temperatuurini, kus nad hakkavad sulama. Neid vüidakse hoida soojana veel mõnda aega, et olla kindel leelise täielikus kasutamises. Külmtöötlus protsessiga toodetud seepi võib kasutada umbes 12-48 tundi peale tootmisprotsessi lõppu, aga seebi parimad omadused ilmnevad alles mõne nädala pärast.[10] Külmtöötlus protsess vajab kindlaid kaguseid leelist ja rasva ning nende suhte arvutamist. Kasutades seebistamise graafikut, et valmis toote koostises ei oleks liigselt hüderoksiidi või liiga palju reageerimata rasva. Sellise meetodi kasutamine on soovitatav ka kuumtöötlus
gekv ), cm 2 0 Na + = 50,1 vähem liikuvate naatriumioonidega ( gekv ), sest neutralisatsiooni-reaktsioonil H 3O + + Cl - + NaOH 2 H 2O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( cm 2 0OH - = 198,3 gekv ) arvu suurenemise tõttu. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, s. t. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( oOH- = 198,3) arvu suurenemise tõttu
ALUS - Aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone HÜDROKSIID - mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab jagunemisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone LEELIS - vees lahustuv tugev alus Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused(näiteks Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3 Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks 2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil
mürgised ained. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. CHCO OH etaanhape > CH CO NH etaanamiid Amiidid on tahked ja värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul, nii nagu karboksüülrühmaski, on elektrofiilsustsenter, mida võivad rünnata nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisades eetrile leelise lahust, hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit. Toimub nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Hüdroksiidiooni ja alkoksiidiooni läheduse tugevuse tõttu tuleks kirjutada tasakaaluvõrrand. Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades alkoholi, kulgeb reaktsioon lõpuni. Niisugust reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. Estrist moodustuvad happe sool ning alkohol
Kätte hooldamine ja pesemine mitte Käsi pesta liiga kaua ja liiga Kuidas hooldada: Hõõru käsi üksteise vastu Hõõru käsi pealt Puhasta intensiivselt, sest kestev seebi toime lõhub nahka kaitsva happe-leelise tasakaalu ning muudab käed liigselt sõrmevahed kuivaks, mis soodustab ekseemi tek...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites.
suure siseenergiaga ning seega ka reaktsioonivõimelised. Alküünid põlevad õhus tahmava leegiga. Neid saadake krakkimisel ja kasutatakse plastmasside ning lahustite tootmiseks. Butüüni kaks isomeeri on 1-butüün ja on 2-butüün. Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2 I Butüüni saamine 2-butüüni saadakse tehislikult. 1. 2-butüün tekib leelise alkohollahuse toimel dihalogenoalkaanidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomeid kõrvuti asetsevate süsiniku aatomite juures. 2. 2-butüün tekib ka leelise alkohollahuse toimel küllastumata süsivesinike halogeenderivaatidesse, mis sisaldavad halogeeni aatomit kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures. 3. 2-butüüni on võimalik saada atsetüleeni naatriumderivaatidest halogenoalkaanide toimel. 4. 2-butüüni võib saada ka karbonüülsetest ühenditest. 5
ioonideks mitmes astmes, seda õpime ioonideks mitmes astmes (seda õpime 10.kl 10.klassis 1.kursuse lõpus. keemiaprogrammis 1.kursuse raames). Saadakse vastavate oksiidide Saadakse ammoniaagi ja vee Saadakse vees lahustuva soola ja leelise vahelisest reageerimisel veega (so eksotermiline vahelisel reageerimisel: reaktsioonist, näiteks: protsess ehk soojusenergia araldub) (8 tk) : NH3 + H2O NH4OH 3+ - + - 3+ - + - Li2O + H2O 2LiOH Ammoniaak (gaas) + vesi
ühest raua ja ühest hapniku aatomist. Omadused: Molekulivalem FeO Molaarmass 71,844 g / mol Välimus Mustad kristallid Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol lahustub happes Murdumisnäitaja (n D) 2.23 Keemilised ohud: Aine võib süttida kokkupuutel kuumutamisel üle 200°C õhuga. Aine oksüdeerub kergesti õhu toimel ja absorbeerib süsinikdioksiidi. Esinemine looduses: Raud (II) oksiidi moodustab umbes 9% Maa vahevööst. See võib olla elektri juht, mis võib selgitada miks Maa pöörlemine on häritud. Kuid selles ei ole arvestatud aktsepteeritud mudelite vahevöö omadusi. Seotud ühendid:
Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav osa. Valkude ehitus, om, fibrillar- ja globulaarvalgud, nt. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Ei lahustu vees (va munavalk), temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel. Fibrillvalk- vees ei lahustu, ruumiline ehitus, enamasti kiuline. Kollageen, keratiin, müosiin. Globulaarvalk- korrapäratu keraja molekuliga ja sageli veed lahustumatu. Ensüüm, antikeha, valguline hormoon Valkude omadused Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel, denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja
sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid Rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi
Reostuseosakesed uhutakse kanalisatsiooni ja puhastatud- filtreeritud vesi kogutakse tavaliselt köögikapi valamu alla paigutatud puhta joogivee paaki Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust.Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi. Järgmisena pane mahutisse parajalt hapu sidrunhappelahus, selle järel loputa masinat ühe- kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvajäägid ning hapu lahus lahustab katlakivi. Veekeetjast saab katlakivi eemaldada äädikhappega. kohvimasina kannu puhastamiseks keeda selles vett tükikese sidruniga
7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2. Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega Alküüne KMnO4 leelise lahusega. 9.Kirjutage võrrandid muundumise kohta alküün-alkeen-alkaan 10. Kuidas leiavad kasutamist 1. Alkaanid- kütused, kõrgahjukütused, keemiatööstus, bensiini oktaanarvu tõstmine, õlid, määrdeained 2. Alkeenid- kasvuhormoonid, polümeeride tööstus, äädikhape, etanool, halogeenühendid, polüpropeen, orgaaniliste ainete süntees, kautsuk. 3. etüün- metallilõikamine, gaasikeevitus, keemiatööstus, majapidamisgaas.
Protokoll 2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H ...
nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht