mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kr...
kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks.
kahekromatiidilised. 12) Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud 14) Haploidne kromosoomistik-sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 15) Diploidne kromosoomistik-keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille
max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom. keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed ja tsütokinees.interfaasis rakud diferentseeruvad. Rakkude jagunemise viisi, kus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim. Meioos. Meioosi kromosoomistik on haploidne. (diploidne). Keharakk somaatiline rakk. Sugurakk gameet. Meioos sugurakkude küpsemine ja eoste moodust. Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku poolustele. Metafaas-kromosoomid ekv. Tasandile ja kääviniidid tsentromeeridele. Anafaas- tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad. Telofaas-kromatiidid lahti,tuumamembraanid ja tuumakesed
2 TÄPSELT samasugust rakku 4 ERINEVAT rakku Somaatilised rakud Gameedid Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu
Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus.
puudumisel (tähistatakse väiketähega nt a) · homosügootne organism identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Nt. AA või aa · heterosügoote organism ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa · gameet organismi sugurakk. munarakud ja seemnerakud · somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk · homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
Kaasneb mitmikute sündimine.Kloonimismeetodite toimumine: 1)embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigusturakud/blastimeerid on kõik võimelised arenema hormonaalseks tervikorganimsmiks- nad on totipotentsed. Sel teel on võimalik saada ühest väärtuslikuna testitud embrüost mitu isendit 2) Somaatilise/diferentseerunud keharaku tuumasiirdamises munaraku, mille oma tuum on kõrvaldatud. I Tuuma- toonorilt keharakk. II munarakudoonorilt munarakk. III rakud leidatakse elektriimpulsiga. IV ,,Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris. V Embrüo siirdamine kolmandale isendile. VI Emb- rüo arenemine.Kloonimine: 1)identne keharakult võetud isendiga=saab teada juba tunnuseid jne. Rakendusbioloogia-seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakas-vatuse teke nina vanaaja meditsiin.
Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga. Seega ühes siirdatakse geene aga teises põhimõtteliselt uusi rakke
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakise tükikeste abil (nt samblikud)(nt ribosoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil) Mitoos Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. * tütarrakkudele tagatakse täisarv kromosoome * tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes * toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
ovogenees- munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga rakutsükkel- raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk sperm- seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe
tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle. Enamikus rakkudes on 1 tuum, mis regul kogu raku elutegevust. 6.Võrdle. Tsütoplasma/karüoplasma. Tsütoplasma- Tsütoplasma Karüoplasma Raku poolvedel sisus, mis Rakutuuma poolvedel sisus liidab kõik organellid ühtseks tervikuks 7. Homoloogilised kromosoomid- keharakk e somaatiline rakk [22 paari(autosoomid) +1paasugukromosoomid(N-XX, M-XY)r=23paari (46 kromosoomi)diploidne e kahekordne kromosoomistik,, ] , sugurakud e gameedid[N-ovotsüüdid-munarakud, M-spermid-seemnerakud, 22 kromosoomi +1 kromosoom( N-alati X, M x spermid, y spermid) = 23kromosoomi , haploidne e ühekordne kromosoomistik] 8.Nukleosoomse fibrilli ehitus-koosneb hostoonide molekulidest koosnevatest kerakestest. 9.Võrdle
Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng
Partenogenees - uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Platsenta - lootekest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsentabarjäär- toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega Postembrüogenees - organismi lootejärgne areng. Rakutsükkel - raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm ehk seemnerakk Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine (Staadiumid: agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm) Sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; Tsütogenees- tsütoskeleti taastumine Tsütokinees plasmajagunemine Vananemine on geneetiliselt määratud ja algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt:
· Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng
Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
· Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng
väiksem rakk. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, aga kui viljastumist ei toimu siis munarakk hukkub, järgneb menstruatsioon. Gameet- organismi sugurakk. Generatiivne paljunemine- suguline paljunemine sugurakkude abil. Somaatiline rakk- organismi kehaehitusse kuuluv keharakk. Sügoot- viljastunud munarakk. Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht.
TOTIPOTENTSED RAKUD täisvõimelised rakud, HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga ,
Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline
Tsakra diagnostika Tsakrate meetod on väga vana moodus oma füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse energia äratamiseks ja tasakaalu viimiseks. Mida vabamalt energiavool meie sees liigub, seda parem on me tervis ja edukam elu. Tsakrate meetodi järgi on lihtne teha nn. isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, ...
Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm spermatosoid. Isasrakk, mis moodustub isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane. Sügoot viljastunud munarakk. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis.
7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Mendeli seadused kehtivad ainult siis, kui vaadeldavad tunnused paiknevad erinevates kromosoomides. Thomas Hunt Morgan (1866-1945) Puuviljakärbses on 4 kromosoomi paari ehk 8 kromosoomi. Morgani reegel ehk geenide aheldatus Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Sugukromosoomid ja suguliitelised haigused Somaatiline rakk on keharakk ja sugurakk on gameet. Ühes rakus endas on sugukromosoomid (sisaldavad geene, mis määravad sootunnuseid) ja autosoomid (kromosoomid, mis ei sisalda sootunnuseid määravaid geene). Kui sugukromosoomid on ühesugused siis on organism monogameetne ja heterogameetne, kui on erinevad. Naine on homogameetne ja mees heterogameetne. Suguliiteline pärandumine X kromosoomis on suguliitelised geenid, mis ei määra
Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
TOTIPOTENTSED RAKUD täisvõimelised rakud, HÜBRIDOOM kahe erineva organismi rakkude ühend, HÜBRIIDRAKK hübridoomi rakk, mis on jagunemivõimeline, ANTIKEHA erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi, ANTIGEEN mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke, MONOKLOONNE ANTIKEHA spetsiifilise omadusega antikeha, SOMAATILINE RAKK organismi ehitusse kuuluv keharakk e. Koerakk, ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga ,
1. Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalik saada palju järglasi 2. Külmutamine võimaldab transportida kaugete vahemaade tõttu Kloonimine: · Embrüolõhestuse meetodil embrüonaalkloonimine Lõigustusrakud ehk blastomeerid on totipotentsed, embrüod/moorula jagatakse osadeks. · Somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku - tuumkloonimine 1. Võetakse munarakk ja tuumadoonori keharakk 2. Munarakul tuum eemaldatakse 3. Munarakk ja tuumadoonori keharakk liidetakse elektriimpulsiga 4. ,,Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5. Embrüosiirdamine surrogaatemale 6. Kloonitud organism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaasiga lõigatakse lahti ja ligaasiga ühinevad ahelate otsad
HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes) DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena KROSSINGOVER kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise ümber (tekivad neljakromatiidilised moodustised ehk bivalendid) ja vahetavad võrdseid osi SOMAATILINE RAKK keharakk GAMEET sugurakud SPERM seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis SPERMA seemnerakk koos spermavedelikuga MUNARAKK ehk ovotsüüt. Sugurakk, mis moodustub üldjuhul emasorganismis OVULATSIOON küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb
püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees- organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
(Sugurakkude ja eoste moodustumisel) Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel-päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk-organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm(spermatosoid)-seemnerakk, mis mood.üldjuhul isasorganismis Smermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Smermatogoon-isasorg esinev seemnerau eellane Sügoot-viljastunud munarakk Tsentromeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt
Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises
rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline
vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-5% rakkudest polüploidsed) - Endomitoos (näide) - DNA replitseerub S-faasis ühe korra, kromosoomid kondenseeruvad, tuum laguneb, aga käävi ei moodustu ja kromosoomid ei lahkne - Gonaadid - sugunäärmed - Haploidne kromosoomide arv (näide) - sugurakud - Diploidne kromosoomide arv (näide) - keharakud - Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk - Meioosi reduktsioonjagunemine - homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse - Meioosi ekvatsioonjagunemine - tütarkromatiidid lahknevad - Germinatiivsed rakud - idurakud - Krossingover - protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. - Rekombinatiivsed sõlmed - piirkonnas leiab aset krossingover
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 4 rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. sügoot viljastunud munarakk. tsentromeer päristuumse kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. tsütokinees tsütoplasma jagunemine raku jagunemisel. vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. ühekromatiidiline kromosoom ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom.
3. kaob tuumake (tekkis kromosoomi lõikud kattumisel) Metafaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2. kromosoomide arv on selgelt eristatav. Anafaasis 1. toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine 2. poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid Telofaasis 1. algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2. toimub tuumaümbriste kujunemine 3. ilmnevad tuumakesed 4. algab tsütokinees Inimese keharakk Faas/Kromosoomide arv /DNA molekulide arv G1 46 46 S 46 92 G2 46 92 Pro 46 92 Meta 46 92 Ana 92 92 Telo 46 46 Tsütokinees 1. Kestaga rakud - kahe tulevase raku vahele tek vaheplaat, millele mõlemalt poolt ladestuvad rakukestad. 2
· luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks. Mineraalelemente vajavad suhteliselt palju suuretoodanguga piimalehmad, kiire kasvuga noorloomad, hästi munevad kanad. VESI Vett vajab elusorganism õhuhapniku kõrval kõige enam. Ükski keharakk ei saa veeta oma ülesandeid täita. Kuna organism suudab omastada ainult vees lahustunud toitaineid ning seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda üksnes vett sisaldavas keskkonnas, siis on veel lahustajana ja transpordivahendina organismis oluline roll. Vesi kergendab ka sööda mälumist. Vee tähtsamaks ülesandeks on kehatemperatuuri säilitamine. Tänu vee aurustumisele nahapinnalt ja kopsude kaudu, säilib kehatemperatuur normaalsena isegi siis, kui õhutemperatuur ulatud 40..
rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline
rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline
sidemed. Lämmastikaluste täpses ◦ süsivesikutest esinevad desoksüriboos ja fosforhape järjestuses on talletatud Asukoht : rakutuum geneetiline informatsioon, mis on ◦ funktsioon : geneetilise informatsiooni säilitamine igal inimesel erinev. Iga keharakk ja edasiandmine„tütar-DNA-dele“ (raku- sisaldab täieliku komplekti DNA jagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil) molekule. DNA molekul moodustub Asukoht : mitokondrid koos valkudega niitja struktuuri, ◦ funktsioon : geneetiline info mitokondrite osade mida nimetatakse valkude sünteesiks. kromosoomiks.
DNA lõikudes geenides sisalduv info on aluseks valkude sünteesile ning seega organismi tunnuste kujunemisele. DNA molekulis on miljoneid aatomeid: ta koosneb kahest ahelast, mis moodustavad teineteise ümber keerdudes kaksikheeliksi. Ahelaid hoiavad koos lämmastikaluste vahel olevad sidemed. Lämmastikaluste täpses järjestuses on talletatud geneetiline informatsioon, mis on igal inimesel erinev. Iga keharakk sisaldab täieliku komplekti DNA molekule. DNA molekul moodustub koos valkudega niitja struktuuri, mida nimetatakse kromosoomiks. RNA on üheahelaline koosneb ribonukleotiididejääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, U süsivesikutest esinevad riboos ja fosforhape. Funktsioonide alusel eristatakse 3 RNA põhitüüpi: mRNA messinger RNA; informatsiooni RNA asub raku tsütoplasmas; funktsiooniks on
Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis. Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina. ,,Pakitud" kromosoom on funktsionaalselt inaktiivne. 9. Gameet ja sügoot, somaatiline rakk. Gameet on organismi sugurakk. Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. Somaatiline rakk on keharakk, organismi ehitusse kuulv rakk. 10. Raku tsükkel. 2 Raku tsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutsükkel koosneb neljast eristatavast faasist: G1-faas, S-faas (süntees), G2-faas (need kolm kokku moodustavad interfaasi) ja M-faas (mitoos)
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. kandu. Replikatsioon matriitssüntees, mille tulemusena Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse keharakk. nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja Sperm (spermatosoid) seemnerakk (isasugurakk), meioosi. mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
2) kaob tuumaümbris 3) kaob tuumake Metafaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2) kromosoomide arv on selgelt eristatav Anafaas: 1) Toimub 2-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad 1- kromatiidilised kromosoomid Telofaas: 1) Algab 1-kromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2) Toimub tuumaümbriste kujunemine 3) Ilmnevad tuumakesed tuumadesse 4) Algab tsütokinees Inimese keharakk: Kromosoomide arv DNA molekulide arv 61 46 46 S lõpp 46 92 62 46 92 Pro 46 92 Meta 46 92 Ana lõpp 92 92
valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Loomarakkudel toimub rakumembraani sissesopistumine, mille tagab tsütoskeleti valkude töö ja protsess lõppeb vastasmembraanide kokkupuutega ja rakkude eraldumisega. Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon: Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist. 1) ööpäevase rütmiga öise aktiivsusega organismidel on mitoosi max päeval ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon närviimpulssi hormoonid kas stimuleerivad või pidurdavad mitoose.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
