Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: 2-5da sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule
Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1
osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda. Selle põimiku närvid innerveerivad lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje
vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist
Suur lähendaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Karejoone mediaalsele mokale ja *reite lähendamine keskteljele. reieluu mediaalsele põndapealisele. Lühike lähendaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbemeluu. Karejoone mediaalse moka ülemisele *reite lähendamine keskteljele. osale. Pikk lähendaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbemeluu. Karejoone mediaalse moka kesksele *teostab reie aduktsiooni osale. (lähendamine) ja välisrotatsiooni. Kammilihas
varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele. 4) kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele. 5) rinnaku-rangluu-nibujätkearter osaleb samanimelise lihase verevarustuses. 6) tagumine kõrvalestaarter annab harusid kõrvalestale, kaela lihastele. 7) ülenev neeluarter eraldub välimise unearteri mediaalselt küljelt ja varustab
o: musculi flexor digitorum profunduste kõõluste lasteraalne serv i: proksimaalse faalanksi põhimik Väikesõrme lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi -> kinnitub 5. Metakarpaallluu mediaalsele servale Musculus flexor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus abductor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem
Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu
Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges: Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu- kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluupea ülemise pinna. Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel
anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie- nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. Keskmine rühm:(lähendavad jalgu) a) Suur lähendaja (süva kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele. b) Lühike lähendaja (keskne kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka ülemisele osale. c) Kammlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluu kammijoonele. d) Pikk lähendaja (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka kesksele osale. e) Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele. Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja
luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub pöia tõstmine (selgmine painutus – dorsaalflektsioon, seis kandadel) ja langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas – mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) I rühm 1
Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks
Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus kopsu värat Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad
o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB o Tuberositas ulnae'le o Pr. Coranoideus'ele M. TRICEPS BRACHII · ALGAB o Caput longum- tuberculum infraglenoidale'lt o Caput laterale- humerus'e tagumise pinna
labii superioris Car, eq Kihvalihas - m. caninus Näohari või -köber Ülamokk (car), ülamokk ja ninatiib Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete (su, Ru), ninatiib (eq) laiendamine Ülamokatõstur - m. levator labii Ülalõualuu, mediaalse silmanurga Ninatiib (car), kärss (su), nina-moka Ülamoka või kärsa tõstmine (car, su superioris lähedal peegel (bo), ülamokk (eq) ka:) sõõrmete laiendamine, (ca ka:) kihvade paljastamine Nina-moka tõstur - m
Kinnitub Rätsepalihas spiraalselt alla mediaalsele, väljapoole. Toimides sääreluuköprusele. pöördub ümber reieluu põlveliigesele painutab ja mediaalse põnda. See on roteeerib säärt sissepoole. inimkeha pikim lihas Lihase lõppkõõlus jaguneb Toimides varbalülide Pikk tallal neljaks osaks, mis
➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest ➔ N.ISCHIADICUS e istmikunärv-> reie tagakülje lihased, rääre- ja jalalihased + nahk ➔ tuharanärv->tuhar, häbemenärv->vaagen ja suguelundid 11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12
exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts- kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. . 5 Tallinn 39. Amfiartroosi mõiste: amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 40
kandluu lodiluu põhimike vahel liiges Liigese pinnad Lamedad Liigese tüüp Plokkliiges Ratas&keraliiges Amfiartroos Keraliiges Abiseadeldised Kihn, sidemed sidemed Liikumine Ümber frontaaltelje Pöia mediaalse Väike liikuvus, Selgmine ja päka tõstmine ja ja lateraalse pöiale vetruvus taldmine painutus langetamine, vähene serva tõstmine külgliikumine 52. Varbalülide vaheliigesed Plokkliigese. Liikumine ümber frontaaltelje 53. Jala toetuspunktid Seismisel : Tagumine osa kandluuköbru mediaalsel jätkul Eesmine osa pöialuude peadel
c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega canalis nasolacrimalis c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor d) millised luud moodustavad mediaalse seina os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis ! 5. Os temporale a) nimetada luu 4 põhiosa pars petrosa, pars tympanica, pars squamosa, pars mastoidea b) canalis facialis’e algus- ja lõppavaused algus – porus acusticus internus, lõpp – for. stylomastoideum c) canalis musculotubariuse 2 osa semicanalis m. tensoris tympani, semicanalis tubae auditiva d) kuidas nimetatakse trummiõõne mediaalset seina paries labyrinthicus !
tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) põlveliigesses fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses antefleksioon ja välisrotatsioon (viib jala "rätsepaiste" asendisse!). Sääre lihased. Tagumine rühm. M. tibialis posterior: o. membrana interossea + facies posterior tibiae; i. os naviculare + os cuneiforme mediale; f. a) ülemises hüppeliigeses plantaarfleksioon, b) alumises hüppeliigeses jalalaba mediaalse serva tõstmine, c) väga tähtis jalavõlvi hoidmisel M. flexor hallucis longus: o. facies posterior fibulae; i. phalanx distalis digiti I; f. suure varba fleksioon (+ jala plantaarfleksioon) M. flexor digitorum longus: o. facies posterior tibiae; i. 2. 5. varba phalanx distalis (4 kõõlust!); f. varvaste painutamine (+ jala plantaarfleksioon) M. triceps surae - 2 suurt osa: M. soleus: o. linea musculi solei, membrana interossea, facies posterior fibulae;
Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. * Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine. * Suur lähendaja algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele. * Lühike lähendaja algab häbemeluult ja kinnitub karejoone mediaalse moka ülemisele osale. Funktsiooniks taaskord reite lähendamine keskteljele. * Kammlihas algab häbemeluult ja kinnitub reieluu kammlihasejoonele. Funktsiooniks reite lähendamine keskteljele. * Õrnlihas algab häbemeluult ja kinnitub sääreköprusele. Toimib põlveliigesele painutajana, ent samas lähendab ka reisi. * Reie-nelipealihas algab nelja peaga reieluu eesmiselt pinnalt, karejoone lateraalselt mokalt, mediaalselt mokalt ning niudeluu eesmiselt alumiselt niudeogalt
AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED
- Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule Põhiline funktsioon on õlavarre painutamine veidi ette ja küünarliigeses käsivarre painutamine ja välja keeramine e. supinatsioon 23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele, äratõuke lihas A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae) B: Mis osadest koosneb ja kus algab? Lestlihas sääre- ja pindluu tagapind ning sääre luudevahekile Kaksik-sääremarjalihas - mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt - lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt C: Mis luule kinnitub? Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilleuse kõõlus) 24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis) A: Kuhu kinnitub ja kust algab? - Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress)
saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere
Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda. Alumine hüppeliiges suunamuutus. Selle moodustavad konstluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu- lodiluu liiges. Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges see on eriline liiges. Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25. Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid. Pikivõlv kannast kuni pöia lõpuni. Ristivõlv I, IV, V pöialuu osa. Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda. Esimese pöialuu all on 2 seesamluud. 112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3
M. RECTUS FEMORIS · ALGAB o Spina iliaca anterior inferior o ülalpool acetabulum'i ülaserva · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS LATERALIS · ALGAB o Linea aspera · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS MEDIALIS · ALGAB o Linea aspera · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS INTERMEDIUS · ALGAB o Reieluu anterolateraalne pind · KINNITUB o Tuberositas tibiae REIE MEDIAALSE RÜHMA LIHASED M. PECTINEUS · ALGAB o Ramus superior ossis pubis · KINNITUB o Linea pectinea femoris M. ADDUCTOR BREVIS · ALGAB o Ramus inferior ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR LONGUS · ALGAB o Corpus ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR MAGNUS · EESMINE PEA o ALGAB Os pubis Os ischii o TAGUMINE PEA ALGAB
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal - aordikaar. KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak
Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Liikumine: Frontaaltelje päka tõstmine ja langetamine 48. Alumine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: Kontsluu-kandluu liiges - ratasliiges Kontsluu-kandluu-lodiluu liiges keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon). 49. Kanna-pöialiigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed on amfiartroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. 50. Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
munanditõsturit. Nahaharud varustavad närvidega kõhu- ja reienahka. 168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Ristluupõimik moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ristluupõimikust lähtuvad harud innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, munandikoti tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v. a sääre mediaalse pinna nahka 169. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv sensoorne närv. haistmine; II nägemisnärv sensoorne. nägemine; III silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni. IV plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid. V kolmiknärv on seganärv. Innerveerib lauba-, üla- ning alalõuapiirkonda. VI eemaldajanärv on motoorne
painutatud) Sidemed: - lig. collaterale mediale e tibiale - lig. collaterale laterale e fibulare - lig. cruciatum anterius - lig. cruciatum posterius Liigeskapslit tugevdavad sidemed: Külgmiselt: (takistavad sirutatud põlve rotatsiooni) 12 · Lig. collaterale mediale on lame side, mis sulandub liigesekapslisse ja on mediaalse meniskiga tihedas seoses (kulgeb reieluu epicondylus medialiselt sääreluu mediaalsele servale) · Lig. collaterale laterale on ümar, liigesekapslist ja lateraalsest meniskist eraldatud (kulgeb reieluu epicondylus lateraliselt caput fibulaele) Tagumiselt: õndlasidemed (lig. popliteum arquatum üle tendo m. poplitei ja lig. popliteum obliquum tendo m. semimembranosi kiududest) Eesmiselt: m. quadriceps femorise kõõluse jätkuks olevad lig. patellae (patella
ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit. · Ristluupõimik innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti, (suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka. · Õndrapõimik inerveerib õndraluu piirkonna nahka. 120. Roietevahelised närvid, arv, innervatsiooni piirkonnad: Roietevahelised närvid on rinnanärvide kõhtmised harud, mis kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel. Neid on 12 paari ning innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka. 121. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded:
pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist on ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). 51. Kanna-pöialiiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel (anatoomiliselt kolm iseseisvat liigest). Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna-
Koosne kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. · Liigenduvad luud Kontsluu, kandluu Kontsluu, kandluu ja lodiluu · Liigese pinnad · Liigese tüüp ratasliiges keraliiges · abiseadeldised - · liikumine funktsonaalselt moodustavad need ühtse komineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos adbuktsiooniga). 50. Kanna-pöialiigesed (anatoomiliselt 3 iseseisvat liigest): · liigenduvad luud talbluud, kuupluu, pöialuud · liigese pinnad - · liigese tüüp - amfiartroosid · abiseadeldised selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed · liikumine - 51. Pöia-varbalülide liigesed:
Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks.
- Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas) - Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine Amneesia teooria Konsolideerimise teooria - Mälu keskus/hippokampus konsolideerib (tihendab, kinnistab) uusi mälujälgi mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestusd uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud
2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu eesmisse koljuauku ja sealt ninaõõnde. Sisemised ninaharud innerveerivad ninaõõne eesmist osa, eesmiste sõelluurakkude ja otsmikuurke limaskesta. Lõppharuks on r. nasalis externus, innerveerib nahka ninaseljal 3) N. infratrochlearis: innerveerib nahka ninaselja ülaosas ja silma mediaalse nurga piirkonnas, samuti pisarakotti. Anastomoseerub n. supratrochlearisega. b) Pars ciliaris (silmamunale): 1) Nn. ciliares longi: silmamuna kestad 2) Radix sensoria: ühendusharu ganglion ciliarele, mille kiud lähevad ganglioniharude (nn. ciliares breves) koostisse. 1. Valu otsmikupiirkonna nahas: otsmikupiirkonna nahk n. supraorbitalis n. frontalis n. ophtalmicus - ganglion trigeminale n.trigeminus nucl.
eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid.
1. Vaagnapõhjalihased, 2. munandikoti tagumine osa, 3. suurte häbememokkade tagumine osa, 4. reie 35. mis piirkonda innerveerib ristluupõimik? NS slaid 90; anat lk 218-219 tagakülje lihased ja nahk, 5. säär ja jala lihased, 6. selle piirkonna nahk v.a sääre mediaalse pinna nahk 36. nimeta 4 peamist närvi ristluupõimiku koosseisus! 1. Ülemine ja alumine tuharanärv 2. Istmikunärv 3. Sääreluunärv 4. Ühispindluunärv NS slaid 90; anat lk 218-219 37. nimeta 2 peamist ülenevat juhteteed ja kuhu ning millistest keha piirkondadest nad informatsiooni 1. Õrnkimp ja talbkimp 2. Tagumine ja eesmine spinotsereberllaarne juhtetee NS slaid 61; anat lk 208 edastavad?
varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule
varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule
superficialis põndapealis, kõõluseks, kogu kätt profundus luudevahekile faalanks kätt küünarluu ulatub nokkjätke, sõrmedele, kodarluu kinnitub ülemine ots mediaalse faalanksi põhimikule Pikk pöidlapainutaja Ruut sissepööraja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Kodarluu Pöidla Painutab pöialt m
Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega. Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks
intermedius -linea aspera -sääre ekstensioon -põlveliiges -linea aspera -sääre ekstensioon -femori antero- lateraalne pind Reie mediaalse rühma lihased ehk aduktorid Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutust liigutused M. adductor tuber linea aspera -aduksioon puusaliiges obturatorius ja
kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
