Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5
temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv innerveerib laugude sõõrlihast, kolmiknärv (jaguneb kolmeks: silmanärv, ülalaunärv, alalaunärv). Silmanärv jaguneb omakorda kolmeks haruks. 12. Millised närvid innerveerivad silmaliigutaja lihaseid? Eemaldajanärv (VS), plokinärv (ÜP), ülejäänuid silmaliigutaja närv. 13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas,
Trummipingutaja lihas Trummikile pinge Kolmiknärvi motoorne tuum VI 6. paar n. abducens, eemaldajanärv Motoorsed Külgmine sirglihas Silmamuna liigutused Eemaldajanärvi tuum VII 7. paar n. facialis, näonärv Sensoorsed Keele eesmine 2/3 Maitsmine Solitaartuum Motoorsed Miimilised lihased Näo miimilised liigutused Näonärvi tuum Jaluselihas (keskkõrvas) Kuulmeluukeste pinge Näonärvi tuum
omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes...
-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
IV. Plokinärv motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala b. Alalõuanärv seganärv, innerveerib kõiki mälumislihaseid c. Ülalõuanärv sensoorne, innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda VI. Eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid VII. Näonärv motoorne, innerveerib näolihaseid VIII. Esikuteonärv sensoorne, kuulmine + tasakaal IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erine...
Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel.
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
ninaõõne piirkonda); ülalõuanärv(sensoorne innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid); alalõuanärv(seganärv innerveerib alalõua ja oimu piirkonda, keelt ning alumisi hambaid, motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid). Hoiab hamba ainevahetust. Ohtlik värk. Selleks, et närida, on ka üks osa motoorne. VI eemaldajanärv (motoorne) võimaldab meil kõrvale vaadata innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. VII näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) nägusid saab teha, näo miimilised lihased ja osaliselt ka kaelalihased. VIII esiku-teonärv (sensoorne) või tasakaalu-kuulmisnärv kaksiksensoorne jaguneb esiku- ja teonärviks. Registreeritakse keha tasakaalu; teos paikneb kuulmiselund, kuulmine ja tasakaal kulgevad rahumeeli seotud sisekõrvaga IX keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab
paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud
otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste lõtv halvatus (poliomüeliit, kasvajad koljupõhimikul), mälumislihaste spastiline halvatus (tüveinfarkt), tundlikkusehäire. VII näonärv (n.facialis) – motoorne osa- näo miimilised lihased (ülemine näopool-kahepoolne innervatsioon; alumine näopool-ühepoolne innervatsioon). Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3
➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud haistmisega? ● I haistmisnärv NERVUS OLFACTORIUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS
a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv). c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145
32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V kolmiknärv 36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII näonärv X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 keelealune närv 37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks 38. Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud valurefleks 39
5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. 6) VI peaajunärv ehk eemaldajanärv (motoorne) innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. 7) VII peaajunärv ehk näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisarnääret, teine osa keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne
(Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk
169. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv sensoorne närv. haistmine; II nägemisnärv sensoorne. nägemine; III silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni. IV plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid. V kolmiknärv on seganärv. Innerveerib lauba-, üla- ning alalõuapiirkonda. VI eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid, võimaldab vaadata külgedele. VII näonärv on seganärv, Toimib näolihastele. VIII tasakaalu-kuulmisnärv on sensoorne närv, juhib kuulmis- ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju; IX keeleneelunärv on seganärv, Innerveerib keele ja neelu piirkonda. X uitnärv on seganärv, Juhib kogu siseelundite talitlust. XI lisanärv on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele; XII keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170
SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g Peaaju topograafiline jaotus Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist
III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on
Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid; · VI peaajunärv ehk eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast; · VII peaajunärv ehk näonärv on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud jagunevad kõrvasüljenäärmes harudeks, mis innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt ka kaelalihaseid. Sensoorsed harud toovad Tallinn maitseerutusi keeletipu ja -keha maitsepungadest. Parasümpaatilistest kiududest
dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss).
Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
piirkonda, keelt ja alumisi hambaid ka kõiki mälumislihaseid 68. mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb? eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast NS slaid 98, 99, 105; anat lk 222 näonärv motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib näo miimilisi lihaseid ja osasid kaelalihaseid, 69. mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 106; anat lk 222 pisaranääret ja keele-ja lõuaalust süljenääret 70. mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
N. ABDUCENS ka III ja IV närv) VII NÄONÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele eesosast N. FACIALIS motoorsed kiud: mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmetele, miimilised lihased, platüsma parasümp.kiud: pisaranääre, lõua- ja keelealune süljen. Näonärv ja kolmiknärv - insuldi puhul ühe näopoole lõtvumine VIII ESIKU-TEONÄRV - sisekõrvaesikust tasakaaluerutused N. VESTIBULOCOCHLEARIS - sisekõrvast kuulmiserutused IX KEELE-NEELUNÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele tagaosast, N. GLOSSOPHARYNGEUS trummiõõnest
Ristluupõimik Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid Inimesel on 12 paari kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on ulatuslikult diferentseerunud ja spetsialiseerunud. Kraniaalnärvide funktsionaalsed tsoonid on tuumades, mis jätkavad spinaalnärvide tuumasid, kuid oma asukohalt ja diferentseerituselt on nad erinevad. Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda. Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine. • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas VII Näonärv (lad.k. nervus facialis) • Motoorika: silmade sulgemine, kulmude kortsutamine, naeratus, mossitus, põskede täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas
Kui näiteks ühe süsteemi erutus mingi elundi tegevust kiirendab, siis teise süsteemi erutus põhjustab sama elundi tegevuse aeglustumise. Sümpaatiline närvisüsteem on seotud seljaajuga: keskused asuvad I rinnasegmendist kuni III nimmesegmendini. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asetsevad peaaju tüveosas ja seljaaju ristluu osas. Kraniaalnärvidest on parasümpaatiliste närvikiududega varustatud III silmaliigutajanärv, VII näonärv, IX keeleneelunärv ja X uitnärv. Tähtsaim parasümpaatiline närv on uitnärv. Tema arvukad parasümpaatilised kiud innerveerivad kaela, rindkereõõne ja kõhuõõne elundeid. Paljudes kohtades moodustuvad nad koos sümpaatiliste närvidega n.ö põimikud (südame-, kopsu- ja kõhuõõnepõimik). 31 6.9. Kokkuvõte
IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm. mot. mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma *paras.kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
Paiknemine peaajus Ajukoores Peaaju sisemuses Paiknemine seljaajus Seespool/tsentaalselt Väljaspool/perifeerselt 12.6 Kesknärvisüsteem 12.6.1 Seljaaju 12.6.2 Peaaju 56 12.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Posttsentriline käär huuled Pretsentriline käär sõrmed 12.6.2.2 Peaajunärvid ehk kraniaal närvid I Haistmisnärv VII Näonärv II Nägemisnärv VIII Esiku-teonärv III Silmaliigutajanärv IX Keele-neelunärv IV Plokinärv X Uitnärv (seganärv) V Kolmiknärv XI Lisanärv VI Eemaldajanärv XII Keelealune närv 12.7 Piirdenärvisüsteem 31 paari Tuua KNSi tundeerutusi kogu kehast, aktiveerida Selgmiseks Seganärv
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
nendel siseelunditel juhitakse ka uitnärvi kaudu.), 11. on lisanärv (funktsioneerib kaelalihaste tööd), 12. on keelenärv (kõik liigutused, mis kõneledes toimuvad, on keelenärvide tõttu). Sild: Piklikajust kõrgemale jääv osa, ülalt piirneb keskajuga ja tema taha jääb väikeaju (lad k cerebellum). Sild ja väikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju närvi punktid. 5. on kolmiknärv, 6. on eemaldajanärv, 7. on näonärv ja 8. on kuulmis-tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus. Tahtlikud liigutused pärinevad ajukoorest, tahtmatud ? koorealustes str-des allpool paiknevad. Osa neuronitest on sillas ja just need neuronid, mis sisse- ja väljahingamise faaside pikkust reguleerivad. Sillaf-nid seotud vastavate peaaju närvide f-dega. 5. närv on põhiliselt näo pk-st pärit tundlikkust juhtiv närv, tal on kolm haru (sp ongi kolmiknärv).
Ehk kui osmolaarsus tõuseb, siis saadetakse signaal, et sul peab janu tekkima ning kui vere maht langeb, siis samuti tekib janu. 5. Toidu haaramine ja mälumine. Näo, huule ja keele lihaste peenregulatsioon ja koordineerimine. Hobused kasutavad huuli toidu haaramiseks, mäletsejad pigem keelt. Haaramine on kontrollitud KNSi poolt. Kui esineb probleeme toidu haaramisega, võib põhjus olla hammastes, lõualuudes, keele ja näo lihased, kraniaalnärvid või KNS. Näonärv, keele-neelu närv, kolmiknärvi harud kontrollivad haaramisel lihaseid. Mälumine nõuab lõualuude, keele ja põskede tööd ja on esimene seedimise esimene tegevus. See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust.
III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest
Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. . Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente. 25. Kraniaalnärvid Peaajust saab alguse 12 paari kraniaalnärve( haisimisnärv, nägemisnärv, esiku-teonärv, silmaliigutajanärv, plokinärv, eemaldajanärv, keelealunenärv, kolmiknärv, näonärv, keele-neelunärv). Esiku-teonärvil on esiku- ja teojuur, mida käsitletakse omaette närvidena. Mõlema närvi koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionides Silmaliigutajanärv innerveerib silmamuna ülemist, alumist, keskmist sirglihast, alumist põikilihast ja ülalautõsturit. 26. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise
trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 11.Suupõhja limaskesta pinnatundlikkus: n. lingualis tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 12.Keele eesmise 2/3 limaskesta pinnatundlikkus: n. lingualis tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 3.2 N. facialis (VII), näonärv Tuumad: a. Nucl. n. facialis: EVE (päristuum) miimilised ja suupõhja lihased: m. levator veli palatini, m.stapedius, sealt algavad branhiomotoorsed kiud b. Nucl. salivatiorius superior: ÜVE nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis)
11nes on lisanärv, see juhib kaelalihaste tööd, peapööramist 12nes on keelenärv, see on oluline kõnelemisel 11-12 on puhtalt ajukoore kontrolli all! 9sas on neelunärv, see juhib neelamist 10nes on uitnärv- innärveerib maonäärmeid, sapipõit jne Ajusild, ülaltpoolt piirneb ta keskajuga ja tema taha jääb väikeaju e. ajuke ja kokku sild ja väikeaju moodustavad tagaaju. Sillas asuvad 5-8nda peaajunärvi tuumad. Viies on kolmiknärv, kuues on eemaldajanärv, 7mes on näonärv ja 8sas on kuulmis ja tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, need mis juhivad tundlikkust peaaju kõrgematesse osadesse (peaaejukoorde) ja läbivad ka alanevad juhteteed, mis juhivad motoorikat e. liigutusi. Silla funktsioonid: Hingamise talitluse koordineerimine (St. osa hingamiskeskuse neuronitest on sillas, just need mis sisse-väljahingamise faaside kestust reguleerivad,.), kolmiknärv on põhiliselt näopiirkonnast pärit tundlikkust juhtiv närv, kuues
32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: V n. trigeminus kolmiknärv VI n. abducensis eemaldajanärv VII n. facialis näonärv VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik
lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: - 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. - 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on:
roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. D. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: talamuse ja hüpotalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on:
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
