mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespool.
Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muudab kuju sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Võrkkestal on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed.
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d
valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda.
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele
põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida?
pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem
saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1
Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154 Soonkest liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest
Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel. Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab.
Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist? Eriti vajalik on A-vitamin, samuti ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad higi püüdmine ripsmed ja silmalaud kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest kaitseb ja annab kuju Sarvkest katab ja kaitseb, suunab valgust soonkest varustab hapniku ja toitainetega, reguleerib temperatuuri Vikerkest e iiris kaitseb neegrite silmi UV kiirguse eest pupill reguleerib silma sattuva valguse hulka Lääts- fokuseerib kujutist ripslihas muudab läätse kuju klaaskeha- koondab ja suunab valgust võrkkestale Võrkkest kaitseb UV eest, võtta vastu valgusärritusi kollatähn- kujutiste teravdamine Nägemisnärv-suunata erutus peaajju
Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Tuleb kanda nõgusate ehk miinuskraadidega prille
· Võrkkest seal asuvad valgustundlikud rakud(kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. · Kollatähn valguse suhtes kõige tundlikum võrkkesta keskkosa. Seal on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. · Kõvakest katab silmamuna tagumist osa. · Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on: · Lühinägevus - kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest, silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille.
Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust
organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu. Nägemisnärv-viib infi nägemiskeskusesse. Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi
põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespoo l". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70-71.) Kõige paremini näeme kahe silmaga korraga ,,Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta.
..................................................................................................................................... 3. Leia silmaosadele kõrvaltulbast õige ülesanne ja ühenda need joonega. Lisa puuduv ülesanne. 1. VÄLISED SILMALIHASED a)varustab silmarakke hapniku ja toitainetega 2. SILMALÄÄTS b) juhib nägemisärrituse kesknärvisüsteemi 3. NÄGEMISNÄRV c)hoiavad silmamuna paigal 4.SOONKEST d).......................................................... .................................................................. 4. Kirjuta kõrvaosade nimetused ja vasta küsimustele. KÕRVALEST TIGU KUULMELUUKESED · Mis tähtsus on kuulmisaistingu tekkimisel kõrvalestal?.................................................. · Milline elund asub sisekõrvas?................................
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud ...
Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga: 1. Sarvkest- katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt, valguskiired tungivad sellest läbi, ta suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. 2. Vikerkest ehk iiris- ümbritseb silmamuna eestpoolt, ta sisaldab pigmenti millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses. 5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4
silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks.
Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem Võrkkest-Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Soonkest-Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa KEPIKESED- võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks. KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha.
Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole. Tagumist osa katab kõvakest, milles eespoolne on silmavalge, selle all on soonkest, rikkalikult veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises. Kaugelenägevus- silm näeb hästi kaugele, kuid lähedal objektid on ebaselged, silmalääts on liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid). Kui lähedalt avadata tekib silmaläätse
Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna. VIKERKEST e IIRIS ümbritseb silmaava, pigment, millest sõötub silmade värvus. SILMAAVA e PUPILL valguskiired läbivad, liiguvad läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. LÄÄTS - valguskiired langevad sinna, ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning vajab seda ka paigal. KÕVAKEST katab silmamuna tagumist osa. SOONKEST palju veresooni, varustab silma rakke hapniku ja toitaintega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. VÕRKKEST - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti ümberpööratult ja vähendatud kujutise. NÄGEMISNÄRV - kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette.
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum
tekib nägemishaisting. Võrkkestas leidub 2 tüüpi valgustundlikke valgusakke: Kolvikesed nägemine päevavalguses,eristavad värvusi. Kepikesed nõrk valgus, eristavad heledat tumedast. Vikerkest ehk iiris pigment, sõltub silma värvus Kollatähn pupili vastas asuv koht kus asuvad inult kolvikesed.(nägemisteravus parem) Pimetähn koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kõvakest silmavalge Soonkest sisaldab veresooni,varustab silmarakke hapniku ja toitainetega.
) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid?
või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. (3) Kuidas, milline ja kuhu tekib kujutis? Lühinägelikel tekib võrkkesta ette ümberpööratud kujutis.
Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on nimetus õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, eespoolne nähtav ala on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest, see sisaldab palju veresooni. See varustab silma rakke hapniku ja toitainetega, osaleb silma temp . reguleermises. Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi kuid lähedal olevad objektid on ebaselged. Selle inimese silmalääts on kas liiga lame või silmamuna normaasest lühem, sp tekib lähedalt vaadates eseme kujutis võrkkesta taha. Seotud inimese vanusega. Silma elastsus väheneb, sp lähedale vaatamisel silmalääts ei kumerdu enam piisavalt,st jääb liiga lamedaks
meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber
http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/cerebrum_1.gif Ajuvatsakesed Peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi. PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju
kommissuuridest. Ajukoor (cortex cerebri)-kõrgeim ns osa, millega seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine)
2. kõvakest -silmavalge, kaetud konjuktiiviga -kaitseb silmasisu SKLEERA -läbipaistmatu, koosneb -annab silmale kuju kollageenkiududest (sidekude) -sisaldab veresooni ja närvilõpmeid -LIMBUS: kõvakesta üleminek sarvkestaks II keskmine kest e SOONKEST 1. vikerkest -sarvkesta taga, tema keskel on -strooma sisaldab pigmenti, sellest IIRIS silmaava e PUPILL oleneb silmade värvus -rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad
- seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar 5 25. Milles seisneb AJUVATSAKESTE tähtus? ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku. 26. Nimetage pea- ja seljaaju KESTAD seestpoolt väljapoole 1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik
Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid
eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku. b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle
vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma
2) Lihased lõtvuvad. 3) Roided liiguvad alla- ja sissepoole. 4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Meeleelundid Nägemine – Kepikesed - mustvalge nägemine. Talitlevad hämara valguse korral. Kolvikesed - värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna: 1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed
Ajuvatsakesed ● PEAAJUS on omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed ● KOKKU 4 - suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest - vaheajus asub III ajuvatsake - pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake ● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS ● Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega, moodustades nn SOONPÕIMIKUID - nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümilaadne vedelik e AJUVEDELIK - see väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD ● Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid.
püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik;
. Värvinägemine Melleorganitest on silm kõige arenenum. Suuteline fikseerima küünlavalgust 200 km kauguselt. Taluma valgust , kus on u 200 000 küünalt. PÄIKE ESE- SILM- AJU Meie nägemiselund koosneb kolmest lülist: 1)PERIFEERNE (ääreala), silmamuna 2) NÄGEMISTEED, milleks on närvikiududest koosnevad nägemisnärvid. 3) NÄGEMISKESKUS e peaaju Silma kolm kesta: kiudkest, toetab silmamuna, eesmine osa e sarvkest e silmamuna ( valge). Soonkest- eesosa moodustab vikerkesta e iirise. Võrkkest: asub silma sisepinnal, suurima nägemisteravusega kesknärvisüsteemi ülipeene struktuuriga talituslik osa, milles asuvad valgustundlikud närvid. Üle 130 000 000. 7 mln kolvikest ja 130 mln kepikest. Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad tekitavad vaadeldava objekti ümberpööratud kujutisena
Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus.
Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes
Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes
Lisaks on silmal olemas abiaparaat, mille moodustavad silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, konjuktiiv, pisaranäärmed Silma koed arenevad: Neuroektodermist – reetina, iirise ja tsiliaarkeha epiteel, pupilli ahendavad ja laiendavad lihased, nägemisnärv Pinnaektodermist – lääts, sarvkesta epiteel, konjuktiiv, pisaranääre koos viimasüsteemiga Mesodermist – skleera, sarvkest, soonkest, tsiliaarkeha ja iirise strooma, silmalihased, silmalaud (k.a konjuktiiv), silma sidekude ja veresooned Klaaskeha areneb neuroektodermist ja osaliselt ka mesenhüümist Silmamuna on kompleksne sfääriline organ ja tema sein koosneb kolmest kestast: Välimine fibrooskest – sarvkest e kornea (koosneb 5 kihist) ning valgekest Keskmine soonkest – iiris e vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest e pärissoonkest
26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) 30. NS'i kõrgeim osa on suuraju koor 31. Pea- ja seljaaju kestad Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34
suurte poolkerade koorest või koorealustest tuumadest (keskustest) ajutüve ja seljaaju motoorsetesse tuumadesse ja sealt edasi piki närve elunditesse. 6.5. Pea ja seljaaju kestad Pea ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine kaitstud ja toestatud. Eristatakse kolme ajukesta: välimine kõvakest, keskmine ämblikvõrkkest ja sisemine soonkest. Kõvakest kujutab endast tihket sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste ajukestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisemisele pinnale täites sellega ka luuümbrise ülesannet. Koljulael on kõvakest luudega kohevalt ühendatud, kuid siiski üsna raskelt eemaldatav. Pea ja seljaaju ämblikuvõrkkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel
1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned. 2) Kolmas ajuvatsake – vatsakeste vahemulgu kaudu ühendatud külgvatsakestega 3) Neljas ajuvatsake – lähtub 3. ajuvatsakesest ja suundub selgroo poole 161) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele
osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 77 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise
* valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5
annaabi.ee 
