Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid KIIRUSAGAR Kõnest aru saamine, „kaart“
nimetatakse suurajukooreks Fourth level Ajukoort koos tema all oleva Fifth level valgeainega nimetatakse mantliks hallaine valgeaine Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; ontogeneetiliselt arenevad nad välja teiste aladega võrreldes varakult, morfoloogilises plaanis eristuvad nad muudest aladest suurte rakkude poolest; neis paiknevad meeleelundite kõrgeimad keskused assotsiatsioonialad (sekundaarsed
Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot Väikeaju- kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust Vaheaju- ainevahetus, sigimine Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem.
Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Nad paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Nad annavad edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju(suurajukoor, väikeaju). Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad: a) kortikospinaalkulglad tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen);
Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid
siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10
mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat.
tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid)
Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex cerebi hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal valgeollus koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed. Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad: Valged närvikiud müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine
1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis 4. Nuclei vestibulares 5. Nucleus Oliveris 6. Limbiline süsteem Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel. Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite (suurajukoor, thalamus, cerebellum, retikulaarformatsioon), mis katkematu vooluna suunatakse lõpuks motoneuronite mõjutamiseks (õpitud, täpsed liigutused ‒ pianist, tikkimine, kirjutamine). Ekstrapüramidaalteid võib jaotada piltlikult 3 korruse vahel: 1. Korteksi ja subkortikaalsete tuumade vahelised teed ‒ nt tr. corticostriatus. 2. Subkortikaalsete tuumade omavahelised teed tr. pallidorubralis. 3. Subkortikaalsete tuumade ja seljaaju motoorsete tuumade vahelised teed.
o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks
Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon.
5. Mis on südame töö käigus veresoontesse pumbatud vere poolt tekitatud surve veresoonte seintele? a. Endokard b. Distoolne toon c. Vererõhk 6. Noortel ja tervetel täiskasvanutel on vererõhk? a. süstoolne <=120 dm Hg, diastoolne <= 80 dm Hg b. süstoolne <=120 mm Hg, diastoolne <= 80 mm Hg c. süstoolne <=120 mm Ag, diastoolne <= 80 mm Ag 7. Kõrgematest ajuosadest reguleerivad südame tegevust? a. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus b. kõik suuraju sagarad c. keskaju, ajusild ja talamus 8. Mis ei mõjuta vererõhku? a. Veresoonte läbilaskvusvõime b. Hingamislihased c. Mitmed hormoonid 9. Milline hormoon tõstab vererõhku? a. Melatoniin b. Östrogeen c. Aldosteroon 10. Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi? a. Hüpotalamus b. Parasümpaatiline NS c
mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27. Dünaamiline stereotüüp on tingitud reflekside jada, kus iga eelnev refleks on vallandajaks järgnevale refleksile. 28. Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises.
NS ülessanded: · Loob organismis sideme väliskeskonnaga · Ühendab ja kooskoõlastab keha organ süsteemi tegevust organismis kui tervikus. NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Hallollus koosken neuroni kehadest Valgeollus kooskneb neuroni jätketest Suurajukoor koosneb hallollusest Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid. Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele.
ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed: Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning
ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. (2.6.3) Nahas, limaskestades ja siseelundites on sensorid, mis reageerivad temp.muutustele (termosensorid). Kemosensorid on hairmist ja maismismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentatsiooni suhtes tundlikud sensorid. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes.(2.6.4) Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa kesknärvisüsteemis, millega on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine, õpitu unustamine, mälu ning sihipärase tegutsemise kavandamine. Naha puute ja temp.tundlikkus lokaliseerub kiirusagara postsentraalkäärus Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus.
b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10
kumerus dorsaalsuunas - sillafleksuur (E10) – kumerusega ventraalsuunas - edaspidist kasvu iseloomustab otsaju võimas areng paarilised poolkerad kasvavad eest tahapoole katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid FÜLOGENEETILINE JAOTUS PALLIUM – MANTEL - uuem osa - moodustab: otsaju sein – koor + valgeaine – katab peaaju ülejäänud osasid - põhiline komponent ots- ehk suurajukoor -> kõrgeim suprasegmentaarne tsenter TRUNCUS ENCEPHALICUS – PEAAJUTÜVI - vanem osa - hõlmab kõik ülejäänud ajuosad - ajutüves on suprasegmentaarse aparaadi madalamad tsentrid ja kogu segmentaarne aparaat – kraniaalnärvide tuumad jne + 12 paari kraniaalnärve Üldandmed - paikeb koljuõõnes - suhtub kujult koljuõõnesse nagu positiiv negatiivisse - mõõtmed on varieeruvad - kaal vastsündinu – 400g 1
18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll: 1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks 2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu
Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö.
ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga, toiteülesanne) ja kiulisteks (väiksema tsütoplasma hulgaga, toetusülesanne) astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1. Molekulaarkiht, milles paikneb vaid üksikuid närvirakke. 2. Välimine granulaarkiht, milles paikneb arvukalt väikesi püramiid- ja sõmerrakke. 3. Välimine püramidaalkiht koosneb namasti keskmine suurusega püramiidrakkudest ning täht- ja sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6. Multiformne kiht, mis jaotub omakorda kolmnurkse kujuga rakke sisaldavaks triangulaarkihiks ja
sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades
sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades
3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1
enesetunde mediaator, dopamiin, glütsiin, inhibeeriv neurotransmitter, glutamaat, oluline õppimisel ja mälu kujunemisel ) Peptiidid(endorfiinid, toodetakse hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse ajal, koletsüstokiniin, tekitab küllastustunnet) KNS ehitusprintsiip-Pea ja seljaaju, koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest, koosnevad üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks. Peaaju osad-Suurajukoor osad ON JOONISEL ERALDI LEHEL Poolajukerade tööjaotus-Vasak suuraju kordineerib parema kehapoole lihaseid ja vastupidi. Paremakäelistel on vasak ajukera domineeriv. Vasakpoolsete alade kahjustuse korral võib olla võimatu arvutamine, nimede meenutamine. Parema poole kahjustuste korral võib olla raskusi kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne. Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse
(nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis. Aferentidelt pärineb info võimaldab adaptatsiooni (7.2. alapunktid), kõrgematelt struktuuridelt pärineva info puhul muudki - tahtlik (suurajukoor) või emotsioonidele alluv (limbiline süsteem) muutmine. Hingamisrütmi mõjutab ka hüpotaalamus. Trahhea, bronhide ja bronhioolide parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude venitusseisundi ja selle muutused (osad adapteeruvad vähe, teised erutuvad venitusseisundi muutustel). Venitusretsptoritel on oluline osa Heringi-Braueri refleksi tekkes - kopsude täispuhumisel sissehingamine
22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Efektorid – hingamislihased. Tsentraalne regulator – Hingamiskeskus KNS-s Läbilõikamiskatsed ja bioelektriliste potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b
hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juttkeha koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast. Need tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu, sellel on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 156) Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Ajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala on 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku. Ajukoor on aju pindmine kiht, see ei kaitse aju! Väga pehme struktuur. 157) Nimetage 3 motoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht
135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad alajäsemete liigutuste väljad
Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub aju limbilises süsteemis (autonoomselt funktsioneeriv, motivatsiooni ja meeleolu reguleerimises osalev ajupiirkond, kuhu kuulub corpus callosum`i läheduses suuraju mediaalne serv (limbus) ja rühm sellega lähedaselt seotud teisi ajupiirkondi), mille tulemusena kaotab suurajukoor kontrolli käitumise üle, seda nimetatakse agressiivseks (raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile. Vaikset marutaudi iseloomustab depressioon, kooma, hingamise seiskumine ja surm. Samaaegselt viiruse replikatsiooniga limbilises süsteemis liigub
135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad
135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)? 1) Pretsentraalkääru ülemised osad alajäsemete liigutuste väljad
ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed
granulaarkihi Ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, mis aitavad granulaarrakkude moodustamisele kaasa ja lisaks gliia rakud Bergmann`i gliia on väikeaju radiaalgliia, mida mööda granulaarkihi eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega Suurajukoore histogenees Imetajate suurajukoor koosneb evolutsiooniliselt uuemast 6-kihilisest neokorteksist ja vanemast osast 3-kihilisest allokorteksist (siia kuuluvad nt hippokampus ja olfaktoorne korteks) Ventrikulaartsoonis/subventrikulartsoonis paiknevatest neuraalsetest eellasrakkudest (radiaalgliia, vahelmised eellasrakud) tekkinud neuronid moodustavad kortikaalplaadi Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad kortikaalplaadist järjest pealepoole jäävaid kihte
annaabi.ee 
