Facebook Like
Küsitlus


Füsioloogia eksami küsimused (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Füsioloogia eksami küsimused
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest.
Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus.
Konstantsena hoitakse:
  • glükoosi kontsentratsioon
  • erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium , kaalium , kaltsium )
  • süsihappegaasi kontsentratsioon
  • vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord )
  • temperatuur
  • pH (happe ja leelise vahekord)

Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse – anatoomia – aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest.
Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus. Suuruste suhtelise püsivuse hoidmine toimub organismis tänu nende ja paljude teiste füsioloogiliste näitajate täpsele regulatsioonile, hoitakse püsival tasemel rakkude ja kudede struktuur ja füüsikalis-keemilised omadused. Homoöstaas saavutatakse regulatsiooni kaudu: närvisüsteemi-, humoraalne - ja autoregulatsioon .
Konstantsena hoitakse:
  • toitainete ja jääkainete kontsentratsioon
  • erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium)
  • süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon
  • vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk
  • temperatuur
  • pH (happe ja leelise vahekord)

2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar . Refleksikaare moodustab sensor e retseptor , aferentne juhtetee ( sensoorne neuron ) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel.
Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator . Andur mõõdab reguleeritava suuruse tegelikku väärtust antud hetkel ja edastab selle regulaatorile. Reguraatorile on ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus, kui reguleeritava suutuse tegelik ja nõutav väärtus üksteisest erinevad, on tegemist reguleerimishälbega. Selle põhjal töötab regulaator välja reguleertoime, mis mõjub reguleeritavat süsteemi. Nii reguleerimiskontuuri kui refleksikaare kaudu toimuva regulatsiooni juurde kuulub tagasiside, mille vahendusel antakse regulaatorile informatsiooni saavutanud tulemuste kohta, et eesmärgini jõudmiseks vajadusel tegevust korrata . Faktorit või faktoreid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumise selle nõutavast väärtusest, nim häiringuks. Reguleertoimega saavutatud reguleeritava suuruse muutust kontrollib andur, saadud informatsiooni põhjal käivitub tagasiside, mis võib olla kas positiivne või negatiivne. Kogu organismi käitumist kontrollivad samuti meie meeled, andes teada tegevuse efektiivsusest.
Negatiivne tagasiside avaldub selles, et reguleeriva suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritava suuruse tegelikku väärtust esialgsele nihkele vastupidises suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest. Selline reaktsioon tagab süsteemi stabiilsuse – stabiliseerib süsteemi.
Positiivne tagasiside avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. Selline reaktsioon võib viia süsteemi tasakaalust välja, võib süsteemi destabiliseerida. Sageli on aga positiivne tagasiside kiire vastuse saamiseks, eriti reguleerimise alguses, vajalik. Reguleeritava suuruse ülemäärase muutuse vältimiseks tuleb positiivse tagasiside ahel reguleerimise teatud etapil kas reguleerimiskontuurist endast või väljastpoolt tuleva mõjutustega katkestada.
Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organimsi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadusega .
  • Teatud muutujate muutmine soovitud eesmärgile orienteeritud viisil
  • Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus
  • Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine
  • Parameetri tasakaalus hoidmine toimib vaid siis kui parameetri suurenemisest ja vähenemisest tingitud mõjud on tasakaalus
  • Homeöstaas
  • Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi

Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis.

3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid ,toime
sihtorganitele. Soole närvisüsteem.
Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud.
ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus.
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele.
Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti.
  • Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades ( fight or flight ). Vereringe aktiveerub , südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad . Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad.
  • Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti.
  • Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist.

Soole närvisüsteem.
  • Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel , resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem.
  • Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks.
  • Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest
  • Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks neuroniteks.
  • Soole närvisüsteem sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks.
  • KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivat mõju.
  • Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemi käitumise tingimustele soole valendikus.
  • KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile.

KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon)
4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid.
Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.
Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku , mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni.
Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases .
Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele .
Lihasraku ehituslikud iseärasused
Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk , on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ( peened - troponiin , tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb
Lihaskoe põhitüübid:
Skeletilihased
  • Kinnituvad luudele (kõõluste abil)
  • Palju perifeerselt paiknevaid tuumi
  • Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid)
  • Skeletilihaste stuktuur: * lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne ) *sidekude *närvid ja veresooned
  • Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust)

Skeletilihase funktsioonid
  • Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks
  • Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks
  • Soojaproduktsioon külma stressi puhul

• Silelihased
  • Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas
  • Üksik tsentraalselt paiknev tuum
  • Mittevöödilised, tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes
  • Koosnevad käävi-kujulistest kiududest, mille diameeter on 2-10 m ja pikkus mõnisada mikromeetrit.
  • Puuduvad skeletilihasele iseloomulikud tugevad sidekoelised ümbrised, kuid omavad umber õhukest endomüüsiumi
  • Üldiselt on organiseeritud kahe kihina ( pikki - ja ringi-suunalisena) lähestikku asetsevate kiududena
  • Asetsevad õõnesorganite seintes (v.a. süda)
  • Omavad skeletilhastele sarnast kontraktiilset mehhanismi

Silelihase funktsionaalsed omadused
• Mõnedele vistseraalsetele lihastele on omased autorütmilised kontraktsioonid
• Omavad võimed reageerida kontraktsiooniga vastuseks järsule venitusele, aga aeglasel venitusel suurendavad nad oma pikkust
• Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus
• Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda
Silelihaste regulatsioon
• Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt
• Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin
• Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid
• Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse
• Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10)
– Süda
– Üksik tsentraalselt paiknev tuum
– Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel
5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism , selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika .
Nii sile kui ka vöötlihases on mehhanism sarnane.
Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.( Kannavad ka adenosiintrifosfaati- kutsub esile ATP muutumise ADPks).
Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini. Presünapsi vesiikulitest vabaneb atsetüülkoliin seondub postsünapsi membraani N-kolienergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na kanalid.
6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon .
  • Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid
  • Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta.
  • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest.

Vesi organismis
  • Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l
  • Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi.
  • NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid.

Intratsellulaarne vedelik
  • Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana
  • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.
  • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda.
  • Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra - ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel.

Ekstratsellulaarne vedelik
  • Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma
  • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt)

Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon:
  • Vedelikuruumide sees difusioon
  • Vedelikuruumide vahel:
  • Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos
  • Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon

7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus.
Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel.
Vere ülesanded:
A)transpordifunktsioon-kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud aineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil vabanenud CO2 viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse. Veri toimetab hormoone toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt soojus .
B) kaitsefunktsioon- veres peituvad verelibled koos aintikehadega teevad kahjutuks haigustekitajad. Vere hüübimine kaitseb verekaotuse eest.
C) Homoöstaas- veri puhverdab aluselisi ja happelisi aineid, mis tekivad ainevahetuse käigus. Veri reguleerib oma mahu kaudu organismi soolade ja vee sisaldust.
Vere hulk, maht, koostis-
Inimese kehamassist 6-8%. Keskmiselt 5l verd inimeses.
Koosneb vereplasmast ja verelibledest (hemotsüüdid). Verplasmat 54-59%, liblesid 41-46%
Hematokrit nätab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust.
Vereplasma, selle koostis, omadused-
Vereplasmas on 90-91% vett, 6-8% valke, ja madalmolekulaarseid aineid.
Värvus kollakas .
Tihedus viskoossus 1,025...1,029 ja 1,9...2,6
Osmootne rõhk 768...819 kPa
Leeliselise reaktsiooniga, pH 7,4
Osmomolaarsus 300mosm/l
Vereplasma valgud , fraktsioonid, hulk-
Valkusid on 65-80g/l, jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks.
Albumiine 35-45 g/l ja globuliine 24-37 (+ fibrinogeeni 1,5-4,5)
Vereplasma valgud kannavad neg.laengut ja käituvad hapetena.
Omavaheline suhe- 1,2-2,0/l
Vereplasma valkude ülesanded-
Olulised vere ja kudede vahelises vee-ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk (kolloidosmootne/onkootne rõhk) keskmiselt 3,3 kPa.
Sellest oleneb vere ja kudede vaheline ainevahetus ja esmasuriini teke neerudes.
Võtavad osa ainete transpordist veres-albumiinidega on seotud kaltsium, rasvhapped ,mõned ravimid . Globuliinidega kortisool ,osa lipiide ,rauda, vitamiiine.
Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonis- suur osa antikehi on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid .
Vereplasma valgud moodustavad osa vere puhversüsteemist. Valgu molekulid on võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest.
Vereplasma valkudest oleneb vereplasma viskoossus, on ka teatud valgureserviks.
Vereplasma madalmolekulaarsed ained-
Ligikaudu 20g/l , mille konsentratsioon on 290 mmol/l.
Anorgaanilisi (ioonidena) 9g/l orgaanilisi 10g/l.
Anorgaanilised määravad vere osmootse rõhu, mille kaudu reguleeritakse vee ja soolade tasakaalu organismis.
(Cl 3,60 g/l ; HSO4 0,02 g/l : valgud 65-80 g/l)
Orgaanilised ained-glükoos,rasvhapped,piimhape. Ainevahetuse lõpp-produktidest kusiaine ,kusihape,ammooniumi.
( Na 3,22 g/l ; Ca 0,10 g/l ; Mg 0,02 g/l)
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest.
Verelibled/vererakud/hemotsüüdid-
Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks.
Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega.
Erütrotsüüdid-
Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta.
Kaksiknõgusa ketta kujulised , tuumata. Keskmine eluiga 120 päeva.
Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest , elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest.
Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Füsioloogia eksami küsimused #1 Füsioloogia eksami küsimused #2 Füsioloogia eksami küsimused #3 Füsioloogia eksami küsimused #4 Füsioloogia eksami küsimused #5 Füsioloogia eksami küsimused #6 Füsioloogia eksami küsimused #7 Füsioloogia eksami küsimused #8 Füsioloogia eksami küsimused #9 Füsioloogia eksami küsimused #10 Füsioloogia eksami küsimused #11 Füsioloogia eksami küsimused #12 Füsioloogia eksami küsimused #13 Füsioloogia eksami küsimused #14 Füsioloogia eksami küsimused #15 Füsioloogia eksami küsimused #16 Füsioloogia eksami küsimused #17 Füsioloogia eksami küsimused #18 Füsioloogia eksami küsimused #19 Füsioloogia eksami küsimused #20 Füsioloogia eksami küsimused #21 Füsioloogia eksami küsimused #22 Füsioloogia eksami küsimused #23 Füsioloogia eksami küsimused #24 Füsioloogia eksami küsimused #25 Füsioloogia eksami küsimused #26 Füsioloogia eksami küsimused #27 Füsioloogia eksami küsimused #28 Füsioloogia eksami küsimused #29 Füsioloogia eksami küsimused #30 Füsioloogia eksami küsimused #31 Füsioloogia eksami küsimused #32 Füsioloogia eksami küsimused #33 Füsioloogia eksami küsimused #34 Füsioloogia eksami küsimused #35 Füsioloogia eksami küsimused #36
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KikuTsikkii Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted

homoöstaas, füsioloogia, homoöstaas, reguleerimiskontuuri põhiplokkideks, reguraatorile, ans effektoriteks, ans, preganglionaarne neuron, müoneuraalne sünaps, kontraktsioon, adenosiintrifosfaati, päritolult, rakkude sees, verplasmat 54, albumiine 35, valgu molekulid, orgaanilised ained, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid, vere hüübimisel, aktivatsioonifaasis, fibrinofüüsifaasis, organismi beeta, südametsükkel, kodade tsükkel, vatsakeste tsükkel, südamelihas, ehituselt, sarnasus silelihasega, erutuvuse järk, erutuse levimiskiirus, depolarisatsiooni, antrioventikulaarsõlmel, elektrokardiogramm, i lülitus, takistusfunktsioon, vahetusfunktsioon, mahtuvusfunktsioon, elastsusfunktsioon, šuntfunktsioon, vererõhu regulatsioon, vererõhu mõõtmine, kaudsel mõõtmisel, korotkovi meetod, gaasivahetus kopsudes, kuuluvad nina, puhkeolekus, venoosses veres, hco3, rõhuvähenemine, ensüümid, ensüümidest, aju, maofaas, soolefaas, kõhunääre, sapipõis, kitsamas mõttes, anabolism, katabolism, adrenaliin, hf tagsagar, neerupealisekoore hormoonid, mineraalkortikoid, androgeenid, ultrafiltratsioon, sekretsioon, neerudel, lisanduvad temperatuuri, o propriosensorid, neuronite aksonitel, teed dorsaalväädi, dorsaalväädi, astsendeeruvad 1, peaajukoores, ebameeldiv meele, polümodaalsed notsitseptorid, külmasensoriteks, soojasensoreid, valgustundlikud sensorid, kolvikesed, retseptiivseks väljaks, signaliseerivad off, võrkkestas, pimeduses, muutub 11, pimeduses, bipolaarsed rakud, visuaalne ala, visuaalkorteksis, tummikile pindala, esikuastrik, madalamad, karvarakkudel, kolm poolringkanalit, külgmine poolringkanal, tunderakkude karvakesed, poolringkanalites, ärritajaks, haitsmirakud, mitraalrakud, mitraalrakud, seotud g, haistmismeele sensorid, lõhnaainete vastuvõtt, haistmisrakkude neuronis, vallnäsas, maitsesensorid, tingimatu refleks, tingitud refleks, rütmi transformatsioon, erutust, närvisüsteemi osa, närvisõlme, ventraalharud, nervus craniales, segmentideks, ülenevad, punatuuma, esiku, kolmik, olulisemateks ühendusteedeks, väikeaju kesk, suurajukoor, sensoorsed, elektroentsefalograafia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
27
doc
Füsioloogia eksami vastused
67
docx
Füsioloogia kordamisküsimused 2014
12
doc
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
29
doc
Füsioloogia
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
15
doc
Kordamisküsimused-vastused





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun