Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Tööjõus osalemise määr e aktiivsuse määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Mõned maj.teadlased arvavad, et tööturgu iseloomustab kõige paremini tööhõive suhtarv ehk tööhõive määr, mitte töötuse määr. Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest;
Antud uuringus on rakendatud kirjeldav korrelatiivne meetod. Ennustatav meetod kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi. Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod. Mudeli testimise meetod hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõõdetud. Muutujad on klassifitseeritud kolmeks: eksogeensed, endogeensed ja ülejäänud. Eksogeensed muutujad muutujad, mis on teoreetilise mudeli sees, kuid põhjustatud välisfaktoritest. Endogeensed muutujad need, mille variatsioon asub teoreetilise mudeli sees. Ülejäänud muutujad mõõtmata muutujad, mis ei kuulu mudelisse. Meetodi näide: On uuritud depressioonihaigusega inimesed ja tudengid. Sotsiaalne toetus mõjutas depressiooni kaudselt, kuuluvustunne oli kõige parim depressiooni ennustaja.
tööga hõivatud e töötavad T tehingute hulk majanduses tööhõive määr = 100 Y reaalne kogutoodang (SKP) tööealinerahvastik % muutus M + % muutus V = % muutus P + % muutus Y Endogeensed muutujad sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud, mudeli sisesed r=i Eksogeensed muutujad autonoomsed (sõltumatud) e r reaalne intressimäär etteantud, fikseeritud, mudeli välised i nominaalne intressimäär MPL = F (K,L+1) F(K,L) = W/P inflatsioonimäär MPL tööjõu piirprodukt ex post tagantjärele e reaalne intressimäär, mis tegelikult K kapital realiseerub L tööjõud
4) Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele. Kahte viimast püüab kõrvaldada eelistuste teooria, lähtudes eeldusest, et tarbijatel kujunevad välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109.
korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def)
4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitus-tuum(raud, nikkel), sisetuum(tahke), välistuum(vedel), vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline)
paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse A katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. A T E A D U S antiklinaal sünklinaal pos. kurd neg. kurd eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M glatsiaalsed mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus A A T E A D U S www.earthscienceworld.org eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M
*Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja gravitatsioonist. *Eksogeensed protsessid: Maa välisjõud, maapinda kulutavad jõud: tuul, vesi, jää jm. mis saavad oma energia peamiselt Päikeselt. Inimese energiatarve Energia saadakse *Kütuse põletamisel *Mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes *Tuumaenergiat kasutades *Päikeseenergiat kogudes
2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia? Õpetus haiguste põhjustest või konkreetse haiguse põhjustest. Patogenees? Haiguse tekkemehhanism (areng/kulg). (2).
kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagisoonte kujumise ja paiknemise seaduspärasused. Geoloogilised dstsipliinid jaotatakse viite ts üklisse: 1. Teadusharu, mis uurivad maakoore ainelist koostis, näiteks mineraloogia 2. Teadusharu, mis uurivad maapinnal või maakoores ilmnevaid protsesse ja
Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, Andid) . Vanad mäestikud - on lameda tipulised (lamendavad tegurid on tuul, sademed jne) (Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja maakoore ülemises osas mõjuvad jõud mis tekivad päikeseenergial ja gravitatsiooni toimel: nende mõjul toimub kivimite ja pinnavormide muutumine (kulumine ja kuhjumine) Laam on maakoore ja vahevöö ülemise osa ehk litosfääri hiigel pangas, piirneb seismiselt aktiivsete vöönditega, eristatakse 8 suurt laamat ja mitmeid väiksemaid.
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid?
Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid. 6. Eksogeensed protsessid Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad näiteks Päikeseenergia arvelt. Murenemine- kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab, kannab edasi Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses Merede geoloogiline tegevus- see on üks olulisemaid geoloogilisi tegevusi, sest 2/3
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis
Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ü Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust ü Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid ü
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid
väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiivsed sümptomid- need, mida patsient tunneb. HAIGUSE ETIOLOOGILISED TEGURID (ehk tekke põhjused) Haiguse etioloogilised faktorid jaotatakse vastavalt sellele, kas nad pärinevad väliskeskkonnast või on tekkinud organismis eneses. Eksogeensed etioloogilised tegurid Pärinevad väliskeskkonnast : füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed, sotsiaalsed ● füüsikalised= vigastused, kaaluta oled, temperatuur, kiirgus ja elektrivool, rõhu muutused, müra, trauma, löök, koer ● keemilised=ravimid, mürgid, aurud, alused ja happed, ala- ja ületoitumine ● bioloogilised= patogeensed mikroorganismid: seened, bakterid, algloomad, parasiidid
4.Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid.
Rajaferomoonid on ained, mis juhivad putukaid toidu juurde või aitavad säilitada liikuva rühma ühtsust. Tavaliselt eritatakse neid feromoone pinnasele (või mõnele muule tahkele ainele). Tuntud näide on sipelgate rajad. Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele endogeensed ehk organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) eksogeensed ehk kehavälised (vitamiinid) Allelomoonid Keemilise informatsioon jagamine liikide vahel Tänan tähelepanu eest!
(väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon Trombotsüütide hindamine Trombotsütoosharva. (regen. Aneemiaerütrotsüütide produkts. suureneb, trombots. produkts. suureneb.) Trombotsütopeenia- · vähenenud produktsioon -FIV · suurenenud perifeerne hävinemine - immuunvahendatud trombotsütopeenia.
MPC ∆ Y =∆ T ∙ 1−MPC IS kõver LM kõver IS kõvera positsioon sõltub G-st ja T-st LM kõvera positsioon sõltuv M/P- stEkspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremale Ekspansiivne fiskaalpoliitika nihutab IS Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera paremala kõvera paremale Kulutuste eksogeensed s~okid Rahanõudluse eksogeensed sokid nihutavad IS kõverat nihutavad LM kõverat Ekspansiivne fiskaalpoliitika suurendab Ekspansiivne rahapoliitika alandab kulutusi , kuid omab lühiperioodil intressimäära ja stimuleerib väljatõrje efekri investeeringuid Mida väiksem on investeeringute Mida tundlikum on reaalraha nõutav intressitundlikkus ja mida väiksem on kogus kogutulu suhtes ja mida vähem
Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab. Infiltratsioon Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase
Umbes 5% UVK-st reflekteerub nahalt, ülejaanu kandub edasi nahka, kus see hajutatakse või absorbeeritakse. Olulisemad on tagajärjed, mis tekivad energia absorbeerumisel. Molekule, mis valgust absorbeerivad, nimetatakse kromofoorideks. Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid. Sirje Kaur ,,Naha Päikesekahjustused" http://www.nedug
● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f-
Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs-on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti.Põhiküsimus on, et kuidas majandus peaks toimima. Induktsioonimeetod-Liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule. Deduktsioonimeetod-Algab hüpoteesi püstitamisest.Liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele, tervikult osadele. Endogeensed muutujad-majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad(sisemised muutujad). Eksogeensed muutujad-Nad on muudetavad ainult väljastpoolt mudelit.(välimised muutujad). Voog-koguse muutus mingi ajaperioodi jooksul. Varu-kogus,mis eksisteerib teatud ajamomendil. Definitsioon-esitab defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks.Eeldused-teooria teine oluline komponent.Aitab välja tuua uuritava probleemi kõige olulisemad aspektid.Hüpotees-teooria kolmas komponent.hüpoteesi
kivistumine>TARDKIVIMID *Astenosfäär- kõrge rõhu ja temp all oleva poolvedela kivimass, mille peal liiguvad maakoore loomad. *Litosfäärpealisp kuju nim reljeefiks e pinnamoeks. *Pinnamood- koosneb erineva suurusega kuju ja koostisega pinnavorm. *Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek. maa sisejõudude toimel(endogeensed jõud) mäestikud, vulkaanid, süvikud 2)Murenemis pv- maa välisjõudude toimel (eksogeensed) *karstinähtus ja sellega kaasnevad pv- kivimite füs ja kem reag. veega 3)kultus pv- välisjõudude toimel, rannaastangud(pangad), liustikuorud ja jõeorud 4)kuhje pv- välisjõudude toimel, jõedeltad, luited, maasääred *Erosioon- pinnase ärakanne tuule, vooluvee, jää, raskusjõu toimel. LAAMTEKTOONIKA- õpet. laamade ehitusest ja liikumisest (maakoor koos 35. erinevast laamast) *Protsessid laamade servaaladel 1) Tõukuvad/lahknevad- peale üks. erandite esineb ainult ookeani põhjas.
järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks. Ülejäänud on tulusiirded ehk transferdid KMP-tele Meie poolt kasutatavas mudelis võetakse avaliku sektori kulutused ja maksud arvesse kui eksogeensed ehk fikseeritud muutujad (tähiseks ,,katus"). Endogeensed muutujad: tarbimine, investeeringud, intressimäär 2.4. Makroökonoomiline tasakaal hüviste- ja finantsturgudel Intressimääral on tasakaalumudelis otsustav roll nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisel. Järgmised võrrandid võtavad kokku hüviste (toodete ja teenuste) nõudluse: Y C I G C= C0 + c (Y -T ) I = I(r) ´ G G= T= T´ Tarbimine C sõltub kasutatavast tulust (YT), investeerimine
Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4
Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest Kesknärvisüsteemi haigused Spontaanne hüpoglükeemia lastel maksahaigused PIGMENTDÜSTROOFIAD Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse: Endrogeensed võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt melaniin). Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi nahasse süstimisel) Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid. Patoloogia korral võib tekkida hüper- ja hüpopigmentatsioon. Hüper- ja hüpopigmentatsioon Üldine hüperpigmentatsioon pronkstõbi (Addisoni tõbi) neerupealsed ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone. Kohalik hüperpigmentatsioon tedretähnid, pigmentsünnimärgid. Üldine hüpopigmentatsioon albinism, melaniini vaegus.
majandusnähtuste omavahelisi seoseid. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Muutujad võivad olla endogeensed kui ka eksogeensed. Endogeensed (sisemised) muutujad on majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad. Peale nende muutujate sisaldab mudel arvulisi parameetreid, mille väärtused mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. Seetõttu käsitletakse parameetreid eksogeensete (väliste) muutujatena, mis antud mudeli raames on konstantsed. Majandusteaduses tehakse vahet ka varumuutuja ja voomuutuja vahel. Varu on kogus, mis on olemas teatud ajamomendil. Voog on koguse muutus teatud perioodi jooksul
tekkimud tahked, keemilised ühendid. Kivimid-koosnevad mineraalitest, kivim on kindla koostisega mineraalide kogum maakoores, valdavalt on maakoorest tard ja moondekivim. Tardkivim- on tekkinud maakoores , esinenud magma diferentseerumisel ja kristalliseerumises, maapinnale tekkinud laavast mis tardub.(purskekivim-magmaj jahutamisel, süvakvim-tekivad maaootres oleva magma aeglasel jahtumisel.) moondekivimid-on maapõues kõrgel tempe ja rõhul moodustunud sette ja tardkivimid. Settekivimid-eksogeensed protsessid, erinevate setete settimine ja kivistumine. Sete-on pudiaine, kivimite murenemisel. Vulkaanid-koonuse kujuline mägi, selle sees on lõõrilaadne lõhe. Seda mööda liigub magma ja kivimid ja gaasid. Vulkaanid purskavad sest magma ssatub rõhu alla, vulkaane esineb laamade piirialadel, plahvatuslikud, ja rahulikud. Kihtvulkaan-vahelduvad tardunud, tekivad gaasitest laavavoolud, lühikesed ja harvad, magma tardub sageli vulkaani lõõris,tekitades korke
viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras
viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 15. Mis on vitamiinid? Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid 16. Mis on ensüümid? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis (sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. 17. Mis on antigeenid? Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab
parasiidid, seened, bakterid, viirused (va. marutõbi ja teetanus) Igasugune põletik algab alteratiivsete Füüsikalised tegurid muutustega nekroos, düstroofia radiatsioon, temperatuur, trauma, surve jne Hukkunud rakkudest vabanevad Keemilised tegurid bioaktiivsed ained, mis omakorda - Eksogeensed tugevad happed, alused, käivitavad järgmised protsessid mürgid - Endogeensed a/v lõpp-produktid Vereringehäired. 5 AnneVahtramäe Põletik inflammatio Põletik inflammatio EKSUDATSIOON PROLIFERATSIOON
-On võimalik kontrollida vaatluse teel. Normatiivne analüüs: -Sisaldab hinnangut või kriteeriumi. -Pole alati teaduslikult tõestatavad. -Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel. TEOORIAD JA MUDELID Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks. MUUTUJAD: -endogeensed, sõltuvad – nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud) -eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed MUUTUJAD: -varumuutuja – kogus teatud ajahetkel -voomuutujad – koguse muutus teatud perioodil Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused HARJUTUSTUND 4.09 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus
HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti
(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 47. (1) Mis on stratotüüp? 48. (1) Mis on alvar? 49. (1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? 50. (1) Maavarad Eesti pinnakattes. 51. (1) Kuidas tekib põhjavesi? 52. (1) Kirjeldage Kambrium Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 53. (1) Eestis avanevad aluspõhja ladestud lõunast põhja *(15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus.*Murenemine-Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis
(matemaatiliselt võimatu). 6 5. eeldus: regressorid X on eksogeensed Regressorite X väärtused on fikseeritud 5. 1) Väärtused on fikseeritud, ei muutu juhuslikult, ei ole stohhastilised. Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest
· Mudel peab peegeldama ainult olulist, jätma teatud probleemi käsitlemisel kõrvale mitteolulise ÖKONOMEETRILISE MUDELI OLEMUS: Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või võrrandisüsteemidest ning sisaldab juhuslikku komponenti. ÖKONOMEETRILISE MUDELI KOMPONENDID: · modelleeritavad näitajad: endogeensed ehk sõltuvad muutujad (Y) · modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeensed ehk sõltumatud muutujad (X) · matemaatiliste ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid · juhuslik komponent () ÖKONOMEETRILISE MODELLEERIMISE ETAPID: 1. teooria ja sellel baseeruva verbaalse mudeli formuleerimine 2. andmebaasi korraldamine 3. ökonomeetrilise (matemaatilise) mudeli valik 4. ökonomeetrilise mudeli parameetrite hindamine 5. parameetrite usaldatavuse kontrollimine 6. mudeli omaduste parandamine 7. järelduste tegemine 8. prognooside koostamine
astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon) • Eksogeensed agensid (suguhormoonid, endocrine-dusrupting • Kokkupuude suguhormoonidega chemicals) • Sügav hüpotüreoos Mitteprogresseeruv Carel, J.-C., Léger, J., 2008. Precocious Puberty. New England Journal of Medicine Puberteedi hilinemine- jaotus Puberteedi hilinemine (delayed puberty)
Mudel voimaldab naidata, et juhul kui tegelikud ja planeeritud kulutused erinevad, kuidas tasakaaluni jouda(millised muutuseid ellu viia) Tasakaalutingumus Y=PE ehk tegelikud kulutused = planeeritud kulutused Tegelike ja planeeritud kulutuste erinevus-planeerimatud investeeringud kaubavarudesse Kynesi risti elemendid: Tarbimisfunktsioon C=C(Y/T) Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T *katusega) M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega) Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal on aluseks majanduse laiemale tasakaalule IS-LM mudel näitab, kuidas kujunevad tulutaseme ja intressimäära väärtused lühiperioodil, mil P väärtus on fikseeritud
Seejärel asutakse faktilise materjali kogumisele ja eristada majanduslikud faktid mittemajanduslikest. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse siseliselt majanduslike muutujaid, mis on inimese majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Kodumajapidamiste turukäitumise uurimisel on majanduslikeks muutujateks nt hind, siisetulek, hüvise nõutav kogus jne. Muutujad võivad olla: 1. Endogeensed(sisemised): sõltuvad, nähtuste poolt põhjustatud(mõjutatud). 2. Eksogeensed: sõltumatud, autonoomsed, mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. NT: Tootja turukäitumine teraviljaturul. Teravilja hinda mõjutab muude teguritega ka põllumajandustoetus. Teravilja hind- endogeenne muutuja, põllumajandustoetus- eksogeenne, sest tootja ei otsusta selle üle. 1. Varumuutuja kogus, mis on olemas teatud ajahetkel (näiteks kassaseis 03.09.2006) 2. Voomuutuja - koguse muutus teatud perioodil (nt SKP suurus 2006. a)
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5)
süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud