Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% =...
LDPC oli esimene kood, mis võimaldas Shannoni piirile lähedast ülekandekiirust. LDPC koode saab kasutada satelliitsides, kosmilises kaugsides ja kõvaketaste juures. Kõvaketaste puhul on need parimad kõigist võimalikest koodidest. LDPC töötas Robert Gallager välja juba 1963.a, kuid selle praktiline kasutuselevõtt viibis tehniliste raskuste tõttu aastakümneid. Alles 2003.a. võeti LDPC aluseks satelliit- digitelevisiooni standardi loomisel Allika kodeerimine 1)SHANNONI 1.TEOREEM Diskreetsest mäluta allikast ( allikast kus järgmisena tulev sümbol ei sõltu eelmisest sümbolist) tuleva koodisõna pikkus L saab olla võrdse pikkusega kodeeritud kujul kuid ei saa olla koodisõnast lühem.Seega määrab entroopia (korrapäratu signaal) põhimõttelise piiri diskreetse mäluta allika sümboli koodisõna keskmise pikkuse.Ehk siis lühemaks kui entroopia ei saa koodisõna muuta.
a b c d a b c a 0,2025 0,09 0,045 0,1125 0,45 0,2 0,1 b 0,09 0,04 0,02 0,05 c 0,045 0,02 0,01 0,025 d 0,1125 0,05 0,025 0,0625 Liitallika entroopia: -0,466561 -0,312654 -0,201327 -0,3546 -0,312654 -0,185754 -0,112877 -0,216096 -0,201327 -0,112877 -0,066439 -0,133048 -0,3546 -0,216096 -0,133048 -0,25 Summa -1,335142 -0,827382 -0,513691 -0,953745 -3,62996 d 0,25 a b c d a b c a 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 0,25 0,25 0,25 b 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 c 0,0625 0,0625 0,0625 0,0625 d 0,0625 ...
müü C2 0,1 26550220,3205359 0,15 19507984,76418 0,2 13903595,2556319 0,3 5935455,03846537 C2 0,4 1452470,27726657 0,5 0 30000000 0,6 1452470,27726657 25000000 0,7 5935455,03846537 20000000 0,8 13903595,2556319 15000000 0,9 26550220,3205359 10000000 1 Err:502 5000000 0 0 0,2 0,4 0,6 C2 C2 2 0,4 0,6 0,8 1 1,2
docstxt/12436149382.txt
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett
meeldi jne). Nominaaltunnused ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Nt rahvus, silmade värv, kutseala. 8. Mis on diskreetsed, mis pidevad arvtunnused? Too näiteid. Diskreetsed võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Selle väärtused saadakse tavaliselt loedamise teel. (Nt pereliikmete arv, õpilaste arv klassis). Pidevad võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. (Nt kaal, kasv, aeg). 9. Mis on kodeerimine? Tunnuste väärtuse hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse uus väärtus kood. 10. Mis on andmekirjeldus? Miks on see vajalik? Andmekirjeldus sisaldab:*tunnuste nimesid ehk identifikaatoreid;*tunnuste tüüpe;*kodeerimiseeskirju;*arvuliste (kvantitatiivsete) tunnuste korral ka mõõtühikuid ning on vajalik andmetöötlussüsteemidega suhtlemiseks, lahendust vajavate ülesannete esitamiseks ja tulemuste vormistamiseks.
(abonendi B suunas). Selleks, et ühendus oleks kahepoolne tuleb lisada ka teine suund. See tähendab, et peab olema võimalik kommuteerida ajapilusid (muuta nende numbreid) kui ka füüsiliselt kommuteerida (valida vastav väljund). Selleks on digitaalses grupilülitis kaks funktsionaalset plokki: aeglüliti ja kommutaator. Kommutaator sisaldab maatriksi n x n ühenduspunktiga. Kodeerimine Sissejuhatus ITU-T on välja töötanud rea soovitusi heli ja pildi (video) kodeerimiseks. Mõned neist: · MPEG1 Videosalvestus <2Mb/s · MPEG2 Videosalvestus ja ülekanne kuni 60 Mb/s · MPEG4 Videosalvestus ja ülekanne väikese bitikiirusega IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks.
STATISTIKA-teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötelmist ja analüüsimistMATEMAATILINE STAT-matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeidÜLDKOGUM-looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-vää...
Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus.
Populatsioon-osa või rühm samast liigist isendeid, kes kindlal territooriumil Populatsiooni genefond-on populatsiooni kõigi isendi kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitte kodeerimine Tasakaalulise populatsiooni tunnused: kõik ristumised vabad e. juhuslikud, mutatsioone ei ole, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik Mikroevolutsioon-geenide evolutsioon Geneetiline triiv- juhuslikult geneetiline struktuuri muutus popultasioonis. Neid toimub koguaeg. Rajaja effekt e. asuja effekt- mingid isendeid vallutavad juba asustatud trerritooriumi. Rajaja on kiirelt evolutsiooniliste isendite objekt.
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11
hinnang selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast v taustamürast koos signaaliga. Inimestel on erinev tundlikkus signaalide suhtes, erinevad ka selle suhtes, kui palju õigesti, valesti vastavad. Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu,
Ühte toite voolu kasutatud, et toita ära võrgu orjad ja võimaldada suhtlemist võrgu juhiga. Juhtmestiku infrastruktuur AS-Interface andmevahetused põhinevad Juhi kutse, kus andmed koosnevad 5-bitisest seadme aadressist. Pikim Master-call on 14 bitti Saadud orja vastus on 7 bitti pikk, sisaldab 4 bitti kasutaja andmeid (nt orjade sisendite väärtused) Pinge tase võrgus on 29,5 … 31,6 V DC ja andmekaitse viiakse läbi Manchester-II kodeerimine Interneti biti aeg on 6 ms Segmendi pikkus on piiratud 100 meetrini Mitut segmenti saab kasutada koos, et tekitada pikemaid internette Tänan kuulamast!
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel.
Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd...
teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga. Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks. Kood: Sellel on kommunikatsiooniprotsessis metakeeleline funktsioon, ehk saatja ja vastuvõtja peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, et infovahetus osutuks võimalikuks. Kodeerimine: Seda kasutab saatja, et kodeerida oma sõnum sobivasse märkide süsteemi ehk ,,tõlgib" selle signaalide keelde
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise
valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu
· Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse. · Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused. Kodeerimisprotsess · Induktiiv-deduktiivne protsess: analüütik liigub andmestiku ja kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid.
KUULMINE Stiimuliks on heli Helilained-järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse madal v kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus NAHAMEELED Nahameeled- rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta Infot jõuab simatosensoorsess projektsioonipiirkonda Mõne kehaosa nahk on tundlikum kui teise osa Asitingute kodeerimine on spetsiifiline NAHAMEELED:VALU AISTING notsitseptorid- valuaistingu retseptorid HAISTMISMEEL Stiimuliks on lõhn-õhus olevad lõhnaaine molemulid Nina limaskest sisaldab lõhnatundlikke retseptoreid, mis vallandavad haistmismeele Ninas on umbes 100 erinevat tüüpi retseptoreid, mis eelistavad erinevaid lõhnaineid Eristame 10000 lõhna Mustri teooria Haistmine on oluline osa meie maisetajust NB
Teadusartikli analüüs Teadustöö metodoloogia Märten Vaikmaa Ülevaade (1/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Andrew Graham (Newcastle University) • Jean Adams (Newcastle University) • Advanced Access Publication, 10 Sept 2013 • Artikli lugu: Vastu võetud 07.03.2013 Aktsepteeritud 20.08.2013 Internetis avaldatud 10.09.2013 Ülevaade (2/2) ALCOHOL MARKETING IN TELEVISED ENGLISH PROFESSIONAL FOOTBALL: A FREQUENCY ANALYSIS • Peamised probleemid Alkoholi suurenenud tarbimine suurendab inimeste terviseriske Ligi 4% kõigist surmajuhtumitest on tingitud alkoholit (World Health Organisatsioon, 2012) *Kulutused alkoholi reklaamile UK-s on umbes 202 500 000£ aastas, kokku kulutati aga kogu alkoholi turustamisele...
Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi/sihtgrupi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava Teise faasi tegevused Andmete kogumine/tekitamine Andmete korrastamine (intervjuude transkribeerimine, vaatluspäeviku kirjutamine ja täiendamine; andmestiku teksti kodeerimine ja liigitamine jne) Andmete esmane kommenteerimine - esialgne analüüs Kolmanda faasi tegevused Analüüs, interpretatsioon ja esitamine Andmetes peituvate varjatud tähenduste ilmseks tegemine – tähenduste selgeks tegemine, andmete ‘tõlkimine’ Saadud informatsiooni konteksti arvestav tõlgendamine Saadud tulemuste kokkuvõtmine s.o kontrollimine seoses uurimisküsimustega (eriti hüpoteeside puhul) Uurimuse puudulikkuste hindamine (Mis jäi uurimusest välja, miks, missugused
Semantika- on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Vannevar Bush1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite Ludwig Wittgenstein- Analüütilise filosoofia juhtkuju 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti 1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701
V Juhtimine on reaalsuse programmeerimine. Objektiivne reaalsus kujuneb otsustest ja tegudest, mida teeme meie ise ja meid ümbritsevad inimesed. See aga omakorda sõltub, millisena tajume ennast ja keskkonda meie ümber. Juhtimine on oma olemuselt juhitavate psüühika kodeerimine, uue subjektiivse reaalsuse tekitamine nii enda kui teiste peades (uskumused, maailmapilt, olukorra taju jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine. Psüühika kodeerimine on võimalik kas otseselt (edasi- ja tagasisidestamine) või läbi kaudsete vahendite (väärtused, edukriteeriumid, kultuur, uskumused, moraalinormid, stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, õigusaktid, normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab sündmuste ja mõjude ahela, mis kujundab reaalsust ühel või teisel viisil. Teadvustamata mõjudega otsused !
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja)
. . : , , . 5. 3,84 /. 8 480 / . .. , . . / , . Open loop power control , . Closed loop power control : /. : , , . . : soft handover , hard handover . . . : . DNS domain name system , . ARD . SNMP (simple network management protocol) , . , . . , , performance. CDMA . Kodeerimine andmete teisendamine mingi koodiga. Dekodeerimine kodeeritud andmete esmasele kujule teisendamine. Krüpteerimine andmete viimine kõrvaliste isikute jaoks loetamatule kujule. Dekrüpteerimine krüptogrammi teisendamine avatekstiks ka sifrit või võtit teadmata. DNS -- ( ), , ( ), IP ( ) . DNS TCP/IP. , DNS , IP : IP , "PTR".USB , . USB .
1. Milline neist on tänapäeva trendideks ..... ? laiem juhtimisalus 2. Jooksva kontrolli eesmärgiks on riskide maandamine enne protsessi Väär 3. Impersonaalne kirjalik suhtlus, nt brošüürid, teadetetahvlid jms on suhtluskanali rikkuse mõttes nimekirja allotsas. Tõene 4. Milline neist iseloomustab kõige täpsemalt kommunikatsiooni võtmeelemente? e. kodeerimine, sõnum, tagasiside 5. Vali ainult tõesed väited. a. Organisatsioonikultuuri kohta kehtivad samad põhimõtted, mis rahvuskultuuri kohtagi. d. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. e. Rahvuskultuur ja organisatsioonikultuur on omavahel seotud. 6. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 7
Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on
II Allpool on loetletud valikuuringu etapiga seotud tegevused. Üks neist ei sobi loetellu. 1. Fikseeritakse uurijate ealine struktuur ja juhtkonna pädevusvaldkonnad. 2. Selles etapis sõnastatakse probleemülesanne. 3. Määratakse üldkogum. 4. Planeeritakse valim, st. valiku meetod ja valimi suurus. III Selle etapi võib jagada välitööks ja andmete sisestamiseks. Allpool on esitatud rida mõisteid, mis võivad olla seotud selle etapiga. Märgista vale vastus! 1. andmete kogumine 2. kodeerimine, korrigeerimine 3. andmete võltsimine 4. andmete sisestamine 5. korrigeerimine, täiendamine IV Sellel etapil moodustatakse vastavalt vajadustele tabelid, tehakse diagrammid ja joonised, kasutatakse keerulisemaid statistilise analüüsi meetodeid ning rakendatakse vastavaid andmete töötlusprogramme. Kirjutamise käigus lisatakse tulemustele kommentaarid, mis toetuvad varasematele uuringutele ja teaduslikule arutelule. Tulemuste ja arutelu järel kirjutatakse järeldused ning soovitused
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (ma...
Protseduuriline mälu Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus on erinev, PET, Uuritakse ajukahjustusega patsiente Mällu salvestamine ehk kodeerimine Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega Kordamine, kordamine, kordamine Mehhaaniline kordamine- lühimälu
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti?
BER_BCH_kodeerimisega = []; %moodustatakse tühi hulk M = 5;%BCH koodi pikkuse määramise koefitsient teooria järgi N = 2^M-1; %kodeeritud sõna või bloki pikus bittides params = bchpoly(N);%nähtav tabel K = params(3,2);%Infobloki pikkus T = params(3,3);%vea kordsuse parandamise võimekus x3 = reshape(x,length(x)/K,K);%õige suurusega maatriksi formeerimine info sisendvoogust vastavalt määratud BCH parameetritele x2 = bchenco(x3,N,K);%BCH kodeerimine x = x2(:);%kodeeritud maatriksi jaotamine üheks veeruks või reaks % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine %____________________________________________________________ sim('skeem'); %üleminek Simulinki keskonda y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha %____________________________________________________________ % BCH dekodeerimine y2 = reshape(y,length(y)/N,N);%BCH kodeeritud maatriksi kuju taastamine
Põhistatud teooriat Induktiivse loogika abil info kogumine ja Teema kohta küsimuse Andmete kogumine analüüs. püstitamine, sensibiliseerivate põimitud protsesid n loov uurimus mõistete leidmine, avatus üheaegselt. Saadud uutele vaatenurkadele. kodeerimine. Tegevusuuring Uuritavaks objektiks on väiksem grupp, Uuringu kavandamine- Intervjuud, kirjaliku millele uurimisel rakendatakse tegevusevaatlemine- koosolekuprotokolli sekkumisprojekte ning vaadeldakse nende reflektsiooni spiraal, kus igat märkmikud jm. Proj mõju
(Talve 2013: 7). Transaktsioonilise kommunikatsiooni protsessi mudeli joonisel kujutavad ringid teabe saatjat ja vastuvõtjat. Nii, kommunikatsiooni protsess on võimalik esitada mitu omavahel seotud etapide jadana. Need etapid on illustreeritud joonisel 2. nagu graafiline teabevahetuse mudel. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Informatsiooni Seose kanali Idee kodeerimine ja valimine ja formuleerimine sõnumi sõnumi edastus ja teabe valik moodustamine Vastuse Sõnumi tõlgendus Sõnumi edastus ja vastuse dekodeerimine saatjale moodustamine ja teabe taju Joonis 2. Kommunikatsiooni protsessi muudel
72 (varjeta kaabel) Topoloogia Täht Pole fikseeritud Meedium Biflilaarkaabel Pole fikseeritud Signaalimine Põhiriba Põhiriba Pöördusmeetod Loa ringlus Loa ringlus Signaali kodeerimine Diferentsiaalne Manchester Diferentsiaalne Manchester Pöördusmehhanism. Pöördusõiguse annab luba (token) - kolmebaidine kaader, mida jaamad edastavad üksteisele ringi järjestuses. Kui loa saanud jaamal ei ole midagi saata, annab ta loa üle järgmisele jaamale. Vastasel juhul saadab ta andmekaadri, mis liigub jaamalt jaamale sihtkohani, kus ta varustatakse vastuvõtumärgisega, sealt aga edasi, kuni jõuab taas saatjani. Saatja võib
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente. Mida tähendab vastastikune seos ( ) ning millist tüüpi seoseid eristatakse? Mida tähendab hüpotees? Hüpotees teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldav eriline väide. Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud
Inimene- kõrgem närvisüsteem 1. Närvisüst. võimaldab: 1)koguda informatsiooni 2)koordineerida informatsiooni 3) anda info. edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob...
TRANSKRIPTSIOON GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Andke seletus järgmistele mõistetele või terminitele: a. Transkriptsioon - DNA kodeerimine RNA-ks b. Operon - geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni | ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeerunud klastriteks c. Promootor - DNA järjestus, mis koosneb ~40bp piirkonnast d. mRNA protsessing transkriptsioonijärgne RNA molekulide töötlemine e. Enhanser lühike osa DNA-st, mis seob omavahel proteiinid, mida nimetatakse aktivaatoriteks. f
33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel 34. Pimedegustatsioon 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted; Piimatooted: erinevad täispiimatooted, juustus, võid) 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. 40. Arvestuslik tahkete ja vedelate proovide kogus assessori kohta (üldine kokkuleppeline suurus). Tahked: 15-30g vedelad: 50-100 ml 41. Neutalisaatorid ja nende kasutamise eesmärk 42. Kaalukoefitsendid ja tähtsus toodete pall hindamisel. 43. Skaalad, mida kasutatakse lihatoodete hindamisel 44
meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu
*tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5) eneseaktualiseerimise vajadused, esteetilised vajadused, intellektuaalsed vajadused. / 1 ja 2
esikohale Ukraina rahva huvid http://www.postimees.ee/2715470/lavrov-laaneriigid-peavad- seadma-esikohale-ukraina-rahva-huvid Andmeanalüüsi puhul on kolm peamist etappi: 1. Planeerimine - probleemülesande püstitamine, statistika kogumine, ülesande koostamine, valimi kitsendamine, tunnuste valimine, mõõtmismeetodite ja vahendite väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine - kogumine, kodeerimine, sisestamine ja korrigeerimine. 3. Andmetöötlus - kogutud andmete töötlemine ja analüüsimine. Meetodikohased küsimused, mida kasutan antud töös uurimisküsimustele vastamiseks: 1. Millisena käsitlevad Vladimir Putin, Dmitri Medvedev ja Sergei Lavrov analüüsitavates artiklites Ukraina kriisi mõju kahe riigi suhetele? 2. Milliseid valdkondi Ukraina kriis kahe riigi omavahelistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
