c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b. Meissneri kehake c. Pacini kehake d. Merkeli kettad 3) Temperatuuri- ja puuteärritused a. Ruffini lõpmed b
magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku ühendavaid rakke ja fagotsüüte. Närvisüsteem Lihtne närvisüsteem Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist. Neelu ümbritseb närvirõngas. Närvilõpmed suu ümber, et tunda, kui miski suud puudutab. Spetsialiseerunud sensoorsed organid puuduvad, kuid on närvilõpmed üle kogu keha. Paljunemine Lahksoolised Eritus- ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi. Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastumine toimub meres. 3 nädalat läheb enne, kui moodustuvad vastsed Väga aeglane areng vastsetel
ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3-
Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis asuvad paljud erinevad struktuurid nagu: närvilõpmed, valutundlikud rakud, rasunäärmed, higinäärme juhad ja lümfisooned. See kiht annab nahale vetruvusese ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk (kõige alumine) on vahelüli naha ja organite vahel. Alusnahk koosneb sidekoest, rasvarakkudest ja pool keharasvast asub selle all kudedes. Selles nahakihis asub ka rohkelt veresooni ja lümfisooni. Naha Ülesanded Vitamiinide omandamine- Me saame naha kudu omandada D- vitamiini päikesest Tundeelund- Nahas asuvad valu-, temperatuuri- ja puutetundlikud
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikune: asja peab ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud -> neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud)
Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v
kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Naha ülesanded Lisaks katteelundkonnale on nahal ka kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid: temperatuuri reguleerimine,
Seega, teekond impulsil on lühike, et teadvusse jõuda. Rakud asuvad epideelis, õhukeses limakihis. Väidetakse, et mustriteooria. 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile? Naha vigastamisel (nt.sisselõikamisel terava esemega) võtavad valusignaali vastu naha sees olevad notsiretseptorid. Notsiretseptoritena eristatakse aeglast valu edastavad vabasi närvilõpmed ehk C-kiude ja kiiret valu edastavaid närvilõpmeid ehk A kiude.Valusignaal saadetakse siis nende kaudu seljaajju, kust saadetakse signaal edasi peaajju, kus toimub selle valu teadvustamine. Info liigub tagasi seljaajju, ja siis edasi siis võib juba info edasi liikuda lihastesse, et tõmmata ära siis nt. käsi, mis pole veel vigastada saanud, kuid mis on liiga tugevale kuumusele liiga lähedal või teravale esemele.
Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe. Marrasnaha alumine osa, mis parandab naha vigastusi ja toodab melaniini. Moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse ...
Mis on armastus? Pamela Liimer 12 c Palju on vaieldud selle üle, mis see armastus siis täpsemalt on. Osad väidavad, et tegemist on keemilise reaktsiooniga, teised aga, et see on midagi maagilist ning seletamatut. Teadlased on toonud armastuse seletamiseks välja oksütotsiini, mida toodab aju. Sellel hormoonil on inimesele väga suur mõju. Näiteks õrnutsemisel: kallistamisel, suudlemisel ning ka seksimisel eraldub ajus oksütotsiini, mis muudab närvilõpmed tundlikuks ning stimuleerib lihaste kokkutõmbeid. Teadlased on jõudnud lausa nii kaugele, et nad on julgenud öelda välja ajamäära, kui kaua kestab kirglik armastus. Seda seletavad nad ajust eralduvate looduslike amfetamiinide eritamisega, mis tekitavad inimeses eufooriaseisundit. Et selle aine eritumisel on ajalimiit (umbes 3 aastat) üt...
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid:
Adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin. Noradrenaliini Stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, et selle lagundamisel väljutavad ka Noradrenaliin e. norepinefriin e. kudedes saada energiat. Kiirendab südametegevust ja hingamist ning närvilõpmed. arterenool põhjustab veresoonte ahenemist. Nõristatakse erutuse ja ohu korral. Stimuleerides naatriumi ja vee tagasiimendumist neerutorukestest, Aldosteroon == Neerupealised (koor)
Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena
meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest
füüsikalised omadused). * süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Asjade äratundmisel töötab süsteem erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Sissejuhatus psühholoogiasse 32 Somatosensoorsete retseptorite näiteid Meissneri kehakesed Lihasretseptorid (muscle
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed *närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Somatosensoorsete retseptorite näiteid: Lihasretseptrorid lihastes ,reageeriavd lihaste pikenemisele( staatilised:lihasasend, dünaamilised:liigutus)
mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2.Nahk on erituselund nahas asuvad higinäärmed, mille kaudu eritatakse jääkaineid ja üleliigseid aineid (vett). 3. Nahk on temperatuuri reguleeriv elund nahas asuvad veresooned (kapillaarid) ahenevad külmas ja laienevad soojas sellega vähendatakse või suurendatakse soojus ära andmist kehast. Suure kuumuse puhul algab intensiivne higistamine, sest vee aurumisel viiakse kehalt palju soojust ära. 5. Nahk on meeleelund nahas asuvad närvilõpmed, mis registreerivad valu; külma retseptorid, mis registreerivad madala temperatuuri; soojusretseptorid, mis registreerivad kõrge temperatuuri ja surveretseptorid. Naha tervisehoid Nahka tuleb kaitsta vigastuste eest. Sellel otstarbel kasutatakse töötamisel kindaid ja spetsiaalseid kaitseriietusi (päästjad jt.) Vigastused tuleb desinfitseerida, et vältida mikroobide sattumist haava (joodi lahus, piiritus, Cutasept jt.) Seejärel asetatakse haavale steriilne side või haava plaaster
inimesel ning ei saa märkida ka veel üllatust mnu jaoks, mis on 2-meetriline DNA inimesel; lootes tuleb 2,5 miljoni neutrooni minutis; ja see fakt, et lapse sugu ikkagi sõltub isast (mõnikord nad kahtlevad selle kohta, et nt sündis tütar, aga mitte poeg) Teine asi, mida ma sain teada ainult pärast filmi vaatamist oli see, et esimeste üheksa nädala jooksul arenevad närvid, lihased jne. ning juba viieteisendal päeval moodustati närvilõpmed. Aga organitest areneb süda (areneb juba kolmandal nädalal), vaid aju veel ei kontrolli tema (üheksandal nädalal). Nt. 75 aasta jooksul süda teeb umbes 3000 südamepekslemist. Kolmas, mis minu jaoks oli kõige huvitavam filmis on loote füüsiline areng. Esimesena areneb pea, milles ilmuvad väikesed mustad punktid, mis on tulevikud silmad. Niisugust arengut ma jäin meelede, sest kõik meie kehas kasvab väikestest pulgadest või punktidest. Niisama kasvavad
inimesel ning ei saa märkida ka veel üllatust mnu jaoks, mis on 2-meetriline DNA inimesel; lootes tuleb 2,5 miljoni neutrooni minutis; ja see fakt, et lapse sugu ikkagi sõltub isast (mõnikord nad kahtlevad selle kohta, et nt sündis tütar, aga mitte poeg) Teine asi, mida ma sain teada ainult pärast filmi vaatamist oli see, et esimeste üheksa nädala jooksul arenevad närvid, lihased jne. ning juba viieteisendal päeval moodustati närvilõpmed. Aga organitest areneb süda (areneb juba kolmandal nädalal), vaid aju veel ei kontrolli tema (üheksandal nädalal). Nt. 75 aasta jooksul süda teeb umbes 3000 südamepekslemist. Kolmas, mis minu jaoks oli kõige huvitavam filmis on loote füüsiline areng. Esimesena areneb pea, milles ilmuvad väikesed mustad punktid, mis on tulevikud silmad. Niisugust arengut ma jäin meelede, sest kõik meie kehas kasvab väikestest pulgadest või punktidest. Niisama kasvavad
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22
Huvi degusteerimise vastu Paindlikkus Suhtumine toiduainetesse Täpne 5. Millised on toiduanete kvaliteedinäitajad? (Kõik õiged Toiteväärtus Tehnoloogilised näitajad Sanitaar- hügieenilised näitajad Eetiline kvaliteet Organoleptiline (sensoorne) kvaliteet Müüdavuse kvaliteet 6. Juhttee on.. Närvilõpmed Närvikiud (ÕIGE) Aju 7. Mis värvi ei näe tritanoop? Ei näe rohelist Ei näe punast Ei näe sinist ( Õige) 8. Mis on bukett? termin ühe stiimuli nimetamiseks meeldiva tooniga lõhn lõhnatoonide kogum, kompleksne ( õige) 9. Mis on HACCP? HACCP on süsteem, mille eesmärgiks on tagada toiduohutus 10. Mis on HACCP-i 7 põhimõtet? 1. Analüüsi tegemine 2
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Puututus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused); süvatundlikkus e. propriotseptsioon: kehaosade suhe; kinesteesia:kehaosade liikumine. Asjade äratundmisel töötav süsteem- erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega- järjestikuselt: asja peab järjestikuselt ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis painevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites. Retseptoriteks on: vabad närvilõpmed; närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid. Retseptorid jaotatavad ka info järgi: mehaaniline (enamus retseptoritüüpe); temperatuur(vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale);valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed). Somatosensoorsete retseptorite näited: Meissneri kehakesed:karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele; lihasretseptorid: lihastele, reageerivad lihaste paiknemisele(staatilised:
Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine 70 Infotöötlus on – erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega – järjestikune: asja peab „käperdama“ et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid 71 Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) 72 Somatosensoorsete retseptorite näiteid: Lihasretseptorid
Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini kehake (surve), Notsitseptor (valu), rasvarakud, higinääre. Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisosas on tundlikud retseptorrakud mis reageerivad lõhnadele. See saab toimuda ainult õige koguse niiskuse olemasolul, mis võimaldab aineosakestel lahustuda ning haisterakkudega kontakteeruda. Ninaõõne haistmisosa paikneb ninaõõne ülaosas. Ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab
kaitsmeid. Sellisel viisil nõrgeneb liiges hoopiski. täiskasvanud tervisesportlasel sellise probleemiga soovitatav kanda hüppeliigese sidet, et vältida kordustraumasid. Harvadel juhtudel ei taastu sidemete endine tugevus ja tulemuseks on ebakindel hüppeliiges, mida on kerge uuesti välja väänata. Ebastabiilne liiges on hell ja valulik ning ei ole usaldusväärne ebaühtlasel tasapinnal. Sagedase "jala alt äramineku" põhjuseks on koos sidemetega rebenevad süvatundlikkuse närvilõpmed. Hüppeliigese ebastabiilsuse raviks võib arst määrata ravivõimlemiskuuri. Sihipärane võimlemine aitab taastuda süvatundlikkusnärvidel ja lihaseid, mis osaliselt võtavad rebenenud sidemetelt üle liigese toestamise funktsiooni. Arst võib soovitada kanda tugisidet, vältida "jala alt äraminekut". Kui need lihtsad meetodid ei aita on näidustatud operatsioon, mille käigus taastatakse külgsidemed lihasekõõlusega. Rahu andmiseks sidemete rekonstruktsiooni järgselt
1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1)
koormusi, mis tekivad freesi tolmu tõttu ja säästab klienti. Pärast eeltööd küünetangidega (mille tõttu vähendatakse seeni sisaldava freestolmu hulka kohe alguses) hakkab frees tööle ilma ristitorketa, mis annab eriti suured küünelaastud. Need imatakse või nad kukuvad paberile. Sarvestunud naha pehmendajat, küünte- ja nahakaitse õli tilgutatakse enne töötlemist ja töötlemise jooksul. Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult. JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad,
kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks . 11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON. Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS?
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Nahk on katteelundkond, kuid tal on ka
harjastega, mis jala tahapoole liikudes laiali lähevad Jalad saledad, kõik jalapaarid ühtlaselt arenenud, reied keskmise pikkusega, Hüppejalad sääred neist pisut pikemad, käpalülid eri pikkusega Tiivad on kilejad õhukesed moodustised, mida tugevdavad kitiniseerunud tiivasooned. Putuka tiivad pole elutud moodustised. Soontes paiknevad närvilõpmed ja trahheed, seal voolab ka putuka veri ehk hemolümf. Enamusel putukatel on kaks paari tiibu. Kahetiivalistel on tagatiivad evolutsiooni käigus muutunud lühikesteks nuijateks sumistiteks. Mitmed putukad on seoses oma eluviisiga lendamisest loobunud ning tiivad hoopis kaotanud (näiteks kirbud, täid, väivid, lehviktiivaliste ning mõnede liblikaliikide emasloomad jt). Kõige ürgsematel putukatel pole tiibu kunagi olnudki
stimulatsioonile ja nõrgalt või ignoreerib testlaadset. Aisting eeldab: 1. stiimuli sattumist retseptori retseptiivsesse välja 2. stiimulispetsiifilise energia muundamist närvienergiaks elektrilise astmelise potentsiaali kujul 3. närviimpulsi algatamist esimese töötlustaseme sensoorses närvirakus 4. sensoorse sisendi töötlemist ja integratsiooni ajukoore aistinguspetsiifilisel alal Sensoorsete retseptorite liigitus: · sensoorsete närvirakkude vabad närvilõpmed valu, temperatuuri, kõdi, sügelemise ja mõned puuteaistingud · sensoorsete närvirakkude sidekoelisest kapslist ümbritsetud närvilõpmed somaatilised ja vistseraalsed surve, vibratsiooni ja teatud puuteaistingud. Erinevad kapsli tüübid suurendavad retseptori tundlikkust või tundlikkuse spetsiifilisust · spetsiaalsed meelerakud karvrakud kuulmis- ja tasakaaluelundis, maitserakk
SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
kõrvasüljenääret. Neelulihas, tegeleb neelamisega - tunneme maitset. ,,Neelamine on väga keeruline akt meie sellega ei tegele." X uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) 'uitab' mööda keha ringi, reguleerib siseelundite talitlust (võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus. Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased
tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) · kemosensorid tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor
kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Valu tekkemehhanismiks on vabad Kas valutunnet nt nõelatorkest on närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kuidas? võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2
mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha · Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid
propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk
Pärast eeltööd küünetangidega (mille tõttu vähendatakse seeni sisaldava freestolmu hulka kohe alguses) hakkab frees tööle ilma ristitorketa, mis annab eriti suured küünelaastud. Need imatakse või nad kukuvad paberile. Sarvestunud naha pehmendajat, küünte- ja nahakaitse õli tilgutatakse enne töötlemist ja töötlemise jooksul. Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult. 2. JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja
(10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed. 1.Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel 3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud.
tahtele alluv pikad, silinderjad mitmetuumne eristuvad vöödid SÜDAMELIHAS tahtele allumatu silinderjad, hargnevad ühe/kahe tuumalised vöödilisus SILELIHAS tahtele allumatu · teravatipulised · üks tsentraalne Tuum Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks. Lihaskäävid, Golgi kõõlusorgan, Pacini lamellkehakesed(Suured ovaalse kujuga inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini lihasekõõluse kinnituskohtade läheduses, veresoonte läheduses ja Golgi kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes) Jäme müosiini filament. · koosneb 300-400 müosiini molekulist · peakesed haakuvad aktiini filamendiga Peenike aktiini filament · Koosneb peamiselt aktiini molekulide kaksikspiraalist · koostisesse kuuluvad veel regulatoorsed valgud (tropomüosiin ja troponiin I, T ja C)
Nägemismeel- nägemiselundiks on silmad mis asuvad silmakoopas ning kus retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Nägemise stiimul on valgus. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu Valu tekkemehhanismiks on vabad närvilõpmed ja tekkemehhanismi. Kas notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada valutunnet nt nõelatorkest erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu läbi valuedastaja raku. millisele mehhanismile? 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse on aluseks aistingute ja kõigile meeltele ühiseid taju tekkele füsioloogilisi protsesse (neid on 3). 2
Nakatumise sagedus on küll madal, kuid kõrge suremuse tõttu, ilma abi saamata, on murettekitav (Lampel, 2013). Nakatunud inimesed muutuvad nõrgaks ja uimaseks 1 – 3 päeva jooksul pärast saastunud toidu tarbimist. Esimeste sümptomite hulka kuuluvad hägune nägemine, fikseeritud laienenud pupillid, suukuivus, kõhukinnisus ja kõhuvalu. Järgneb bilateraalne lihaste nõrkus (Murray et al., 2012). C. botulinum’i toksiin põhjustab paralüüsi, blokeerides motoorsed närvilõpmed neuromuskulaarses ühenduskohas. Paralüüs progresseerub sümmeetriliselt ülevalt alla, algab tavaliselt silmadest ja näost, järgneb kõri, rind ja jäsemed. Kui häirub diafragma ja rinnalihaste töö, pidurdub hingamine ning ilma sekkumiseta järgneb surm lämbumise tõttu (Lampel, 2013). Täielik taastumine võtab aega mitu kuud kuni aastaid, kuni haaratud närvilõpmed kasvavad uuesti (Murray et al., 2012). Väikelaste botulismi korral toimub spooridega nakatumine allaneelamisel
Meeleelundid: - Kõrv: välis-, kesk- ja sisekõrv. Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega- nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine. Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine. Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid, sealt läheb see seljaaju. Maitsmise -- maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane) Inimene kui tervikMis on homöostaas? Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst
· Fotosensorid valgustundlikud, näiteks nägemismeel. · Mehhanosensorid rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks:
Terved sidemed on varustatud süvatundlikkuse närvilõpmetega. Nende närvide ülesandeks on anda ajule teavet keha asukohast kolmemõõtmelises ruumis, näiteks võimaldab süvatundlikkus meil kinniste silmadega sõrmeotsaga nina puudutada. Liigeste juures aitavad nad juhtida lihaste koordineeritud tegevust, mis võimaldab meil kõndida ilma jalgade asendile mõtlemata. Kui rebeneb side, rebenevad ka süvatundlikkuse närvilõpmed, info saatmine ajule liigese asendist katkeb. Tasakaaluharjutused aitavad taastuda närvilõpmetel ja sellega liigese positsioonitunnetusel. (http://www.inimene.ee). 3.3. Kaela ja seljatrauma ravi Lülisamba vigastuse ravi Lülikeha murru ravi sõltub vigastuse astmest. Kui murd on stabiilne, saab vigastatud piirkonda toetada korseti abil. Ebastabiilse ja nihkumisega murru korral rakenadatakse operatiivne ravi ja sellele järgnevalt tuleb kanda korsetti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
