11 Seib Ø 8 113171- 68 1 12 Mutter M6 x 1 15526-70 1 13 Seib Ø 6 113171- 68 1 Materjalid 14 Rasvanöör 1 Teostas T. Särg Nimetus: Faili nimetus: Kontroll is R. Kalep Ventiil Vent.doc Kinnita s Leht: Tähis: Formaat: TTK-AT22B 1 IG.04.00.00 A4
docstxt/13159529679179.txt
docstxt/13164609716045.txt
Kuidas toodetakse suruõhku? Mis on suruõhk? Kuidas seda toodetakse? Need on ühed tavalisemaid kuid tähsamaid küsimusi pneumoseadmete rubriigist. Suruõhk lihtsalt öeldes on õhk mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui teda ümbritsev rõhk. Suruõhku võib tänapäeval peaaegu igaltpoolt leida, alates hobisukeldujate varustusest lõpetades NASA'ga. Pneomoseadmed võivad olla mistahes kujuga või suurusega, kuigi kõigil neil on üks ja sama omadus nad on õhukindlad. Et õhku rõhualla panna peab olema viis kuidas õhku kinni hoida, selleks kasutatakse metallist hoidlaid ning ventiili. Õhu kambrid on metallist kuna metall on väga tugev ning paindub enneb katki minekut. Ventiili ülesanne on aga õhku ühtepidi sisse lasta ja teisipidi jooksmist kinni hoida. Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi...
Hülsi pööramisega saab 9.2 Takistid takistuse suurust sujuvalt muuta. Voolutakistus toimub mõlemas suunas Vooluhulk läbi takisti sõltub rõhkude (sele 9.6). Vajadusel takistada vedeliku vahest takistil, mida suurem rõhkude voolamist ainult ühes suunas lisatakse vahe seda suurem on vooluhulk. takistile mittetagasivoolu ventiil. Kohtades, kus ei vajata konstantset vooluhulka kasutatakse takisteid, kuna vooluhulka reguleerivate ventiilide maksumus on kõrge. Takisteid kasutatakse juhtudel kui: - koormus ahelas on konstantne - koormuse muutumisel muutuv tööorgani liikumiskiirus ei oma tähtsust või on see soovitav. Võrrand (3) näitab voolutakistuse sõltuvust vedeliku viskoossusest. Mida lühem on takistuse pikkus seda väiksem on vedeliku viskoossuse mõju
õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks
SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 Kõigepealt tuleb ajada auto garaaži Seejärel ajad auto tõstukile Võtad rattad alt ära ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. Võtad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaažipingi küljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili ära Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana võib vana ventiil olla, seega et kindel olla et rehv ikka õhku pidama jääb tuleb uus ventiil panna Siis asetad uue rehvi veljele Tuleb määrida „rehvi seepi“ rehvi äärtele, et see läheks sujuvalt velje peale ning et vältida rehvi purunemist. Lased rehvidele õhu sisse. Seda kui palju õhku või kui suur rehvi rõhk olema peab, saab teada autodatast, kuna igal autol on erinev. Nii kaua pumpad, kuni käib tavaliselt 1-2 tugevat pauku mis on märk sellest, et rehv läks paika.
suhtes risti (nö pikiraadiust). Radiaalrehvid veerevad kergeminii ja pehmemalt ning on ligi poolteist korda kulumiskindlamad. Nende puuduseks on õhukesed küljed, mis kardavad vigastusi nii ettevaatamatul sõidul kui ka veljelt mahavõtul ja veljele panekul. 2) Hmeetilisuse järgi: 3) *lohviga (TUBE TYPE) 4) 1-lohv 5) 2-ventiil 6) 3-pöiavöö 7) 8) 9) *Tihtrehv (TUBELESS), mille ventiil kinnitub velje kluge. 10) 1-rehvi kummeeritud sisepind 11) 2-ventiil 12) 13) 3)turvise mustritüübi järgi: 14) *maanteemustriga, süiduautodel 15) *maanteemustriga; bussidel ja veoautodel 16) *keskläbivusmustriga (S+G, für Strae und Gelände) 17) *suundustriga, suure läbivusega autodele 18) *talvemustriga, sõiduautodel 19)
..4000 dm3/h) , keskmise (400...2800 m3/h) ja suure (2800...7000 m3/h) võimsusega põletid, · kasutus viisi järgi. 5 1.5.Gaasikeevituse sooritustehnika 1.5.1 Injektoripõleti leegi operatsioonide järjekord. Injektoripõleti leegi süütamine operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada balooni ventiilid. 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süütada segu, oodata 5 sek selleks, et gaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleerida leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektoripõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda balooni ventiilid. 4
püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15 C temp.korral jääk rõhuni 0,1 mpa ja kuni 25 C temp.korral rõhuni 0,2 mpa autoremondi ettevõttetes toodavad atsetüleeni gaasi generaatorid lähteaine on kaltsium garbiit mis veega reag. annab atsetüleeni ja kustutatud lubja.Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasut.reduktoreid hapniku reduktorid on sinised,atsetüleeni jaoks valged ja vedelgaasi omad punased.Enne reduktori kinnitamist tuleb ballooni ventiil läbi puhuda selleks keeratakse ventiil paariks sekundiks veerand pöörde ulatuses lahti,tutsid,tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad.Reduktori üks manomeeter näitab rõhku balloonis ja teine töö rõhku!!!!!!!!!!! viimane peab olema eriti täpne õhukese materjali keevitamisel,reduktorite külge kinnitatakse klambritega kummivoolikud mille pikkus peab olema 8-20 m!!hapniku voolikutes tohib olla rõhk kuni 1,5 mpa nende seinas on 2 kordne riide kiht ja nad on musta või tumehalli värvi põlevgaaside voolikute maks
sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlalehtri pool. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Tänapäevastel trompetitel on kolm (mõningatel juhtudel ka neli) pumpventiili. Esimene ventiil alandab helikõrgust terve tooni, teine alandab pool tooni ning kolmas poolteist tooni. Kui neljas ventiil on olemas, siis see alandab helikõrgust puhta kvardi jagu (viis pooltooni). See muudab instrumendi täielikult kromaatiliseks. Trompeti häälestust saab muuta häälestuskrooni abil. Krooni välja tõmmates muutub häälestus madalamaks, sisse lükates kõrgemaks. Heli projekteeritakse lehtri kaudu. Lehtreid on valmistatud paljudest eri materjalidest nagu messing, punane messing ning vask
Huom! Kompressori tühjendusaugust või õli nõretusava kaudu saadakse kätte ainult pool kogu õlist . Seda peab pidama meeles õli vahetuse ja kompressori vahetamise käigus !!! AK 08/2008 38 Kliimasaede bussidel Sulgventiil AK 08/2008 39 Kliimaseade bussidel Sulgventiil kompressoril Ventiil lahti (tööasend) Ventiil poolkinni (hooldusasend) Ventiil kinni (remondiasend) AK 08/2008 40 Kliimaseade bussidel Ühendusskeem AK 08/2008 41 Kliimaeade bussidel Kuivati vahetus
Kasutuse järgi o Universaalsed (keevitamine, lõikamine, jootmine, pealesulatamine) o Spetsiaalsed põletid (ühe kindla operatsiooni tegemiseks) Leekide arvu järgi o Üheleegilised o Mitmeleegilised Inektorpõleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada ballooni ventiilid 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süüdata segu, oodata 5 sek selleks, et gaaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleeriga leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektorpõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda ballooni ventiilid. 4
Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada õhuvaru • Jahutada õhku Trassifilter: Vähendab oluliselt järgnevate filtrite koormust • Peab tagama vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri Kuivati: Niiskuse eraldamiseks Pneumotorustik: juhib suruõhu seadmeteni Õhu ettevalmistusplokk: Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Masinajääkrõhu väljalaske ventiil: Masina seiskamiseks ning jääkrõhu väljalaskmiseks Suunaventiil: Ülesandeks: • Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine • Kraani funktsioon Vooliventiil: Vooluhulga reguleerimiseks. Pneumosilinder: Teeb ära temale ettenähtud töö. 2. Seletage, kuidas toimub suruõhu ettevalmistus ning miks on see vajalik. Seletage, kuidas satub saaste pneumosüsteemi.
Atsetüleen – see on suure süttimise ja plahvatus ohtlikkusega gaas, kuna tema segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik suurtes piirides. Segus õhuga plahvatusohtlik piirides 2…82% ja hapnikuga 2,5…93%. Suure plahvatusohtlikkuse poolest tuleb jälgida seda, et mitte kusagil ei lekiks atsetüleeni. Peale selle tuleb kasutus- või hoiukohas hoolitseda hea ventilatsiooni eest. Kui on tekkinud atsetüleeni pihkumine ükstakõik kust, tuleb koheselt sulgeda ballooni ventiil, samuti reduktori põlemisel. Selleks peab olema alati ballooni juures tulekindel kinnas. Suure leegi puhul, kui ei õnnestu ventiili sulgeda, kasutage selleks süsihappegaasi (CO 2) või spetsiaalset kuiva pulbrit. Atsetüleeni teine omadus, mida peaks teadma, on tema lagunemine algkomponentideks – süsinikuks ja vesinikuks suure temperatuuriga üle 350º C ja üle 2 baarilise rõhu juures löökidega transpordil ja hoidmisel
reduktori ülemutrit ja veenduda, et mutrikeere on korras, sellel pole õli- ja rasvajälgi ning reduktori sisselaskekaeluse fiibertihend ja filter on korras. 2.9. Ballooni kaeluseavast kõrvaliste osakeste eemaldamiseks tuleb kaeluseava läbi puhuda, avades ventiili sujuvalt lühikeseks ajaks ¼ ½ pöörde ulatuses (avaja peab seisma gaasijoast kõrval), pärast läbipuhumist tuleb ventiil võtit kasutamata sulgeda. 2.10. Reduktoril ei tohi kasutada rikutud keermega või vigastatud regulaatorit. 2.11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile vaid selleks ettenähtud erivõtmega. 2.12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 2.13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see asetsema ballooni ventiili spindlil. 2.14
2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust süsteemi võib vaadelda esimest järku objektina, mille maht on mahutite mahtude summa. Kui
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures
Parempoolne patarei tekitab + pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad töötab nagu ventiil. vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi. Kui baasi pinge panna
Pakkimismaterjale tuleb hoida lastele kättesaamatus kohtas, sest need võivad olla ohtlikud. Viige nimetatud materjalid spetsiaalsesse jäätmete kogumiskohta, sest pakend ei ole bioloogiliselt lagundatav. 6.0 Peamised tehnilised funktsioonid Seade töötab pumbaga, mis käivitatakse käsitsi. Pumba käivitussurve on alla 400 N. Hüdrojõu piirdelüliti tõstehoova liikumistee lõpus. Liikumistee lõpus on mehhaaniline tõkis. TABEL 6 5 Maksimumrõhu ventiil, mis on paigaldatud pumbale ja kontrollib, kas rakendatav koormus vastab seadme tootja poolt lubatud maksimumkoormusele. Kaitseventiil, mis hoiab ühtlast langemisskiirust vastavalt kehtivaile normidele, sõltumata koormuse raskusest. Ohutusseade, mis kaitseb juhuslike ja riketest tingitud allalaskmise eest. 7.0 Tõstuki töökorda seadmine Pärast masina komponentide väljavõtmist pakendist kontrollige, kas kõik osad on olemas ja kahjustamata. Pärast seda valmistage tõstuk tööks ette
Ka tänane metsasarv omab nendega kaugeid sidemeid. Mitmesugused naturaalsarved. Nende ajalooline eellane oli omakorda jahisarv ja tema ,,sugulane" postisarv. Naturaalsarv oli tehniliselt kohmakas, aga kõlas ilusasti. 19. saj algul leiutati ventiilid. Ventiilide tööpõhimõte: 3 ventiili 1. madaldab heli 1 toon (s.2) 2. madaldab heli pool tooni (v.2) 3. madaldab heli poolteist tooni (v.3) 4. Metsasarvel on ka 4. ventiil, mis kõrgendab 2 pool tooni (p.4) ja teeb selle in B pilliks. (teeb toru lühemaks) Metsasarv in F ( 4. ventiili olemasolul ka in B) Ulatus: (suure oktavi ) Fis c3 Metsasarv on suurima ulatusega vaskpuhkpill. Metsasarve registrid: Madal mängitakse peamiselt pikki noote. p f Keskmine parim register mängimiseks. ppp fff Kõrge ere, kirgas. mf ff Metsasarv on siduva tämbriga pill. Ilma Ilusaim sarve käik
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 14 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 13 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 14 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Sisediameetri muutused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, et tagada korralik intonatsioon. Trompeti tüübid Trompeteid on mitu tüüpi; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga allavajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompetit kasutatakse paljudes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Kuulsad trompetistid 1. Louis Armstrong (1901 1971) 2. Miles Davis (1926 1991) 3. Chet Baker (1929 1988) Head lood Louis Amstrong- https://www.youtube.com/watch?v=kmfeKUNDDYs Miles Davis- https://www.youtube.com/watch?v=zqNTltOGh5c Chet Baeker- https://www.youtube.com/watch?v=vP02sgYrHsw Küsimused
(2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu. 2
õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema rahulolekus. Hapniku manustamine hapnikumaski- ja vuntsidega. Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse
mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks 3 4 mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu. Soojuskandjate temperatuuride mõõtmiseks, samuti ka välisseina (isolatsiooni välispinna)
See toimub seni , kuni on saavutatud rõhk, mis vastab pumba väljalülitusrõhule. Pumba väljalülitusrõhk ja käivitusrõhk reguleeritakse rõhulülitist (automaatika). Pump hakkab tööle jälle siis, kui vett tarbides saavutatakse käivitusrõhk. Õhkpadja eelrõhku võib lisada ja vähendada hüdrofoori ventiilist. Selleks sobib tavaline autopump ja manomeeter. Eelrõhku mõõtes ei tohi vesi hüdrofooris olla surve all. Enne eelrõhu mõõtmist seisake pump ja avage mõni ventiil survetorul. Eelrõhu soovitame seada võrdseks pumba käivitusrõhuga või kuni 0,5 bar. madalamaks . Soovitame mitte seada hüdrofoori eelrõhku suuremaks pumba käivitusrõhust. NB! Hüdrofooris olevat eelrõhku soovitame kontrollida 3-4 korda aastas. Eelrõhku ei tohi hüdrofoorist välja lasta. Vajadusel lisada. Automaatika Veeautomaadi auomaatikablokk asub niiskuskindlas karbis pumba korpuse küljes. Karbi kaane siseküljel on automaatika elektriühenduse skeem.
7 8 Joonis 2. Katseseadme skeem. 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Töö käik AMMONIAAGI VESILAHUSE VALMISTAMINE JA AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Valmistatakse 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett. Lahuse kontsentratsioon määratakse 20 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läheb roosaks
... on nähtus, mis seisneb induktsioonvoolu tekkimises juhis pööriselektrivälja tagajärjel. Endainduktsiooniks nim induktsiooni emj tekkimist juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. LI ie = - (nähtus) t Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis. Isevõnkumiseks nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi omadustest Koosneb: energiaallikas, ventiil, võnkesüsteem, tagasiside. Lenzi reegel induktsiooni emj on alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetväli takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist. Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = BdS S = BS cos = L I
Termodünaamika II pritsiip Essee Õhksoojuspump õhusoojuspump õhkõhk soojuspumpTegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin ,,konditsioneer" ja sõna ,,õhusoojuspump" on Põhjamaades kasutusel olev hellitusnimi. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal 4- tee ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Miks peaks valima õhusoojuspumba? Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem 1 ventiil; 2 - aurutoru; 3 - isolatsioonikiht; 4- mõõtevöö; 5 - termopaarid; 6 äärekaitseribad 7 millivoltmeeter; 8 manomeeter; 9 - termostaat; 10 - elavhõbetermomeet...
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks g...
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget)
Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad heid e Korotkovi toonid. Manomeetri näit fikseerib toonide ilmumist. Selline näit vastab süstoolsel e arteriaalsele vererõhule. Rõhu edaspidisel langetamisel Korotkovi toonid tugevnevad, pärast kahanevad või hoopis kaovad
7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l Ohu Ohu t, Ohu kulu, u, m/s ho, all uleval all uleval maht,l maht,m3 s m3/s mm
Lenzi reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on saanud nulliks, saavutab voolutugevus oma maksimaalse väärtuse. Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm, mis on vaadeldav laengukandjate liikumise kineetilise energiana. Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel,
3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9
Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homog...
külge. 5) Valada pipeti abil 1ml destilleeritud vett pommi kaane soonde 6) Kontrollida süüteahela takistus, mis peab olema 0,9 kuni 1,1 oomi 7) Asetada kaas pommile ja keerata kaanele surverüngas. Kontrollida uuesti ahela takistust 8) Avada sisselaskeventiiil ,,1" ja väljalaskeventiil ,,2" poole pöörde võrra, eemaldada ventiilide kapslid. Sisselaskeventiil ühendada manomeetrist tuleva hapnikutoruga. 9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga. Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse.
õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. 3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks
3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9
lõpuks? Millistel päevadel haigestunute protsent kasvab ja millistel kahaneb, mitmendal päeval on kõige rohkem haigestunuid? Lahendus. P=0,060t²-0,005t³+12,6 1) p(3)=0,06*3²-0,005*3³+12,6= 13% V: 13% 2) X(kasvab)= ]0;8[ X(kahaneb)= ]8;19[ Xmax= 8 p´=0,12t-0,015t² t(0,12-0,015t)=0 t1=0 ja t2=8 V: Kasvab algusest kuni 8.päevani; kahaneb 8.päevast-19.päevani; kõige rohkem on haigestunuid 8.päeval. 3. (5p) Ratta sisekummi ventiil purunes. Õhu väljumist sisekummist kirjeldab funktsioon V (t ) 2t 0,2t 2 , kus t on aeg minutites ja V on õhu ruumala kuupdetsimeetrites. Milline on õhu 1 väljumise kiirus kui t = 2 minutit? Mitme minuti pärast on kumm tühi? Mitu kuupdetsimeetrit õhku oli kummis? Lahendus. (t-aeg minutites; V=õhu väljumine/õhu ruumala) V(t)=2t-0,2t² V’=2-0,4t Ülesande ülesehitus jäi minujaoks veidi keerukaks 4
1 7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga
Suruõhk 1 7 2 4 1 – segamisanum 2 – segisti 3 – võll 4 – peegeldi 5 – mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega 6 – mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks 7, 8 – andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 – ventiil 10 – rotameeter 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Segamiseks tarbitava võimsuse määramine Pöör Pööret Kogu- Tühi- Segamis Vee Vee Vee ete e arv, võimsu käigu- e temper tihedus viskoos- arv, s, võimsu võimsus, a-tuur, , sus, KN Re 1/s s, o 3
30 Terminid hõrendus klamber käepide põlevsegu seade , töörõhk tööriist keevitusvoolik , Sele 3.7. Juhised keevituspõletite kästsemiseks 3.5. Surugaasireduktorid 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Kõrgrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Membraan 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Madalrõhukamber Sele 3.8. Hapnikureduktori skeem 31 Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis
kuulatluskoht õlavarrearteril. Stetoskoop aseta küünarõndlale kohta, kust tundsid pulssi. Manseti alla võib jääda üks kiht riiet, kui see on õhuke ja pole kortsus. Pumpa mansetti nii palju õhku, et kätt Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti varustav veresoon oleks kinni surutud ja ja vähendab mõõtmise valulikkust. veri ei pääse läbi soone. Pumpa seni, kuni stetoskoobist kuuldavad toonid kaovad ja lisa veel 3040 mmHg. Ava ventiil ja lase rõhul ühtlaselt langeda. Registreeri süstoolne rõhk esimese kuuldava tooni ajal. Registreeri diastoolne rõhk viimase kuuldava tooni järgi. Palpatoorne meetod Saab mõõta vaid süstoolset rõhku. Vajalik on vaid vererõhuaparaat. Selle meetodiga on väärtused umbes 5 mmHg madalamad kui auskultatoorse meetodiga. Aseta mansett ümber õlavarre ja pane 3 keskmist sõrme radiaalpulsi peale. Pumpa mansetti õhku, kuni arter sulgub ja Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti
1 7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga
-soojussõlme ühendused lekivad -soojusvaheti lekib väljaspoole 9. Lugeda üles tegutsemisjuhised talvise pakase korral (välistemperatuur alla -15 0 C). -tühistada öine küttevee temperatuuri alandamine -kontrollida kaugkütte vee rõhkusid ja temperatuuri -kontrollida kütte reguleerseadmete korrasolekut -kontrollida et paisumistoru ei jäätuks 10. Tegutsemine kaugkütte sulgemisel. -sulgeda pealevoolu ventiil -peatada pumbad/õhkkütte ventilaatorid -katkestada regulaarseadmete elektritoide -kooskõlastada kaugkütte sulgemine soojatarnijaga 11. Milline on tõenäoline ummistuse koht kortermaja ülemise jaotusega 2-torulises küttesüsteemis, kui soojenevad vaid alumise korruse küttekehad? Tagastatav püstik 2. ja 3. Korruse vahel ning veel täiendavalt andva püstiku osaline ummistus. ELAMUTE VENTILATSIOONI EHITUS, HOOLDUS JA KORRASHOID 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
