süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu,
Toimeaja pikendamiseks(prolongeerimiseks) on peale vastavate katetega tablettide veel spetsiaalsed lahustumatu karkassiga tabletid (karkass koosneb kipsist, baariumsulfaadist).) 7. Mis on peroraalne tablett? Mis on enterotablett ja depootablett? Peroraalne tablett on tablett, mida manustatakse suukaudu. Depoo ehk retard tabletid on pikendatud toimega tabletid, millest toimeaine vabaneb järk- järgult/aeglaselt. Entero- ehk maohappekindlad tabletid on peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles. 8. Mis on implanteeritav tablett? Kuidas manustatakse? Implanteeritavad tabletid on välispidised tabletid, mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel. Neid väljastatakse tavaliselt ampullides või mõnes teises steriilses pakendis. 9. Mis on graanulid? Kuidas manustatakse? Graanulid (granula) on ümmargused, silinderjad või korrapäratud terakesed seespidiseks
erinevates sooleosades ning toimivad kestvamalt. Toimeaja pikendamiseks(prolongeerimiseks) on peale vastavate katetega tablettide veel spetsiaalsed lahustumatu karkassiga tabletid (karkass koosneb kipsist, baariumsulfaadist).) 31. Millised ravimvormid on prolongeeritud/pikendatud toimega? Peroraalne tablett on tablett, mida manustatakse suukaudu. Depoo ehk retard tabletid on pikendatud toimega tabletid, millest toimeaine vabaneb järk- järgult/aeglaselt. Entero- ehk maohappekindlad tabletid on peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles. 32. Mis on implanteeritav tablett? Kuidas seda manustatakse? Implanteeritavad tabletid on välispidised tabletid, mis viiakse kudedesse või lihasesse kirurgilisel teel. Neid väljastatakse tavaliselt ampullides või mõnes teises steriilses pakendis. 33. Kuidas kapslid jagunevad? Kuidas manustatakse kapsleid? Kapsel (Capsulae) on mahuti pulbrite, graanulite ja vedelate ravimite
), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond
Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees. 3. pH-arv 6,7-8,0 . 4. ammooniumiooni sisaldus (NH4) kuni 0,5 mg/l.
Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus.
sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero-pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib
histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit. Klostriidide märkimisväärset võimet põhjustada haigestumist seostatakse nende võimega säilida keerulistes keskkonnatingimustes spooride moodustamisega; kiire kasvuga toitaineliselt soodsates tingimustes; mitmete histolüütiliste, entero – ja neurotoksiinide tootmisega (Murray et al, 2012). 3.2 Clostridium perfringens Clostridium perfringens on anaeroobne, kuid aerotolerantne gram-positiivne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis toodab enterotoksiine. Bakter on suhteliselt külmatolerantne ja spoorid kõrgele temperatuurile resistentsed. Mitte-patogeenne C. perfringens on keskkonnas laialt levinud ja seda on sageli isoleeritud inimeste ning loomade soolestikust. Bakteril on mitmeid isotüüpe,
peal on vastavad süvendid. Kaetud tabl. Need tabletid on kaetud nt. suhkruglasuuriga va mõni muu kattega nagu väga õhuke biopolümeerne kile. Kate on vajalik tabl. olevate raviainete kaitsmiseks välismõjude eest või halva maitse varjamiseks nt. Õhus oleva gaasi niiskus,maos olev maomahl.Tabletid on väga siledad , läikivad ja libedad.Pakendile kijutatakse nt. Tabuletae obductae. Tablett neelatakse alla tervelt , neid ei tohi poolitada, kui neil pole süvendeid. Entero tablett Kaetud tablett erivormidest , mille kate on selline, et tabl lahustub alles sooles. Tänu sellele on tablettides olevad raviained kaitstus maos oleva maomahla eest. Pakendil kirjutakse nt. Enterotablett gastroresistant tablet. Need tabletid tuleb alla neelata tervelt , tuleb võtta tühja kõhuga , et vältida kokkupuudet toiduga. mis soodustaks tabl. lahustumist. Ei tohi piima peale juua , sest see võib aidata tabl. lahustuda sooles. Depotabl ja retardtabl.
vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat; hävib toidu termilisel töötlemisel. SHIGELLA SP. SHIGELLOOS ehk DÜSENTEERIA Haigusnähud: · kõhuvalu ja -krambid, kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd, mäda või lima · palavik;, · nähud tekivad 12-50 tundi pärast nakatumist. · osa tüvesid eritab entero- ja shigitoksiine, mille tulemusena võib nende tüvedega nakatumisel suremus ulatuda 10-15%-ni. Kriitilised toiduained: toores puu- ja aedvili; toores kala mereannid (krabid, austrid); saastunud toit (eriti piim, salatid; magustoidud, keedetud riis). Temperatuur ja pH toime: pikk eluvõime, talub isegi temperatuuri +4ºC...-20ºC; talub kuivatamist; hävib temperatuuril >80ºC mõne sekundiga; pH < 4,0 Meetmed haigestumise vältimiseks:
tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid · propriosensorid paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule · fotosensorid valgustundlikud (nägemismeel) · mehhanosensorid rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) · kemosensorid tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid)
esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang).
väiksem võrreldes bypass-iga, puuduvad kaugtulemused. - Gastroplikatsioon: Mao mahtu vähendatakse kaherealise õmblusega. Eelised: Ei eemaldata ühtegi osa maost ega avata maoseina. Miinused: Madal efektiivsus, puuduvad kaugtulemused. Malabsorptiivsed operatsioonid osa peensoolt lülitatakse toidu passaazhist välja. - Biliopankreaatiline diversioon ja duodenaal-switch: Gastroenteraalne anastomoos (magu-ileum) + entero-enteraalne anastomoos (biliopankreaatiline trakt-distaalne ileum) = jääb väga lühike efektiivse absorptiooniga sooleosa. Tihti kombineeritud mao vertikaalse resektsiooniga (sleeve-iga). Eelised: Püloorus säilib, kõige efektiivseim kaalulangetaja. Miinused: väga suur malabsorptsiooni risk, sisemised songad, kõhulahtisus. Kombinatsioon (restriktiivne ja malabsorptiivne komponent) - Maost möödajuhtiv operatsioon (Roux-en-Y bypass): Populaarseim meetod Eestis ja maailmas.
sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero- pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul
progressiooni pärssida ning sümptomitele kaasa aidata. Tsütokiinide vabastamine põletiku ajal võib promoda viiruse levikut, kuna suureneb ICAM-1 ekspressioon. Immuunsus on mööduv, taasnakatumist suure tõenäosusega ei enneta, kuna on palju serotüüpe. Primaarse infektsiooni korral tekivad nasaalsed sIgA ja seerumi IgG, aga sIgA kaob ruttu, immuunsus nõrgeneb umbes 18 kuu pärast infektsioonijärgselt. Rakulisel immuunsusel ilmselt roll puudub. Haigused. Sümptomitelt teistest (entero, paramükso, korona) eristada ei saa. Tavaliselt algab aevastamisega, siis nohu, mis süveneb, tekivad ninaobstruktsiooni sümptomid. Võib esineda kerge kurguvalu koos peavalu ja haiglusega. Tipp 3-4 päeva pärast, köha ja nasaalsümptomid võivad püsida 7-10 päeva, või kauem. Diagnostika. Üldiselt laborit ei kasutata. Viirust saab kätte ninaloputisest, kasvatatakse diploidsetel fibroblastidel ja identifitseeritakse tüüpilise
3. Inklusioonide ehk sulundkehakeste teke: • tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid
SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale eksterosensorid – kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes entero- e vistserosensorid – paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule fotosensorid – valgustundlikud (nägemismeel) mehhanosensorid – rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) termosensorid – reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) kemosensorid – tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid)
mandíbula, pasando por los del cuello, los hombros, los brazos, la espalda y el estómago, hasta los de las piernas. Ella sentía que todo su cuerpo se hundía más y más en el diván. Luego le di instrucciones de visualizar una intensa luz blanca en lo alto de su cabeza, dentro de su cuerpo. Más adelante, después de haber hecho que la luz se extendiera poco a poco por su cuerpo, la luminosidad relajó por completo todos los músculos, todos los nervios, todos los órganos, el cuerpo entero, llevándola a un estado de relajación y paz cada vez más profundo. Gradualmente sentía más sueño, más paz, más serenidad. A su debido tiempo, siguiendo mis indicaciones, la luz llenó completamente su cuerpo y la envolvió. Conté hacia atrás, lentamente, de diez a uno. A cada número, Catherine entraba en un nivel de mayor relajación. Su trance se hizo más profundo. Podía concentrarse en mi voz, excluyendo cualquier otro ruido. Al llegar a uno, estaba ya en un estado de
Reagan, and G. C. of Meat Sciences, edited by W. K. Jensen, C. Devine, Smith. 1999c. Incidence of Salmonella on beef car- and M. Dikeman. Oxford: Elsevier Science. casses relating to the U.S. Meat and Poultry Inspection Shin, K., K. Yamauchi, S. Teraguchi, M. Tomita, Y. regulations. Journal of Food Protection Otsuka, and S. Yamazaki. 1998. Antibacterial activity 62(5):467–473. of bovine lactoferrin and its peptides against entero- Sofos, J. N., S. L. Kochevar, J. O. Reagan, and G. C. haemorrhagic Escherichia coli O157:H7. Letters in Smith. 1999d. Extent of beef carcass contamination Applied Microbiology 26(6):407–411. with Escherichia coli and probabilities of passing Simpson, C. A., J. A. Ransom, J. A. Scanga, K. E. Belk, U.S. regulatory criteria. Journal of Food Protection J. N. Sofos, and G. C. Smith. 2006. Changes in micro- 62(3):234–238.
annaabi.ee 
