Newtoni 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv
11,2 1732,4 34,7 37,7 62,3 8,0 1536,2 30,8 68,5 31,5 5,6 928,4 18,6 87,1 12,9 4,0 316,6 6,3 93,4 6,6 2,0 102,4 2,1 95,5 4,5 1,0 38,4 0,8 96,3 3,7 <1,0 184,6 3,7 100 0 Järelikult saadi killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. 5.5 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk Fraktsioon 8-16 mm Kogu proovi mass m=1 kg=1000 kg Plaatjate ja nõeljate terade mass mp=238,1 g Plaatjate ja nõeljate terade hulk proovis P=mp/m*100=238,1/1000*100=23,8% 5.6 Killustiku tugevuse määramine Fraktsioon 8-16 mm Silindrisse puistatud proovi mass M=352,4 g Kontrollsõela läbinud killustiku mass m1=294 g
elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle. Yin ja yangi vastastikuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu. Taoism ja motism Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda. Daol pole nime, sest iga nimi tähistab kindlapiiriliselt olevat asja, dao asub aga sealpool igasugust eritlemist, olles ,,looduse ja inimese kulgemist" valitsev printsiip. Inimese mõõduks on maa, maa mõõduks on taevas, taeva mõõduks on dao ning dao mõõduks on aga ta ise. Õige viis, mille järgi tark inimene ja ka tark valitseja tegutseb on lasta daol end juhtida, olles sealjuures sisemiselt vaba isekast tegutsemissoovist. See ei tähenda loobumist tegutsemisest vaid pigem loobumist asjadesse sekkuda. Mida vähem inimene üritab asju omalt poolt kavandada, seda enam järgivad asjad dao kulgemist. See käib ka riigi valitsemise kohta. Midagi ei jää tähelepanuta,
8 783 29,6 73,3 26,7 2600 5,6 502 19,0 92,3 7,7 4 166 6,3 98,6 1,4 2 16 0,6 99,2 0,8 1 2 0,1 99,3 0,7 põhi 19 0,7 100 0 - Järelikult saadi killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Tabel 5 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] 1 (d/2) 0...5 0,1 2 (d) 0...20 0,6 16 (D) 85...99 99 22,4 (D) 98...100 100 36 (2D) 100 100 5.5 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk Valem 5.5 Tabel nr 5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500, maailma suurim reisilennuk aastani 2005 aga Boeing 747, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses:
MASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus
võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Massi ja energia samaväärsus Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse
· Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirust. · Inertsuse mõõduks on keha mass F a= Newtoni II seadus m · Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. · Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.
See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte: - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:
Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja
Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on mass. Mida suurem on mass, seda inertsem on keha ehk seda raskem on tema liikumisolekut muuta. Inertsus väljendub selles, et keha liikumisoleku muutmiseks kulub teatud aeg.
nimetatakse kiirenduseks.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse aeglustumiseks. Kiirendust arvutatakse jagades kiiruse muudu ehk lõpp- ja algkiiruse vahe muutumise ajaga: a = kiirendus ; v = lõppkiirus ; v0 = algkiirus ; t = aeg ; Sl ühik m/s2 Newtoni III seadus: kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku. Mõjule kaasneb sama suur vastumõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik on njuuton ehk 1N. Mehaaniline töö on liikumise muutumine vastastikmõju puhul. Kui liikuva keha liikumissuund, liikumiskiirus või keha kuju muutub kehade vastastikmõju tõttu, siis on see mehaaniline töö. Töö on protsess, kus keha liigub jõu mõjul. Füüsikas tehakse tööd vaid, siis kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Tehtud töö hulka saab mõõta ja arvuliselt kirjeldada:
Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad
Kiirendus · Kiirendus füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutust ajaühikus · Mõõtmine: a) Otseselt akselomeeter b) Kaudselt arvutades valemi abil Inertsus ja inerts Mida suurem on keha mass seda väiksem on kiirendus ehk kiiruse muutus Inertsus nähtus, kus kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. Inertsuse mõõduks on mass Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus ü Kehade vastastikmõjus tekkivad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised;
Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsalt ja sirgjoonseliselt. INERTS - Nähtus kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada INERTSUS - on keha omadus mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass - keha inertsuse mõõt
lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem E = mc^2
.. sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid. · Andres arvas, et loomi tuleb hoida rohkem, kui inimesi, sest inimene hoiab end ise.
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg
Barterit iseloomustav oluline tunnus on, et vahetatakse kaupu, millel on väärtus. Kui meie esivanemad õppisid metalle töötlema, muutus asjade vahetamine lihtsamaks. Seda seetõttu, et metallid, nagu kuld, hõbe, tina ja raud olid kõigi jaoks väärtuslikud. Nii võis põllumees vahetada oma kariloomi teatud hulga hõbeda vastu ning seejärel võis ta kasutada osa sellest hõbedast maksude maksmiseks. Sel moel muutusid väärismetallid ja muud esemed väärtuse mõõduks, maksevahendiks ning võimaluseks talletada väärtust, kuni seda ükskord vaja läks. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad. Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Müra on tervisele kahjulik Inimene saab ennast kaitsta eriliste kõrvaklappidega antifoonidega Inimesel on eriti kahjulik infraheli sagedusega 8 12Hz Lennukid tekitavad palju müra. Füüsika ja muusika Tämber on muusikariistale omane kõlavärving. Põhitooniks nimetatakse pillikeele kõige madalamat sagedust Ülemtooniks nimetatakse põhitooni kordset sagedust Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga. Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1dB=0,1B Kuuldelävi kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu Igal keelpillil on erinev tämber. Kokkuvõte Heli. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib kiirusega 330-340 m/s. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Tämber. Tämber ehk kõlavärving tekib põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena Helivaljus
Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirguse tuntuim ja praktilist kasu toov vorm on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse. Kuid siiski on juhtunud tuumaõnnetusi, kus on loodusesse paisatud palju radioaktiivseid aineid
kiirenduse. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Suurema massiga keha inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse a - kiirendus F - jõud m - mass Newtoni III seadus e. mõju ja vastasmõju seadus Kehade mõju pole kunagi ühepoolne - see on vastastikune. Kummalgi vastastikmõjus osaleval kehal on oma väli, mille vahendusel ta mõjutab teist keha. Mõjule kaasneb alati sama suur vastumõju Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud Jõud, millega kaks mistahes keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Küsimused: 1. Mitmendat Newtoni seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks? 2. Mis on kiirendus? 3. Mis on liikumise muutumise põhjuseks? 4. Kas suurem või väiksem jõud suudab liikumisolekut kiiremini muuta ? Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/valmarideon/newto ni-seadused-12623389 http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/11/teh_m
Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant? Näitab, kui palju muutub 1 molekuli energia, kui temperatuur muutub 1C võrra 12. Mis on temperatuur? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojusastet 13. Miks on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõduks temperatuur? Temperatuuri muutumisel muutub nende liikumiskiirus ja see mõjutab E k 14. Mis iseloomustab absoluutset nulltemperatuuri? Madalaim temperatuur looduses Ruumala on 0 Molekulid ei liigu 15. Absoluutse temperatuuri ja Celsiuse temperatuuri vaheline seos 0 K = -273 C 273 K = 0 C T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks?
Njuutoni seadused. Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse liikumise,liikumiskiiruse tekkimise põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust
maapealsete sihtmärkide hävitamiseks. · Transpordilennuk on projekteeritud varustuse, seadmete, kauba ja sõdurite transportimiseks. Sõjalennuk F-15 Eagle altvaates Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Douglas DC-3 Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja
* Avatud süsteem- Kui energiat või ainet antakse / saadakse väljast, väliste kehade poolt siis seda nim. avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur * Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud
Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala jääval rõhul läheneb nullile nim. tº absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga. Madalaim temperatuur looduses. Puuduvad negatiivsed väärtused. Sellise Skaala võttis kasutusele Wilhem Thomson (kord Kelvin) Absoluutse temp. tähis T [K] . Mõlema skaala ühikud on võrdsed . ( t=T ) 10. Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks? Valem. Tähiste nimetused valemis. Saame arvutada molekulide kesmist kineetilist energiat. T- absoluutne temperatuur (K) K-molekulide keskmine kineetiline energia k- Boltzmanni konstant k= 1,3810 11. Milline on Boltzmanni konstandi füüsikaline sisu? Kui keha soojeneb 1K võrra, siis keha saab juurde energia 1,3810 12. Kuidas nim
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,
Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et kehad üritavad säilitada oma kiirust, Et keha seda kiirust säilitaks kulub kindel aeg. Suure massiga keha kiiruse muutmiseks kulub rohkem aega. näiteks inimesesd bussis kui buss liikuma hakkab. Mis on innertsuse mõõduks? Kõgile igapäevaselt tuntud füüsikaline suurus- Mass, tähiseks m Kuidas mõõdetakse kehade massi? Kehade massi mõõdetakse kaaluga Massiühiks SIst ja kust see on tulnud? Massiühiks SI on kilogramm(kg) ning see on tulnud prantsusmaalt Milline füüsikaline suurus iseloomustab kehade vastastikmõju. Mis on keha kiiruse muutumise (kiirenduse) tekkimise põhjus. Vastastikmõju ehk jõud peab talle mõjuma, et keha kiirus hakkaks muutuma Millest ja kuidas sõltub keha kiirendus?
poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra esialgsest aktiivsusest. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Misasi see fucking avtiivsus on?! Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes
piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800
kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.
1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12.Mis on isoprotsess? Protsess, mille käigis üks olekuparameeter ei muutu. 13. Mida nim. isotermiliseks, isobaariliseks ja isohooriliseks protsessiks? Selgitus, valem, graafik. Isotermiline-süsteemi olek muutub jääval temperatuuril. p1V1=p2V2 Isobaariline-süsteemi olek muutb jääval rõhul. V1/T1=V2/T2
Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? U=3/2 RT p=2/3nEk (või p=1/3m0nv2) m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, v2 – molekulide kiiruste keskväärtus, Ek – kineetiline energia (Ek=m0v2) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Ek=3/2kT Temperatuur – füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia on võrdeline keha temperatuuriga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks
Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik 1N . Newtoni 3 seadus : kehad mõjuvad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdsete jõududega. Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud (vastastikmõjus olevate) kehade hulka. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või
See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:
täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:
Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus Töö
kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi Töö arvutamine Dünaamika miks toimuvad liikumised? Staatika tasakaalutingimuste määratlemine, Newtoni 1. seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist Võimsus. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Newtoni 2. seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: · Sama valem defineerib ka SI süsteemi jõu Energia ühiku njuutoni Kehadel on erinev võime teha tööd, selle a(noolpeal)=F/m võime Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni iseloomustamiseks uus mõiste energia
Kokkuvõte Töö, energia ja võimsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
kontserti koperdas lava poole üks 70-aastane vanahärra ja soovis rääkida manageriga. Tegu oli Seymour Steiniga, kes on üks kolmest plaadimaailma juhtfiguurist, kes otsustab sisuliselt kõik Warneri plaadilepingud. Seymour on muuseas sõlminud lepingud selliste artistidega nagu Madonna, the Ramones, Depeche Mode jt. Ja nüüd saidki Dragonsid esimese Eesti bändina Warneriga lepingu. Kui maailmas loetakse eduka artisti mõõduks 100 rahvusvahelist kontserti aastas, siis Dragonsitel oli aastal 2012 juba 110-120 kontserti selja taga. See on ka lagi, kust edasi võivad vaid kasvada auditooriumid. Targalt talitades poleks vaja küsidagi „Miks on Eestis muusikuid“, uuel põlvkonnal on palju võimalusi, iseasi, kas võimalustest haaratakse kinni või lastakse see hetk mööda.
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on võimsus (W), A on töö (J) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
