Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine,
Rakud paiknevad enamjaolt maopõhimiku (funduse) piirkonnas. Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos
energia tootmist, kui selle tarbimist. Selle tagajärjeks on keha rasvumine. Negatiivne energiabilanss on siis kui tarbitakse rohkem, kui toodetakse. Selle tagajärjeks võib olla kõhnumine. Magu: toidu reservuaar, toidu töötlemine, toit töödeldakse soolhappe abil, mis eemaldab ka mikroobid. Magu on pidavas liikumises. Maohaavad võivad tekkida ebaregulaarse toitumise pärast, maomahlade ülejäägi korral ning tugevate emotsioonide tagajärjel, sest ka siis eritab magu hapet. 3 faasi: 1) ajufaas /näed/haistad/mõtled toidule vms; 2) maofaas: toit satub makku; 3)soolefaas: algab siis, kui toit jõuab 12sõrmiksoolde Oksendamine on organismi reaktsioon mürgist, mis võib teda kahjustada, vabanemiseks(diafragma ja kõhulihased lükkavad mao tühjaks). Peensool on ehituselt hästi kokku volditud, mis kokkuvõttes annab talle suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik
Teine ensüüm on lipaas, mis on aga oluline lapseeas, kolmandaks on lima, kaitsefunktsioon happesöövitava toime eest ja neljandaks sisemine vereloome faktor on oluline punaliblede vereloomes. Maonõre eritumise regulatsioon: maonõre eritumist reguleeritakse NSi kaudu ja vers ringlevate ainete kaudu. Happe teke: kohaks on mao limaskestas parietaalrakk, happe tekke regulatsioon tähendab parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid. Aferentsed teed peaajukoor piklikaju uitnärvituum paritaalrakk hakkab tootma HCli b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas: mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud
on kahjustatud (nt kroonislise limaskesta põletiku korral), siis sisemist faktorit(castlei faktor) ei teki ja B12 organism ei omasta. Kujuneb välja aneemia e kehvveresus. (Erütrotsüüte ei saa tekkida, hemoglobiini sisaldus hakkab langema). B12 varud organismis on pikaajalised, ehk päevapealt kehvveresust ei teki. Maonõre eritumise regulatsioon. Selles osaleb närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Neid käsitletakse tavaliselt faasidena. Eristatakse kolme faasi: Ajufaas ajufaasi käivitavad toidu suhusattumine, toidu lõhn, toidu maitse, toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikusajus uitnärvi ärrituse ja uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl'i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .
graanulis on palju hormoonimolekule) vallandatud keemiliste ühendite abil. Hormonaalne regulatsioon on aeglasem, võtab minuteid ja tunde. Need neurokriinid, endokriinid ja parakriinid vabastatakse närvilõpmetest ja näärmerakkudest vastuseks erinevatele stiimulitele, mis on omakorda üle retseptorite toiminud. Nende stiimulite allikas võib pärineda nii väliskeskkonnast, kui ka organismist endast (hea näide on maosekretsiooni ajufaas, kus lisaks lõhnale on ka ettekujutusel, st kortikaalsel mõjul toime näärmerakkudele). Paljudel juhtudel on stiimulid sihtmärkrakkude enda sekretsiooni tulemus. Olenemata allikast, indutseerivad need stiimulid signaale, mis integreeritakse närvi- ja endokriinsüsteemi kaudu nii, et sihtmärkrakkude funktsioon saab vastavalt vajadusele reguleeritud. Neuraalne aktiivsus võib põhjustada hormoonide vallandumist, hormoonid moduleerivad neuraalset aktiivsust ja efektorraku
saa). Kui nt mingil põhjusel maolimaskesta rakud on kahjustatud (nt kroonislise limaskesta põletiku korral), siis sisemist faktorit(castlei faktor) ei teki ja B12 organism ei omasta. Kujuneb välja aneemia e kehvveresus. (Erütrotsüüte ei saa tekkida, hemoglobiini sisaldus hakkab langema). B12 varud organismis on pikaajalised, ehk päevapealt kehvveresust ei teki. Maonõre eritumise regulatsioon Maonõre erutumise regulatsioonis eristatakse 3 faasi: 1. Ajufaas stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja
omasta. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedetrakti funktsioonid: toidu neelamine, toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise; vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon; seedimine; seeditud produktide imendumine; seedimatutejääkproduktide eemaldamine kehast. Seedimise faasid: kefaalne faas ehk ajufaas (algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine;
lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon. Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Regulatsioon: 1. ajufaas. Toidu nägemine, haistmine, maitsmine koos sellele järgneva mälumise ja neelamisega kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. 2. maofaas. Mao mehhanosensorite ärritamine makku sattunud toidu poolt põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre rekke. 3. soolefaas. Happelise toitkördi jõudmine kaksteistsõrmikusse stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni.
- proteaasid – valkude lõhustamiseks - lipaasid – lipiidide lõhustamiseks - amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: - sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. - Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. - Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka
proteaasid – valkude lõhustamiseks lipaasid – lipiidide lõhustamiseks amülaasid – süsivesikute lõhustamiseks Kõik ensüümid tekivad inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide
sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G-rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin. Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regul mehhanism.
Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (α-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon. Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Regulatsioon: 1. ajufaas. Toidu nägemine, haistmine, maitsmine koos sellele järgneva mälumise ja neelamisega kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. 2. maofaas. Mao mehhanosensorite ärritamine makku sattunud toidu poolt põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre rekke. 3. soolefaas. Happelise toitkördi jõudmine kaksteistsõrmikusse stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni.
maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G- rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin.Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regulatsiooni mehhanism
annaabi.ee 
