Tema suurendab uriini, Na väljutust, lainedab veresooni ja langetab sellega vererõhu. Histamiin on tugev kapillaaride laiendaja. Histamiini vabaneb ülitundlikkusega seotud reaktsioonide korral, putukahammustuste korral, piirkond kuhu on hammustatud muutu punaseks (veresooned laienevad), kui tekib turse, muutub nahk valgeks. Vasopressiin (ADH) hüpofüüsi tagasagara hormoon, tal on kaks toimet: antidiureetiline ja vasopressoorne (veresooni ahendav ja vererõhku tõstev.) südametegevust mõjutavad mineraalsoolade ioonid. Ca ja Mg-ioonid tugevdavad südame kokkutõmbeid, K- ioonid nõrgestavad.
Pilukatik asub vahetult filmi ees. Fotoalased mõisted Autoportree - foto, mille inimene on teinud iseenesest, kasutatakse aegvõtet. Kuid võib teha ka peegli abil Camera Obscura - valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav ese, siis tekib ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis. Diafragma - objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Diapositiiv - slaid- läbipaistval värvuseta põhimikul olev positiivkujutis vastu valgust vaatamiseks või ekraanile näitamiseks Diaprojektor- projektsiooniaparaat, millega näidatakse slaide. Fookuskaugus - optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fotoemulsioon - koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide kristallidest.
veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune
oksendama jne. Kuid psüühika on kaitsetu, lastes end kergesti tasakaalust välja viia, mis avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas,
Ei soovitata kasutada silmade läheduses, raseduse ajal ja koos homöopaatiliste ravimitega, samuti enne uneaega. Rosmariin Rosmariini eeterlikule õlile on omane värske, rohune, kergelt magus ja isegi meditsiiniline aroom. Seda kasutatakse seepides, kosmeetikas, majapidamisspreides ja parfüümides. Omadustelt on ta antioksüdant ja antidepressant. Rosmariinil on valuvaigistav, kudesid kokkutõmbav, seedimist soodustav, diureetiline, veresooni ahendav ja toniseeriv toime. Rosmariiniõli sobib eriti hästi rasvase naha hoolduseks, samuti kiilaspäisuse ennetamiseks. Sissehingamisel parandab see mälu, kontsentreerumis- ja tähelepanuvõimet. Mõnedes kultuurides on rosmariiniõli tuntud ka afrodisiaakumina. Rosmariiniõli on soovitav kasutada akne, astma, bronhiidi, külmetuse, köha, kõõma, dermatiidi, ekseemi, palaviku, nõrkuse, peavalu, kurnatuse, migreeni, lihasvalu ja veenilaiendite korral. Rosmariin on mittetoksiline
kummeliteega. Tuulutada tuba ja selgitada, et värske õhk kergendab hingamist ning tõkestab viiruste levikut. Toaõhku tuleks niisutada, sest niiskem õhk seob õhus lendlevad tolmuosakesed ja ärritab nina limaskesta seega vähem. Nohu puhul sobivad soojad jalavannid (reflektoorselt paraneb nina limaskesta verevarustus). . Ettevaatust nina hooldusel, nuuskamisel, sekreedi aspiratsioonil. Võõrkehad! 2. Sekreedi aspiratsioon, lapse asend (kõhuli, külili, pea alune tõstetud) 3. Veresooni ahendav, limaskesta turset alandav, sekreeti veeldav Viirusnohu on iseparanev haigus, mis moodub tavaliselt nadala jooksul. Siiski on kinnine ja nohune nina lapsele vaevav, eriti aga imikule, kel nohu tottu voib olla raske suua. Nohust nina voib puhastada soolalahusega. Apteekides on muugil kas keedusoola voi meresoola sisaldavad lahused ja ninapihused. Ninalima voib eemaldada ka apteekides muugil oleva ninaaspiraatoriga. Lisaks on apteekides
rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) vastavalt kas lukssekundites (lx*s) või dzaulsekundites ruutmeetri kohta (J*s/m²). Särituse mõistet on mugav tarvitada siis, kui optline kiirgus mõjub ainele teatava aja jooksul, nagu nt. fotograafias ja fotobioloogia. 16 11. Diafragma ja säritusaeg Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast hariliku objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragmad, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid. Kroonrõnga pöördumisel lähevad lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava.
Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Vererõhk ja selle ealised iseärasused lastel. Vererõhu mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse.
Sellepärast kasutatakse absoluutse ja efektiivse säriaja mõisteid. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest.
nimmesegmenti *sümp pregang närvikiud väljuvad seljaajust seljaajunärvide kõhtmiste juurte kaudu, eralduvad seljaajunärvidest ja siirduvad sümp ganglionitesse *sümp postgang närvikiud väljuvad halli ühendusharuna sümp ganglionitest ning ühinevad taas seljaajunärvidega Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid.(2.5.4) Parasümpaatilise NS põhilised funktsioonid. Parasümp-aeglustab organite tööd. Pupille ahendav, bronhide ahenemine, südame tegevuse pidurdamine, südame veresoonte ahendamine, glükogeeni süntees maksa glükoosist jne. 6 Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). (2.6.1) ganglionites Aistingute abil saab inimene teavet nii ümbritsevast keskkonnas kui iseenda organismist. Füsoloogias õigem nim meelesüsteemid e sensoornesüsteem. Sensorid muudavad väljast tulevad ärritused närviimpulssideks. Selliseks muundumiseks võimelisi rakke nim
· Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADH tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku. Vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taastada normaalset vererõhku.
· Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADHd tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku, vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taasrada normaalset vererõhku.
Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. 16. Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuv alt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest
vererõhk. Tekivad venoosse staasi nähud, hingeldus. Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast õhust tekkinud südame kokkupigistamine, mis võib viia südame seiskumisele. Põletiku tõttu võib tekkida perikardi paksenemine, fibriini ladestumine ja perikard võib liituda südamega või kopsudega. Põletik võib levida müokardile või mediastiinumisse. Pericarditis adhaesiva- liiteline südamepaunapõletik Pericarditis constrictiva- ahendav südamepaunapõletik e. pantsersüda, südamepaunapõletik, mille hilistüsistusena kaotab südamepaun sidekoestumise ja võimaliku lubjastumise tõttu elastsuse ning muutub südameliigutustele takistuseks Pericarditis idiopathica- muudest haigustest sõltumatult tekkinud Pericarditis infectiosa- infektsioosne (mikroobi tõttu tekkinud) Percarditis rheumatica- reumaatiline perikardiit Pericarditis suppurativa- mädane perikardiit Percarditis uraemica- ureemiline e. kusiveresusega seotud
Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises
Südame löögisageduse ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e.
Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises
Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud
e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine kahheksia kurtumus, raske vaegtoitumuse seisund, raskete üldhaigustega kaasnev halb üldseisund, kaalukaotus, väsimus kardiaalne südamepoolne, südamesse puutuv lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv
Aspireerides last peab õde jälgima trahheast aspireeritava sekreedi hulka, värvust (punakas, rohekas, valge) ja iseloomu (vahutav, sitke, mädane). Vahutav punakas sekreet, naha tsüanoos, rindkere esilevõlvus ja selle liikuvuse piiratus võivad viidata lapse üldseisundi halvenemisele ning pneumotooraksi tekkele. (Wallace 1998). Intubeeritud lapse eest hoolitsev õde peab teadma, et lastel võib tekkida hapnikravist tüsistusi, milledest sagedasemateks on bronhe ahendav ning kopse kahjustav haigus ehk bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) (Tunell 1998). Intubeeritud last hooldades (näit. aspireerides, intubatsioonitoru sidudes) peab õde jälgima, et intubatsioonitoru oleks õigel sügavusel. Kui õel tekib kahtlus, et intubatsioonitoru ei ole õigel sügavusel, peab ta sellest teavitama arsti. Kontrollida saab õde intubatsioonitoru sügavust auskultatoorselt. Hingamiskahin peab olema mõlemas kopsus ühesugune
Androgeenid- väike kogus tugevatoimelist testosterooni. Neerupealise säsi- adrenaliin ja noradrenaliin. NS + neerupealisesäsi= sümpatoadrenaalsüsteem. Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas glõkogeeni. Adrenaliini ja noradrenaliini toimel suureneb südame löögisagedus, tugevneb kontraktsiooni jõud, paraneb erutuvusjuhtivus ja erutus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglsutub. Noradrenaliinil tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse.
·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. ·Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus
Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese
Androgeenid- väike kogus tugevatoimelist testosterooni. Neerupealise säsi- adrenaliin ja noradrenaliin. NS + neerupealisesäsi= sümpatoadrenaalsüsteem. Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas glõkogeeni. Adrenaliini ja noradrenaliini toimel suureneb südame löögisagedus, tugevneb kontraktsiooni jõud, paraneb erutuvusjuhtivus ja erutus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglsutub. Noradrenaliinil tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Organismi koguainevahetus on välise töö, äraantud soojuse ja salvestatud energia summa. Kõiki elussüsteeme võib iseloomustada kui avatud süsteeme, mis eksisteerivad tasakaaluseisundist kaugel, vajavad pidevalt taiendavat energiat valiskeskkonnast. Organism vajab pidevalt makro- ja mikrotoitaineid, eritab jaakprodukte
annaabi.ee 
