Enne kõiki neid toiminguid veendu, et BIOSis oleks first boot device pandud CD- ROM. Selleks sisene BIOSi(Basic Input Output System), vajutades arvuti restardi alguses klaviatuuril Del- klahvi. Määrata first boot device- ks CD- ROM, second boot device- ks HDD-0. BIOSist väljumiseks vali Save to CMOS and Exit (klahv F10) ja oota kuni tuleb kiri - Press any key to boot from CD-ROM: - vajuta suvalist klaviatuuri nuppu ja lähebki lahti. 1. Toimub installeerimisprogrammi käivitamine ja vajalike failide laadimine. Lugege hoolikalt ekraanile ilmuvaid tekste ja valige endale vajalik toiming. 2. SCSI ja RAID draiverite installeerimiseks vajuta F6 1 2. Jätkamiseks vajuta ENTER=Continue 3. Windows- i litsensiga nõustumiseks ja jätkamiseks vajuta F8=I agree 4. Soovides teha format c: pead valima D=Delete Partition 5. Järgneb hoiatus partit...
Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgit...
keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav. Üle 175 C° on korralik pidurivedelik. Vaheta juhul, kui õli on vanem kui 2 aastat 2 Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita".
ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolata. Ketta ette kuhjumisel kaotavad nad osa liikumiskiirusest ja nende kineetiline energia muutub potentsiaalseks, avaldudes rõhu kasvuna. Õhuosakeste liikumisel ümber ketta servade peaks nende kiirus jällegi järsult kasvama, et tekiks sujuv vool ketta tagaosa ümber. Õhuosakestel aga, nagu kõikidel kehadel, on inerts, mis ei võimalda kiiruse astmelist muutumist. Seepärast tekibki ketta
Klotsipaigaldamise soovitused Alati puhata väljaulatuvad kolvipinnad enne kolvi tagasisurumist. Kolvi tagasilükkamise kergenadamiseks ava õhutusnippel. Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas. Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut. Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks. Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista. Mitte kunagi ära kasuta toestuspinnana ketta tööpinda. Kasuta alati uusi paigaldustarvikuid. Veendu, et käsipiduritrossid on täiesti lõdvaks lastud. Sadulahoovad on nullasendis. Kolvid keerata tagasi õigesse asendisse. Veendu, et klotsi asendiga on sadulaga kohakuti. Vajutada korduvalt piduripedaali, et sadularegulaator tööle hakkaks. Sea käsipiduritrossid tagasi minimaalselt nelja kliki peale. Pidurikingake paigaldamise soovitused Veendu, etkäsipiduritross on järele lastud.
Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris
Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris
Legend räägib, et Bramah' kloostris on 3 elevandiluust varrast, millel asub 64 kuldketast. Buda mungad tôstavad ülaltoodud reeglite järgi vahetpidamata kettaid ühelt vardalt teisele. Kui kôik kettad on jôudnud viimasele vardale, saabub maailma lôpp. Kas probleem vastab "tunnusjoontele"? (1), (2) ja (3) ilmselt klapivad. (4): kas vôime tagada ülemineku (n - 1)-lt n-ile? Näide. n = 5 (vt. joonist 6): kui tôstame n - 1 ketast a-lt c kaudu b-le, saab tôsta 1 ketta a-lt c-le ja 4 ketast b-lt a kaudu c-le. Klapib. Rekursiivne lahendus on mitterekursiivsest aeglasem, kuid on tavaliselt lihtne ja lühike, tihti on rekursiivne algoritm loomulik ja loogiline (järeldub rekursiivsest definitsioonist), üritage lahendada Hanoi tornide probleemi mitterekursiivsena! Kas ônnestub? Rekursiivsed tôestused Rekursiivsed tôestused on laialt levinud tôestuste vorm. Et kasutada rekursiivset tôestust,
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal
Eestis on spordiala tuntud pigem frisbi nime all. Reeglid: Kaks seitsmeliikmelist võistkonda alustavad vastastiku asetsevatest lõpualadest ning üritavad liigutada ketast üksteisele söötes teisele poole platsi. Mäng algab, kui kaitsev meeskond viskab ketta üle platsi ründavale poolele. Kui ketas on mängus, ei või enam ketast käes hoides liikuda, kui on lubatud liikuda ja teha petteid kuni üks jalg maad puudutab. Nii ei tekki mängijate vahel kehalist kontakti. Kui meeskond suudab ketta viia vastaspool asuvasse väravasse saab meeskond punkti. Siis toimub pooltevahetus ja mäng algab uuesti lahtiviskest. Kui taldrik puudutab maad või toimub vaheltlõige teise tiimi poolt läheb ketas vastas meeskonnale. Seda nimetatakse turnover'iks, nagu Ameerika jalgpalliski. Ketas läheb vastastele ka siis kui mängija püüab palli väljaspool väljakut kinni. Ketta võib kaotada ka siis kui viskajal saab ajalimiit täis vastasmeeskonna mängija, kes
Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides või autodatas on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Kui paksus on alla minimaalse on ülekuumenemise oht palju suurema ja pidurid võivad kaotada oma töö. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid.
mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Kõvaketta kirjeldus Kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis- kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Pilt1 (lisa) Lugemis- ja kirjutamispea ( Head ):
Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel, et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele. Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine,
4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal on ferriitsüdamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ja kustutus pea selle mõlemal küljel. Kustutuspea kustutab ära väikese osa alast mõlemalt poolt uut rada, et vältida vanadest andmeradadest põhjustatuna interferentsi tekkimist. Andmebitid salvestatakse magnetilise pöördjärjestusena (inversion) magnetiliselt polariseeritud
tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada. Klotsi ja ketta vahelisele tööpinnale on sattunud õli, mis pidurdades tekkiva kuumenemise käigus muudab klotsi pinna libedaks. 2.2.2 Ketaspidur Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud.
tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada. Klotsi ja ketta vahelisele tööpinnale on sattunud õli, mis pidurdades tekkiva kuumenemise käigus muudab klotsi pinna libedaks. 2.2.2 Ketaspidur Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud.
f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli erinevate inertsmomentide I1 ja I2 korral. T12 I1 (8) T22 I 2 Arvutusvalemite tuletamine. Süsteemi inertsmoment I arvutatakse valemiga m r12 r22 1 I (13) 2 kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m( r12 r22 ) (14) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. Valemitest (8) ja (14) järgneb mT12 r12 r22 I1 2 T22 T12 (15) Asetades saadud avaldise valemitesse (7), saadakse
kindlam andmete talletamiseks.
---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemidega. Paari aastakümne jooksul ei muutunud selles turuosas eriti midagi, sest PC oli veel leiutamata ning arvuti kasutus oli suunatud kommertslikele eesmärkidele. Peaaegu 30 aastat peale välise kõvaketta debüüti tõi IBM avalikuse ette 5GB ketta. See seadeldis oli külmkapi suurune ning järelturul oli tema hinnaks 40000 dollarit. Väliste kõvaketaste kuju arendamine ja muutumine peatus juba 1980ndates seoses IDE tehnoloogia kujunemise ja standardiseerimisega. Suured muutused hakkasid toimuma peale 1998ndat aastat kui tutvustati uut tehnoloogiat USB näol. Tegemist oli revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis lubas erinevatel seadmetel ühenduda arvutiga kasutades sama kasutajaliidest. Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate
120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4 Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks
Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest seadmest teise. SCSI standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid ning elektri- ja optikaliidesed.
Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome
Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2. Abistamine ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile: · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste tõstematiga ja ketta abil (pilt 9, 10). Pilt 9 Pilt 10
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti
algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Kuulitõuke maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga Kettaheide Heiteringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kettaheiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit. 2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud
kettaid võis vigastada isegi selle ümbriskestale pastakaga kirjutamine, sest kest oli nii õhuke. Kõige suurem oht oli aga tingitud sellest, et kettaümbrises oli spetsiaalne lugemis/kirjutamisauk, mille kaudu oli väga kerge kesta sees paiknevat magnetketast vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel). 3 ½ -tollised kettad on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum- pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist
nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud
lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema
edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist kaubamajas publiku ees. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need olid heleroosad ja triibulised
Arvutusülesanded. 1. Esita nurk radiaanides 360°, 180°, 90°, 60°, 45°, 30°, 15°. 2. Kalamees märkas, et tema paadist möödusid laineharjad iga 6 sekundi järel. Kahe naaberharja vaheline kaugus oli 20 m. Kui suur oli lainete levimiskiirus? 3. Grammofoniplaat tegi 3 minutiga 100 pööret. Arvuta plaadi pöörlemissagedus. 4. Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul. Teisenda pöördenurk radiaanideks. Arvuta ketta nurkkiirus. 5. Kui suur on nurkkiirus kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 sekundi jooksul 90° võrra? 6. Ratas raadiusega 0,3 m pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joonkiirus? 7. Nööri otsa kinnitatud kivi keerutatakse nii, et see teeb kaks täisringi 0,5 sekundi jooksul. Kui suur on kivi nurkkiirus? 8. Helilained sagedusega 165 Hz levivad õhus. Kui kaua levib heli allikast kuni vastuvõtjani kui
Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8.Kui palju vaba ruumi on Teie arvuti kõvakettal? 11,0 GB 9.Nimetage tekstifailie laiendeid. txt, rft, doc, sxw, odt, pdf. 10.Nimetage pildifailide laiendeid gif, jpeg, jpg, bmp, png 11
Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks. Ketta või sektsiooni ja temal paikneva failisüsteemi vahel on oluline erinevus. Mõned programmid (sealhulgas programmid, mis loovad failisüsteeme) töötavad vahetult ketta või sektsiooni sektoritel ning kui seal eksisteerib failisüsteem, siis võib see hävida või tõsiselt rikneda. Enamik programme kasutab failisüsteemi ja seetõttu ei saa nad töötada sektsioonis, kus failisüsteem puudub või on väära tüübiga.
Taavi Aromäe IS10 VKHK Mis on Haiku? Haiku on kiire, effektiivne, kerge kasutada ja kasutama õpitav operatsiooni süsteem, mille inspiratsioon on tulnud BeOS-st, mis kongreetselt keskendub personaalsele arvuti kasutamisele. Haiku ei ole Linuxi jagunemine ega kasuta Linuxi kernelit. Ta ei ole Linux kuna Linux kuhjab tarkvara mis ei oma samu juhiseid ega eesmärke. Seega Linux on märgatavalt keerulisem ehitusega. Haiku keskendub personaalsele arvuti kasutamisele ja on ajendatud ühtsest nägemusest tervele OS-le. Haiku võimaldab lihtsama, puhtama ja palju effektiivema süsteemi võimeline võimaldama palju paremat arvuti kasutamist kogemust, mis on lihtne ja ühtne. Nõuded Haiku jookseb Pentiumil või paremal CPU-l millel on 128MB RAMi, 600MB ketta ruumi ja VESA vastavuses video kaart. Haikut on testitud töötama CPU- ga mis on Pentium II 400MHz koos 64MB RAM tasemel. Kuid rahuldava k...
9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid
gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer. Need on mõeldud opereerimiseks ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsetega. Mõned tähtsamad tegevused, mida saab eelpool nimetatud programmide abil teha, on järgmised:
· Jõudlus: Mida rohkem kasutatakse CD ROMi seda olulisem on et kettaseade korralikult töötaks. CD ROM drive on sarnane teistele seadetele, mis kasutavad ''keerlevat meediat". Ainus erinevus on see, kuidas info on meediale salvestatud ja kuidas see on loetav. CD ROM kettaseade loeb alumiiniumiga kaetud, plastikust kettaid aga mis on suutmatu kirjutada andmeid cd kettale. Leiutatud U.S.A ' s 1972 aastal, aga tutvustati seda kui Sony ja Philips kokku leppisid 4,72 tollise cd ketta kasutamisega. Läpaka CD ROM Kettaseade 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.1 CD Kõik CD plaadid kasutavad informatsiooni salvestamiseks samu meetodeid,
Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti
magnetpea. Magnetpea tekitab tema vastas Tindiprinter töötab nelja värvi - musta, olevale kettaosale väikese magneeditud kollase, purpurse ja taevasinise - tindiga. punktikese või tunneb ära ja registreerib Seades need värvused õiges vahekorras, selle olemasolu. Hoobade liikumist juhib võime saada kõiki teisi värvusi. seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta Tindiprinteril on survepea, mis liigub pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi sarnanevad parkimiskohtadega kambreid, milles on väga peen, parkimismajas. Andmed, mis tulevad juuksekarvast peenem ava ehk düüs. arvutist vooluimpulssidena, kirjutatakse Kambrid täidetakse mahutitest tindiga ja kettale magneeditud ja mittemagneeditud
Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult lugemiseks (ROM). WORMsüsteem kaasab SLMi (Spartial light modulaator) , muutes lugemispea lugemiskirjutuspeaks. Salvestus toimub ruumilise ketta polümeerides valguse mõjul esile kutsutavate keemiliste protsesside abil. Kuna iga hologrammi positsioon nihkmultipleksitud WORMkettal katab paljusid teisi, peab kogu ketta salvestama korraga ilma peatumata, et saavutada maksimaalset mahtu. Inimkeeli kahe laseriga tekitatakse kristalli punkt. Sel juhul on mällu salvestatud andmed. Hiljem taasesitamiseks on vaja see punkt kristallist üles leida. Antud andmekandjate tootjad loodavad tagada turvalise püsimise andmetele rohkem kui 50
Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Tähtedevaheline gaas ja tolm jääb tähtedest veelgi õhemasse kettasse, mille paksus on vaid 500 valgusaastat (nr 2 lk 111, 112) 3. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sestasume ise neist ühe sees. Nende olemasolu võib aimata noorte tähtede ja
mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Karbist meisterdas ta projektsioonilambi, valamust aga pöörleva ketta aluse, mis oli terve leiutise aluseks ning selle külge käis mootor. Kartongtükid käisid sukanõelte külge, see omakorda mootori külge. Kõiki osasid hoidsid koos liim ja pitseerimisvaha.
Faili või kausta kustutamiseks tuleb see märgistada ja valida menüüst File korraldus Delete või kasutada klaviatuurilt klahvi Del. Käskude Cut, Copy, Paste ja Delete jaoks on olemas ka nupud nupuribal. WINDOWS EXPLORER Programmi aken Analoogiliselt saab arvuti failsüsteemile ligipääsu ka programmi Windows Explorer abil. Selle programmi aknas on vasakpoolsel alal esitatud kogu arvuti failisüsteem kataloogipuuna. Parempoolsel alal näidatakse puus märgistatud (aktiivse) ketta või kataloogi sisu. Kaustapuus on sama taseme asjad ühendatud punktiirjoonega. Punktiirjoonel asuv `+'-märk näitab, et vastavas kataloogis (kettal) asub alamkatalooge. Hiireklõps sellel märgil lülitab sisse kausta alampuu näitamise ning märk muutub `-`-märgi kujuliseks. Hiireklõps `-`-märgil lülitab alampuu näitamise jälle välja. Windows Exploreri kaustapuu juureks on arvuti töölaud (Desktop), mis jaotub: · minu arvuti (My Computer);
käivitada ka, näiteks kui: Lisate suur hulk faile. Teie vaba kettaruumi kokku 15 protsenti või vähem. Installida uusi programme või uue versiooni Windows operatsioonisüsteem. Kasutada Disk Defragmenter: Windows 7 usersClick Start, käsku Kõik programmid, klõpsake Tarvikud klõpsake System Tools ja seejärel Disk Defragmenter. Kui Disk Defragmenter Klõpsake dialoogiboksis drives, mida soovite defragmentida ja seejärel analüüsida ketta nuppu. Pärast ketta analüüsitakse, kuvatakse dialoogiboks, üürile te teate, kas sa peaksid defragmentida analüüsida drives. Näpunäide: Te peaks analüüsima maht enne defragmenting et saada hinnang, kui kaua killustatuse protsess võtab. Defragmentida valitud kettad klõpsake defragmentida ketas nuppu. Praegune staatus ala all Progress tulp, saate jälgida protsessi, kuna see juhtub. Pärast defragmentimist on lõppenud, Disk Defragmenter kuvab tulemused.
Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest.
15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses liikumises, mille kulminatsiooniks on maksimaalse kiiruse ülekanne vahendile; keha täielik sirutus vahendi äraheite momendil; tehnika täiustamiseks tuleks kasutada võistlusvahendist kergemaid vahendeid; harjutuste, vahendite, liigutuste ja situatsioonide suur mitmekesisus. 16. Kettaheide 1. Kettaheite faasid - HOOLIIGUTUSED, PÖÖRE, ÄRAHEIDE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. 2. Ketta hoie - Ketas toetub sõrmede viimastele lülidele . Sõrmed asetsevad üksteisest võrdsel kaugusel. Ranne on lõdvestatud ja sirutunud. Ketas toetub kogu kämblale ja randmele . Pöial toetub kettale. 3. Eelhoogude faas - Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. Heitja on seljaga heite suunas. Jalad on õlgade laiuselt, põlved veidi kõverdatud. Keharaskus on pöidade esiosal
3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid. Igaüks, kes avastab arvutiviiruse annab sellele nime ja iseloomustab seda. Paljudel juhtudel aga
pudel pärast inkubeerimist). Tulemused arvutatakse: H-A = puhasproduktsioon e netoproduktsioon (N) A-T = hingamine e respiratsioon (R) N+R = (H-A) + (A-T) = H-T = koguproduktsioon ehk assimilatsioon 4 Joonis 4. Hapniku meetod Pudelite sügavused valitakse lähtudes vee läbipaistvusest, mida mõõdetakse Secchi ketta abil. Pind 0,25 Secchi ketta läbipaistvust 0,5 Secchi ketta läbipaistvus 1,0 Secchi ketta läbipaistvus 2,0 Secchi ketta läbipaistvust Jne. 2. Radiosüsiniku meetod Võeti kasutusele 1952
põrked, gaasi juurdevool või väljapuhumine galaktikaparvedest).Galaktikad kui tähesüsteemid avastati aastail 1850-1950. Umbes siis algasid ka klassifitseerimiskatsed. Kuna galaktikad pole selgepiirilised objektid, siis klassifitseerimist mõjutab kujutise sügavus lahutusvõime (kaugus) sageduspiirkond (punanihe) Erinevad klassifikatsiooniskeemid Skeem Kriteeriumid Näited Hubble 1. ketta ja mõhna suhe; M87 = E1 2. varvalisus; M31 = Sb 3. harude avatus; M101 = Sc 4. harude lahutumine LMC = Irr I tähtedeks De Vaucouleurs 1. ketta ja mõhna suhe; M87 = E1P 2
Algul aeglaselt, lisades kiirust, lõpuks üle jooksule. Aeglase kõnni ajal imiteerivad lapsed rongi häält. Rong läheneb jaamale – lapsed aeglustavad tempot. Pärast hüüet “jaam” – jäävad lapsed seisma. Märguande peale võib rong jälle liikuda. Eesmärk: Aeglane ja kiire liikumine. “Roheline, punane, kollane” Lapsed moodustavad ringi, kasvataja on ringi keskel, käes punane, kollane, roheline ketas. Määratakse kindlaks tegevused vastavalt ketta värvusele: marssimine, plaksutamine, sulghüpped jm. Lapsed liiguvad vastavalt ülestõstetud ketta värvusele. Vahendid: Punane, roheline, kollane ketas. Eesmärk: Arendada tähelepanu. “Autokool” Lapsed moodustavad paarid teine-teise selja taga. Tagumine laps hoiab eesoleval lapsel keskkohast kinni ja on juht. ”Auto” – ees seisev laps paneb silmad kinni ja sirutab käed ette. Tagumine laps annab liikudes käsklusi, paremale – vasakule. Eesmärk: Vasaku ja parema poole tundmine.
2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p V: Paha sektor kus on kõvakettal vigane ja sinna ei saa salvestada kuna see on vigane näiteks. 14. Mida tingimused peavad olema täidetud, et arvutiga 3TB ketas ühendada? 4p V: Et kas see on formaaditud õigesse FAT32, et saaks sinna peale talletada vähemalt üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
