Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas tõmbub ka kokku(muutub sirgemaks) Väljahingamine - passiivne protsess => lihased lõtvuvad Hingamissagedus - 16-18 korda minutis Gaasivahetus kopsudes toimub alveoolides e kopsusompudes. Hingamissageduse regulatsioon: · reguleeriv piklikaju hingamiskeskus · tundlik CO2 sisaldusele veres
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus
Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi:
poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5. Rõhk kopsudes väheneb. 6. Välisrõhk tungib kopsudesse. 3.Kirjelda, kuidas toimub rahulik väljahingamine 1. Hingamis lihased lõtvuvad. 2. Rinnaõõne maht väheneb. 3. Rõhk rinnaõõnes suureneb. 4. Kopsud surutakse kokku. 5. Rõhk kopsudes suureneb. 6. Õhk liigub kopsudest välja. 4.Mille poolest erinevad sügav sisse- ja väljahingamine rahulikust? Sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb ja õhl liigub kopsudesse. Väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. 5.Võrdle sissehingatava ja väljahingatava õhu koostist.
Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine. Pneumotooraks ehk õhkrind tekib siis, kui rikutakse pleuraõõre hermeetilisus. Kui õhk satub pneumotooraks võib olla ühe-või kahepoolne. Ühe siis kui mingi valjäastpoolt on tekkinud vigastus.......... korral. Seestpoolt võib ka: pikaajaline põletikuline protsess, õhk pääsab kopsude poolt pleuraõõnde. ...........Kui mõlemad kelmed on läbistatud, siis on ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk
5.Hingamine rinnuliujumises on hingamine tihedalt seotud käte tööga. Et valmistuda sissehingamiseks, alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla.
samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. 2.KROOLIUJUMINE EHK VABAUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend peab olema voolujooneline, hingamine õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev (suu ja nina kaudu).Veepiir kulgeb otsmikul, juuste joonel. Jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole. Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki
See allergia avaldumisvorm kuulub kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide hulka. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Puidutolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) · Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud · Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid . Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht. 4 TERVISEKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE Puidutöötlemismasinad mis eraldavad palju tolmu, peavad olema varustatud kohtäratõmbega või seadeldisega mis ei lase tolmul eralduda väliskeskkonda. Kui see ei
Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. Hingamise faasid: Sissehingamine, gaasivahetus, väljahingamine Vingumürgituse saanud inimese viiksin värskesse õhku. Mittesuitsetaja kopsud on puhtad, heledad ja normaalsuuruses. Suitsetaja kopsud on tumenenud, räpased ja osa kopsukudet on vähenenud. Hingmine on vajalik hapniku saamiseks. Ninaõõnes on kavad hingamisteede kaitsmiseks. Õhu liikumise tee: Ninaõõs, kõri, neel, hingetoru, kopsud, kopsutoru Lauljaks soovija peab vältima hingamisteede haigusi.
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad...
3. Vastupidavustreeningu ajal intensiivsuse määramine näitude järgi · subjektiivsete tunnuste järgi · hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne
3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2. Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit?
Kuid kätetõmme on lühike . Jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisi seina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Sissehingamine toimub kätetõmbe alguses vee peal, seejärel küünarnukkide üksteisele lähenedes läheb keha taas vee alla ja toimub väljahingamine. Mitte mingil juhul ei tohi vee all hinge kinni hoida. Kuid kõik väljendatud liigutused vajavad harjutamist, sest harjumatu liigitus võib esile kutsuda valu põlveliigestes.
Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused. Olme tolm, milles erutseb ämbliku taoline tolmulest. Lemmikloomade karvad. Õietolm. Hallitusseente eosed. Tunnused(astmahoog). Äkiline köiv köha. Lima hingemis teedes. Vilistav raske väljahingamine. Esmaabi ja ravi. Eemaldada allergeen , kui see on võimalik . Anda haigele hingamisteed avavad vahendit ( inhalaator). Panna haige lõdvestus asendisse. Astmahaige elutingimused. Luua võimalikult tolmuvaba keskkond( pidev tolmu pühkimine). Ära kojata tekstiili esemed. Kerged tolmukoguvad esemed panna ära. Vältida toataimi. Toa temperatuur peab olema 20-22 , niiskus kuni 45%. Allergiline nohu. Tekkepõhjused. Õietolm, olmetolm Tunnused. Aevastamishood, nina vesitsus, silmade sügelus,
Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole.Jalad käivad vaheldumisi ja tihedalt (see on üks krooli olulisemaid osi).Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu, keha on küljele keeratud.Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukkkõrgemal kui käelaba.Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke.Õlg tuleb hoida lõtv. Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kuivastaskäsi on lõpetanud.Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi,
närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine. Roietevahelised välised lihased lõtvuvad, bronhidevahelised lihased lõdvestuvad. Kaob pidurdavate impulsside saabumine sissehingamiskeskusele ja sissehingamiskeskuses tekib taas erutus. Närviimpulsid sissehingamiskeskusel lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab j...
Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne
Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine – laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
m lihase-liigesevalud iseloomulik on rindkere, nahk hommikupoole ööd, õhupuudus, väsimus külmavärinatega, öösel, rinnus, rütmihäired, kaelaveenid, p laineline kulg tsüanootiline, ka päeval ning mitu pärast pingutust temperatuuri kehatemperatuuri köha/veriköha, RR paismaks, tursed t väljahingamine korda. Haigetel tõusuga, nõrkusega. tõus, isutus, langus, kollaps. jalgades, o rõhutatud, tavaliselt Tavaliselt torkiv kehakaalu langus, Suur haru äkki tahhükardia
intensiivsust. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine. - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min.
iseloomulik bronhide välisteguritest ja pikenenud puuduvad sümptomid, 5 ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne
korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigile · Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. · Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. · Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. · Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes
iseloomulik bronhide välisteguritest ja pikenenud puuduvad sümptomid, 5 ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne
Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse Kopsud-alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub kudedes Alveoolid on õhukesed, ühest rakukihist koosnevad seinad. Hapniku ja süsihappegaasi vahetus 13. kuidas toimub sisse- kuidas väljahingamine Sisse- vahelihas tõmbub, roided liiguvad üles- ja allapoole, roietevahelised lihased tõmbuvad Välja- vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad , roided liiguvad sissepoole, rinnaõõne ruumala suureneb, õhk surutakse kopsudest välja 14. milleks on organismil hapnikku tarvis Inimene saab põhiosa eluks vajalikust energiast toitainete lõhustamiseks rakkudes hapniku osavõtul 15
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat
rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel · sissehingatava õhu puhastamine- toimub ninaõõnest alates, tolm püütakse nina limaskesta
Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See
Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel.
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevuse...
14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? 25m ujulas, kuna pöörded toimuvad tihedamini ning pöörde sooritamisel on võistlejal pärast tõuget suur kiirus. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt. Jalad liiguvad vaheldumisi üles-alla, käed vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Kõikide ujumisviiside puhul on distantsideks 25 m, 50 m, 100 m, Kroolis veel lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksujumisel on ainult 100m, 200m või 400m. 17. Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Martin Liivamägi, Indrek Sei, Jane Trepp. Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik.
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
((vihaselt)). · aktsent £.....£. · lauldud tekstiosa ¤ .......¤ · vinguv hääletoon %......% · hakitud kõne #.......# · loetlemine/loetelu &.......& Hingamine .hhh - häälekas sissehingamine .jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle `kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead
Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 Väljahingamismaht · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50
valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma Fonatsioon Vt Ariste Eesti keele foneetika Ülesanne: tekitada heli. Kõri ehitus: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad huultekujulised häälekurrud/häälepaelad. Kõri vertikaalne ja horisontaalne läbilõige. 4 asendit: jõude
töökohal lubatud väärtuse; P3 kaitsevõime vähemalt 99%, kaitseks mürgiste ainete, aerosoolide, vähki tekitavate ainete, ensüümide, mikroorganismide eest, milliste kontsentratsioon ületab kuni 30 korda töökohal lubatud väärtuse; Filtrid P1...P3 on valget värvi. Filtermaski kasutatakse tavaliselt väiksematel kruntimis- ja värvimistöödel standardmaterjalidega. Eraldi õhutoitega täismask pakub parimat kaitset mürgiste aurude eest ja on ka kasutamisel mugavam, sest väljahingamine on kergem. Kontrolli, et kasutusel olev filter on pihustatavate ainetega kooskõlas. Maski hooldus seisneb perioodilises filtri ja visiiri kilede vahetuses. Pea meeles ! * Hingamisteedesse sattunud kahjulikud osakesed ei mõju kohe, vaid terviseriskid kumuleeruvad 15...20 aasta pärast; * Kasuta ainult VOC nõuetele vastavaid lahusteid jm. kemikaale; * Eelista vesialusel materjale; * Kasuta ainult HVLP- tehnoloogiat. Maarli täisvarustus. Maarli täismask.
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond Õp. lk. 30-52 1.Südame osade paiknemine, nimetused (tunda südame osad ära jooniselt). 2.Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite va...
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad.
kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars • Tõukeliigutus on kiirenev • Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist • Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast • Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal • Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal • Väljahingamine on tugev • Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline • Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda • Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud • Pöiad on lõdvad • Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees • Haare alustatakse küllalt sügavalt • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega • Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist • Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub
Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima
WHAT ARE MY LEGAL RIGHTS? A federal law covers respirator use. The OSHA Respiratory Protection Standard requires your employer to assess hazards and to provide fit-testing, medical evaluation, and training. All employers, including contractors, must comply with this law. OSHA law protects all workers, including undocumented workers Kui kasutate kassetti respiraatorit - · Et kontrollida võimalikke lekkeid, kui exhaling (hingamine läbi), täielikult katma väljahingamine sadama peopesa oma käsi nii, et õhk saaks välja voolata. välja hingama tugevamini kui tavaliselt. Kui mask kumer veidi ja sa ei tunne mingit õhuvoolu põgenedes üle oma näo, respiraator sobib korralikult, kui exhaling. · Et kontrollida võimalikke lekkeid, kui sisse hingata (hingamine), täielikult katma filtreerida peopesade nii et õhk liiguks sisse Hinga tugevamini kui tavaliselt. Kui mask tõmbub veidi ja sa ei tunne mingit õhku sisenemist mask üle oma näo, respiraator
Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja
Kui reguleerida sõrmele asetatud mansetis rõhku iga südametsükli järel nii, et sealt registreeritud rõhukõvera ostsillatsioonid oleksid maksimaalsed, siis võrduks vasturõhk mansetis antud südametsüklile vastava keskmise rõhuga arteris. 6. Vererõhu I järku laineid põhjustab südame tsükliline töö. II järku lained on seotud hingamisega, kus normaalse hingamissageduse korral langeb sissehingamine kokku rõhu languse ning "laineoruga", väljahingamine rõhu tõusufaasi ning "laineharjaga". III järku lained e Mayeri lained on põhjustatud perifeersete veresoonte toonuse kõikumisest ja sellega kaasuvatest takistuse muutustest.
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SE...
(hapnikupuudusel torked südames e. isheemia) ning kasutab ise piimhapet energiatootmiseks · Treening südame väga head ainevahetust PAREMAKS EI TEE (skeletilihased väsivad enne ära) Südameinfarkt 20X suurendus Hingamissüsteemi kohanemine · Gaasivahetuse suurendamine Sissehingatava õhu hulga suurendamine · Sissehingamine on aktiivne ja seda läbiviivad lihased (roietevahelised + diafragma) arenevad · Väljahingamine tavaliselt passiivne kuid lisandub sunnitud väljahingamine Gaasivahetus kopsudes paraneb · Kopsude pindala suureneb · Kapillarisatsioon suureneb Gaaside transpordimaht suureneb · Vere Hgb-% suureneb O2 ülakanne kudedele paraneb · kapillaare tuleb juurde Spordijoogi kasutamine Ilma joogita Koos joogiga Stardieelne seisund · Erutuse tulemusel vabaneb adrenaliin (epinefriin; erutusseisundit põhjustav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
