Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse: · Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised
funktsioneerimine - suletakse silmad vms . Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi . Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega deprivatsioon võib esile kutsuda rahutust, keskendumishäireid, hallutsinatsioone, ebameeldivustunnet. Samuti võib pikema pikema deprivatsiooni tagajärjel ajutiselt tekkida nägemis- ja kirjutamishäireid ning intellektuaalsete võimete langust . Sensoorne deprivatsioon võib tekkida näiteks pikki vahemaid läbivatel lenduritel või kaugsõiduautojuhtidel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal
kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina. Avatar – Virtuaalmaailmas osaleja abstraktne esitus. Kaugkohalolu/telekohalolu/kaugmanulus – Psühholoogiline kogemus, mis loob mulje süüvumisest virtuaalilma. Virtuaalkohalolu/virtuaalmanulus – Osaleja täielik „sealoleku“ tundest tingitud kaasahaaratus virtuaalilma. Meetodid Virtualiseerimine Süüvumine/süüve Täielik suve
Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese
Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot siseelundite kohta KNS-i. Sümpaatiline haru paneb meid valmis füüsiliseks pingutuseks. Võitle-põgene reaktsioon Parasümpaatiline haru taastab organismi puhkeolu 4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid.
kus innerveerib kõiki reie tagakülje lihaseid. * Õndrapõimik moodustub viienda ristluunärvi ja õndranärvi kõhtmistest harudest, innerveerib õndraluu piirkonna nahka. 62. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom. Lk 210. Ülenevad juhteteed on sensoorsed. Alanevad juhteteed on motoorsed. Seljaaju ülesandeks on juhtida signaale ülenevas või alanevas suunas. Tunne, et vesi on külm, liigub mööda sensoorset teed pidi üles ja motoorset teed pidi alla. Projektsiooniteid nimetatakse pea-ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Nad paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades
· Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi. Sensoorne mälu klassikaline tõend, Sperling jt katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga. Lühimälus toimub unustamine tähelepanu ja konkureeriva info mõjul. Pikaaegses mälus toimub unustamine mälutrasside kadumise ja kättesaadavuse languse tõttu. 3
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6. Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi? Tooge näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! Kuidas saaks signaaliavastamisteooria ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimise kontekstis (ülikoolis ja/või koolis)? · Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias). (vastamiskalle ingl k `bias'- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud) · Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes statistiliste otsustuste teooriast tekib 2 tüüpi õigeid vastuseid: > tabamused (hits) & >õiged hülgamised (correct rejections);
võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. o Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt talletatud info ajutine
närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal Nägemismeele kontrastefektid
Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Tagajärje seadus: kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. 32.
sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused (Autismist, 2014). Lapse autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta. (Markov, 2006) 3 Autismi tunnused Kuigi autismi tunnused on igal inimesel erinevad (vaata Joonis 1), siis lisaks kolmele peamisele häirele, mis on mainitud eelmises peatükis, võib autistidel esineda: rutiinilembust; sensoorset ülitundlikkust; erilisi huvisid; õpiraskusi. (Autismist, 2014) Esimesed autismimärgid võivad esineda juba imikueas, näiteks ei talu laps pilkkontakti, tekivad omapärased näoilmed, ei soovi, et teda sülle võetakse jne. Kahjuks jäävad imikueas ilmnenud märgid tihtipeale tähelepanuta ning autismiga hakatakse neid seostama alles hiljem. Autismiga laps ei mõista teiste lastega mängides reelgeid ega tundeid. Tal võivad tekkida
Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa
meeled- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- voolab sensoorsess ,,hoidlasse", mis on jaotatud aju eri piirkondade vahel. Igal meelel on eri piirkond, mis vastutab temasse sisestatavat informatsiooni töötlemise eest. See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa, enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega. Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale. Sensoorne mälu joaks pole õun midagi muud kui punane või roheline, läikiv, ümmargune, tahke. 1.1.3. Lühimälu Lühimälu on tuntud aktiivse või töötava mäluna, sest see sõltub ergastatud neuronite elektrkeemilisest aktiivsusest. Seda tüüpi kasutatakse tavaliselt ülesannete teostamiseks. Lühimälu säilitab informatsiooni kõigest kümme või kakskümmend sekundit. Lõhimälu maht on piiratud
Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Õppetöös on õpetaja huvitatud, et õpilaste huvi koonduks õppimisele. Kui õpetajal õnnestub õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda ehk siis vallandada oreinteerumisrefleks, siis on ka lootus, et lastel tekib õpetatava vastu huvi ning vallandub informatsioonitöötlemisprotsess, mis on õppimise eelduseks.12 Etristatakse ka ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ja kajalist sensoorset mälu (kuulmises).13 2.3 Lühiajaline mälu ,,Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust (e pikaajalisest mälust) saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tähelepanu suunamisega sensoorse mälu materjalile või püsimälust aktualiseeritud infole tuuakse vajalik osa sellest üle lühimällu, et
Nahk 1.1 Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni kä...
Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu.
Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid kogemusi ise esile kutsuda. Parapsühholoog Karlis Osis on korraldanud katseid, mille tulemusena on leitud, et nende inimeste väited ümbritseva k...
Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele
kaebust (Kadri 2008). Uuringus, milles käsitleti kaebusi haiguse viimase paari nädala jooksul, kaasnes enamus valu koos õhupuuduse ja iiveldusega (Payne 2008). Palliatiivse ravi all kannatavale patsiendile kõige enam uuritud ja kõige halvema elukvaliteedi valu on valu. Saunders tutvustas ka palliatiivses meditsiinis tuntud tavalist valu. Selle põhjal on valu komponendid füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja vaimsed (Payne 2008). Robert Twickross aga eitas valu kui ebameeldivat sensoorset ja emotsionaalset kogemust olemasoleva või võimaliku kudede kahjustusega. Vähktõvesid on teatatud 85-93% -l vähistest, 17-25% vähist ja 10% muudest teguritest (Payne 2008). Kuid hea kaebuste käsitlemine mõjutab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. 3. PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS 3.1. Palliatiivne ravi Eestis Eestis on palliatiivne ravi peamiselt läbi viidud onkoloogilistes haiglates, hooldekodudes,
lähtekohale eest poolt taha poole. 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju (medulla spinalis). Asub lülisambakanalis, koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest)ja seda ümbritsevate nätvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Kõige lihtsam ja kõige kaudaalsem KNS osa, sarnaneb embrüonaalse närvitoruga. Seljaaju sirutub välja koljupõhimikult kuni esimeste nimmelülideni, seega ei täida ta täiskasvanul kogu selgroo-õõnt. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. Seljaaju motoorne kontroll on seotud tahtlike ja reflektoorsete liigutuste kontrollimisega. Samuti kontrollitakse närvirakkude kogumikke, mis on seotud paljude siseorganite talitluse juhtimisega. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Spinaalne närv moodustub kõhtmiste ja selgmiste juurte ühinemisel. Dorsaalsed juured on seotud sensoorse
34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees? · Teaduse organisaator, lõi psühholoogialabori Leipzigi ülikoolis · Laboris püüdis mõõta teadvuse osiseid: aistinguid, reaktsiooni kiirust jne. · Kaks psühholoogiat: füsioloogiline ja kultuuripsühholoogia
muutuda või häivida. Unustamine võib olla hetkeline, nagu see on sensoorse mälu korral, või aeglane, nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul. 6 2 Mäl liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 2.1 Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2
MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu............................................................
Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt
Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt
tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. 4. Mälu liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on
Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub paari sekundi jooksul. ( Tulving 2002 : 96) Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulga informatsiooni ja jäädvustab selle lühikeseks ajaks, kuid aktiivse kordamise abil on võimalik seda pikendada
ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras,
Lõplikku sensoorsesse paneeli peaks kuuluma vähemalt 10 valitud assessorit. Värvata on tarvis 2...3- kordne arv inimesi kui on reaalselt vaja lõplikult paneeli koostamiseks. 32. Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? o Eksperdi sensoorset tundlikkust mõjutab tema vanus. Maksimaalne meeleorganite tundlikkus on umbes 20 aasta vanuselt. Seejuures on selles vanuses ekspertidel mõned puudused: Nad ei oska õigesti kasutada oma meeleorganeid ja neilt saadud infot tõlgendada. o 30 minutiline pimeduses viibimine vähendab maitsetundlikkus 40% ulatuses (kõik põhimaitsed); Maitsetundlikkus väheneb palavas ruumis viibimise korral; Nälgimisperioodil (6....20 tundi) suureneb tundlikkus magusa maitse suhtes.
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppi...
See fakt teeb kõneprobleemide vältimise ja korrektsiooni üheks hariduse tähtsamaks väljakutseks. Kõige levinumad kõnehäired on afaasia, kogelus, ebaselge rääkimine, düsartria, düslaalia, häälehäired ja äärmise vaikimise vorm mutism. Afaasia tähendab võimetust rääkida või kõnest aru saada, kuigi kuulmine, nägemine, tajumine ja kõnemoodustuseks tarvilikud lihased ning närvid on korras. Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega. Patsient võib tunda end viibivat justkui võõrkeelses keskkonnas, kus ta teab, et inimesed räägivad, kuid ei suuda end neile arusaadavaks teha ega ise nendest aru saada. Afaasiaga kaasneb sageli ka lugemis- ja kirjutamistaskusi. Muudeks afaasiale kaasavateks häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes.
Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151
Arvestades emotsionaalse faktori osaga visuaalse informatsiooni analüüsimisel on aga mõistetav tõsiasi, et inimesed kalduvad üht ja sama olukorda nägema ning mõistma väga erinevalt. Suuraju parema ja vasaku poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub neid ühendavate juhteteede (komissuraalkiudude) kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkeradevaheline tööjaotus on aga selline, et vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera.
tegudes. Mida kaugemale astmele potentsiaalne ostja jõuab, seda suurem on tõenäosus, et ta otsustab kõnesoleva eseme või teenuse kasuks. Mudel näitab, et esmaseks etapiks on tähelepanuprotsessi käivitamine. 60. Sensoorne mälu. Sensoorse mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. 61. Lühiajaline mälu Lühiajaline ehk ikooniline mälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses (ja selle ,,perifeerias") käepärasena, aktualiseerituna.Lühimälu on nö taktikaline mälu.
· Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) · Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) · Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; · Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja
noradrenaliin olulisema psühhotroopse toimega 51. AIDA mudel. Attention Interest Desire Action 52. Tähelepanu probleemid. 53. Marketingi sõnumi komponendid. 1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro) 2.Märk-sensoorne kujund,mis kujutab endast objektile omistavat tähendust (rugged american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut
· Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) · Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) · Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; 32 · Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust
Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset mälu(kuulmises) jne; Lühimälu ; on mälu alasüsteem , mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust
ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild? Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja eespool NS slaid 46; anat lk 195 44. mis on väikeaju peamine ülesanne? Koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja hoiab keha tasakaalus NS slaid 46; anat lk 196 45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju? Reguleerib lihaste tegevuse järjekorda (liigutuste programmid), säilitab tasakaalu NS slaid 47; füsiol lk 250; anat lk 196 1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa
tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10. Sensoorset homonuuklust vaadates on näha et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle ja mõned alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse
leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta). · Seda võimet iseloomustavad tundlikkuse absoluutne lävi ja eristuslävi. Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö
ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Otsmikusagara pretsentraalkääru ülemine ja alumine osa (keha tahteline liikumine) ning paratsentraalsagarik (päraku, kusiti tahteline sulgemine). Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad. 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Lugemiskeskus asub alumises kiirusagarikus. Kuulamispiirkond asub ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste: Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara
mõjuvad sellele ka sensoorsed ning otsuse vastuvõtmisega seotud infotöötlustasandid (nt inimene otsustab huupi vastata ''jah''). Keeruline on seega tabada reaalset tundlikkust ja vastuse kriteerumi mõjusid, sellest tulenevalt need vastused, kus isik küll teatab signaalist, kuid tegelikult seda ei kuulnud, kannavad nime ''valehäired''. SAT on välja töötanud kvantitatiivsed meetodid sensoorne tundlikkuse ja vastuse kriteerumi eristamiseks. Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (teatud vastuste eelistamine, ehkki stiimuleid pole muudetud). On 2 tüüpi õiged vastused (tabamused & õiged hülgamised) ja 2 tüüpi valed vastused (möödalasud & valehäired). Äratasuvuse maatriks on üks vastamiskalde põhjuseid. 5. Arvutage õigete eiramiste määr (correct rejection) (%) ja möödalaskude määr (misses) (%) õpilasel A, kui on teada, et õpilane A otsustas valikvastustega testis ei/jah küsimustele vastata
kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta. Poolringkanalites paikneb sensoorne epiteel ampullaarselt laienenud osades, on tundlikud angulaarse kiirenduse suhtes. Nägemismeel- silmamuna funktsionaalselt kahes osas: · optiline aparaat (sarvkest, iiris, tsiliaarkeha, lääts, ees- ja tagakamber, klaaskeha)-
ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust). Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni taju sõltub eelnevalt kogetud stiimulitest (nt sokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju
Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kopeeritakse: 1, Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem); 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele; 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega. 1.Taalamus (Taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv närvirakkude kogum. See asub ajukoore ja vaheaju vahel. Taalamus saadab sensoorset infot ja motoorseid signaale ajukoorele, samuti reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. Taalamus ümbritseb kolmandat vatsakest. Inimestel on taalamus umbes 5.7 cm pikkune. Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. Arvatakse, et taalamus on "ülekanne", mis ainult edastab signaale ajukoorele. Uuemad uuringutulemused vihjavad, et taalamuse funktsioon on siiski rohkem selektiivne.)- 2.peaaju parietaalsagarasse (kiirusagar) piirkonda, mille lähedal suu ja keele puudutuse, valu ja
inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab masin suutma navigeerida ette määratud asukohta ilma inimkäe sekkumiseta. Liikumine peab aset leidma teedel, mida ei ole spetsiaalselt kohandatud nende sõidukite kasutamiseks. (Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016) Isesõitvatel autodel ei piisaks ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
