Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tsütoplasma" - 768 õppematerjali

tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 4)RAKUKEST – hoiab rakku koos 8)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 5)RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku
thumbnail
4
docx

Raku ehitus - loomne ja taimne rakk

12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust 7)RAKUTUUMAMEBRAAN

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Raku ehitus - loomne ja taimne rakk

1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS ­ sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID ­ Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ­ ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ­ ainete 4) MITOKONDER ­ Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma ­ täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM ­ seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ­ ainete tegevust transport 4)RAKUKEST ­ hoiab rakku koos 7)RAKUTUUMAMEBRAAN 5)RAKUMEMBRAAN ­ ümbritseb ja kaitseb rakku 8)RAKUTUUM ­ seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)MITOKONDER ­ Raku jõujaamad, toodavad energiat

Bioloogia → Rakubioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rakk

aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid Ribosoomid Tuum Tsütoplasmavõrgustik Tuuma ehitus: Tuuma ümbritseb kaks membraani, membraanis paiknevad poorid,mille kaudu toimub ainevahetus. Tuuma täidab karüoplasma. Tuumas esinevad kas üks või mitu

Bioloogia → Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia - Rakustruktuur - Tabel

Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot.

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Rakud

· Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. · Sile tsütoplasmavõrgustik- · Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Bioloogia konspekt

Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid ­ nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris ­ info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad ­ organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Organismid koosnevad rakkudest

Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid ­ nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris ­ info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad ­ organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loomse raku ehitus

1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis

Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises.

Bioloogia → Bioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia rakk, rakumudelid, rakuorganid

puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju. Rakukesta ülessanded: 1) Kaitseb rakku välismõjude eest. 2) Annab rakule kuju ja tugevuse. 3) Kaitse siserõhu eest. Rakukest on väljatoodud üleval vasakus nurgas. 7 Tsütoplasma Tsütoplasma asub terves rakus väljaarvatud rakutuumas. Tsütoplasmat piiirab väljastpoolt rakumembraan. Tsütoplasma koosneb: 1) Rakuvedelikust 2) Valkudest 3) Mikrotuublitest Bakterirakkudes asub tsütoplasmas pärilikkusaine ehk DNA. Tsütoplasmat läbib võrgustik, mida näeb ainult elektronmikroskoobiga. Tsütoplasma osaleb raku liikumises ja seob rakuorganid ühtseks tervikuks, ehk ühendab nad rakuks.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk)

Tsütoskelett:  Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur  Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks  Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom:  Asub rakutuuma läheduses  Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasma? 4. Nimeta lüsosoomide ülesandeid. (2) 5. Nimeta mitokondrite põhiline ülesanne. 6. Kirjelda rakutuuma ehitust. Nimeta rakutuuma ülesanne rakus. 7. Missuguseid ülesandeid täidab rakumembraan? (2) 8. Golgi kompleksi põhilised ülesanded. (2) 9. Nimeta organism, kes kuulub prokarüootide hulka.(1) 10. Nimeta organisme, kes kuuluvad eukarüootide hulka.(3) 11. Kirjelda tsütoplasmavõrgustiku ehitust

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimerakk ja loomarakk

*Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Sisaldab vett ning selles lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. *Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega raku osad ­ organellid. Raku olulisemad organellid : tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks.

Bioloogia → Bioloogia
133 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakuteooria mõisted /põhiseisukohad

Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed ­ tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma lajalivalgumise. Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine- ning energjavahetuse. Mitokonder ­ mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raku ehitus ja talitlus. Loomaraku ehitus.

Theodor Schwann ­ 1839.a. ­ loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow ­ 1858.a. ­ ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mitoosi kokkuvõte

· Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõiki kromosoomide kromotiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaas- kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I

difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid

Bioloogia → Geneetika
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakuteooria

· Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat) Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%) Seal on paigutatud raku organellid Ülesanded: · Ainete transport raku sees

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

RAKK

varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin ­ DNA+valgud · Kromosoom ­ kokkupakitud kromatiin

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimerakk ja taimekoed

Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid. Sellest oleneb, kas õite või mõndade teiste taimeosade värvus. Vakuoolid tekitavad raku siserõhu ehk turgori. Nad reguleerivad raku veesisaldust

Bioloogia → Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Bakteriraku ehitus

50% ulatuses proteiinidest. Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid:  laseb läbi vajalikke toitaineid;  eritab ensüüme;  vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks.  Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein  Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest.  Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks)

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mitoos

Lk 107---Mitoos 1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides?

Bioloogia → Bioloogia
190 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakk

Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia KT Rakud

Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes. Tsütoskelett-võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. Tsentrosoom-koosneb kahest tsentrioolist.9x3 mikrotuubul.

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tsütoloogia

Vakuool- Peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraanidega ümbritsetud põiekestest. Eelkõige taimeraku veemahutid, täidab ka seedeorgani ülesandeid. Plasmiid-Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavaa lagudada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. 7. 8.Tsütoplasma koosneb, rakuvedelikust, valkudest, mikrotuublitest ning rakuorganellidest. Tsütoplasma on raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 9.Tsütoakelett on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rakutuum

Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid ­ pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehitus ja talitus

omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop(saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog, mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid(kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks) 4.Organismide rühmitamine 5.Eukarüootse raku tsütoplasma koostis ja ül- Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle. Enamikus rakkudes on 1 tuum, mis regul kogu raku elutegevust. 6.Võrdle. Tsütoplasma/karüoplasma. Tsütoplasma- Tsütoplasma Karüoplasma Raku poolvedel sisus, mis Rakutuuma poolvedel sisus liidab kõik organellid ühtseks

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raku ehitus ja talitus

rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid ­ amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid ­ inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised ­ dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Taime- ja loomarakud

prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid.

Bioloogia → Rakud
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakuehitus

Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass

moodustamises 50.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 51.Kuidas osalevad lüsosoomid immuunsüsteemi töös? Lagundavad võõrkehasid 52.Tsütoplasma iseloomustus? Rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid 53.Tsütoplasma ülesanded? Seob rakuorganellid ja –tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö 54.Mille poolest erinevad loomaraku, taimeraku ja bakteriraku tsütoplasma? Loomarakus on tsütoplasmat ligikaudu pool raku mahust, taimerakkudes tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng.

ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud. Eükarüootne rakk (päristuumne)- iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokinees- rakutuuma jagunemine. Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine karüokineesi lõpus. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus)

Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik ­ on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem Ribosoom ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le. Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide Golgi kompleks ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem ÜL:

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakkude mitmekesisus

ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja

Bioloogia → Rakubioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia 2 KT küsimuste kokkuvõte

Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa ­ Mõisted (1p) -) Eukarüoot ­ päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot ­ eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos ­ vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid ­ tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa ­ seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor ­ rakusiserõhk. -) Geen ­ kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos ­ protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma ­ poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel ­ seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom ­ paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal).

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rakkude jagunemine

· Ribosoom ­ need on 23 nm, ülesanne on valkude süntees. Ehitus on kahe osaline koos DNA ja valgu molekulidega. · Mitokonder ­ 0,2-5 nm, ülesanne on rakku varustada elutegevuseks vajaliku energiaga. Ehituses on RNA molekul vlakude sünteesiks. · Golgi kompleks ­ valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomi. Koosneb üksteise peale asetatud plaatjatest kiternidest ning neist ühendavast kanalikestest. · Tsütoplasma ­ sisaldab vett, rasvu, liidab rakke ühtseks. Tsütoplasma kaudu toimub ainevahetus teiste organellide vahel.

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogi eksami 2010 aasta küsimused 8 klassile

EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Histoloogia ja embrüoloogia

blast Kolla- geensed kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Rakk

Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot ­ organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad

Bioloogia → Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päristuumne rakk

Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk

Bioloogia → Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted

Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas – päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kontrolltöö küsimused rakust

mõjude eest Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine Sidekude- Palju rakuvaheaineid sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks--VERI Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust Raku ehitus Rakumembraan, TUUM, Golgikompleks, tsütoplasma, mitokonder, ribosoomid Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? Eraldab sisemuse väliskeskkonnast, kaitseb, ühendab rakke omavahel, keemilised reaktsioonid, info liikumine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. ------ 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Pole tugevad keemilised sidemeid, 4.Nimeta membraanis olevate valkude 3 erinevat ülesannet

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bakteriraku ehitus

laseb läbi vajalikke toitaineid; eritab ensüüme (Gram-positiivsed eritavad ensüüme väliskeskkonda, Gram-negatiivsed suunavad need periplasmaatilisse ruumi); vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks. Raku membraanil on tsütokroomid (rauda sisaldavad heemiühendid) ja nad esinevad endoplasmaatilises ruumis. Lisaks on seal ka dehüdrogenaasid ja ATP-aas. Need aitavd aeroobsetel mikroobidel läbi viia hingamist. Bakteriraku tsütoplasma membraan Mesosoomid -- rakumembraani sisesopistused, mis võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannakse kokku ribosoomid. TAIMERAKK Tuumake-ribosoomide moodustumine. Rakutuum-kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakukest-kaitseb taimeraku sisemust, annab taimerakule kindla kuju, kaitseb taimerakku siserõhu eest Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Ribosoom- toimub valgu süntees. Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsentraalvakuool-veemahuti, võib sis.mitmeid varuaineid, sinna võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid või ühendid. Lüsosoom- lõhustab rakule mittevajalikke aineid

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bioloogia põhjalik konspekt

· Meditsiinis ­ antibiootikumid (hallitusseened ­ pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites ­ seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks. · Põllumajanduses ­ taimekaitsevahendid Bakterid · Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda. · 1928 avastas penitsiliini Bakteriraku ehitus Bakterirakud on 3-5µm pikad · DNA ( kromosoom ­ haploidsed) · Tsütoplasma · Plasmiidid ­ ainevahetuse antibakterid (pole joonisel) · Ribosoomid · Gaasivakuoolid ­ vees elavatel bakteritel (pole joonisel) · Nukeloid ­ piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna · Rakumembraan ­ koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool · Rakukest ­ koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku. · Limakapsel ­ osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest.

Bioloogia → Bioloogia
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. Mitoos · Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, lisaks on see ka vajalik hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. · Tütarrakud ­ lähteraku jagunemisel tekkinud rakud. · Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist. · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees, mille käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. · Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu

Bioloogia → Bioloogia
218 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Restriktaasid, taimerakk, seenerakk, eukarüoot

- mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niiskuses maapinnas ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus:

Bioloogia → Geneetika
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakk

PLASTIIDID ; KLOROplast ­ roheline ( roheline ) KROMOplast ­ värviline ( värviline ) LEUKOplast ­ läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb kaheks ka raku tsütoplasma, mis ümbritsetakse rakumembraaniga ja taimerakkude puhul ka rakukestaga. VIIRUSED ; Miks nad sarnanevad elusorganismidega ? 1.Neil on pärilikusaine . 2.Võime ajas muutuda . Miks nad ei ole elus organismid ? 1.Tal puudub rakuline ehitus . 2.Ta ei saa iseseisvalt paljuneda ja tal puudub iseseisev ainevahetus .

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõik liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel

Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Telofaasis toimub ka tsütoplasma jagunemine

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun