Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse
väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone.ee/terved_hambad/Page%202.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=99 3
Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Ma...
22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö
Raiejäätmete kogus (parandusarv) 0 0 -1 -1 protsendipunkt Lisatingimus: kas virnade otstes ehk koorma külgedel vastu tugiposte on suuri tühikuid? ei jah ei jah Praagi mahu arvestus Praagi pindala ruutdetsimeetrites 3** 6* 14* 15* dm2 * praak on hinnatud virna külgpinnal ehk nottide otspindadel ** praak on hinnatud ainult kahel virna otsal ehk koorma külgedel Hinnaarvestus Kvaliteetse puidu hind kr/tm 32 32 32 32 EUR/tm Ülesande vastused Tunnus Väärtus Kokku 1. Virna üldruumala 14,973 18,078 15,042 18,975 67,068 2. Puuliigipõhine baasprotsent 67 71 67 65 67,5 3
Isane alt oranzikas, emane valkjas, kollakas, rohekas. Eelistab niiskemaid alasid. Ise urge ei tee. Ohu korral päästavad sageli vees, jooksnud mõne aja mööda põhja, kaevuvad mutta või põhjas lebavate lehtede alla. Putukaid püüdes liiguvad ka puudel, kuni 2m. POEGIVAD, 8..12 poega.Vanemad ei hoolitse. Kuivemas ja pehmemas kliimas sigivad munedes! KIVISISALIK. Noor pealt pruunikas, kolm heledat kitsast, mustaga ääristatud triipu, kere külgedel 1 rida valgeid silmalaike.Vanal kere heledad triibud ähmastuvad, seljal tumedad laigud, keha muutub isastel roheliseks, emastel pruuniks. Kõht tavaliselt valge emastel, isastel rohekas. Eelistab kuivi ja päikeserikkaid kohti, ei taha elada tihedas metsas.Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgrootutest.
Kitsamate kividega saab eraldada kõnnitee haljasalast, sõidutee ja kõnnitee vahel tuleks kasutada laiemaid äärekive. Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi Sillutiskivi tri-radial
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad
2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail. MAITSMISTUNDLIKKUS 1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale. - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse. - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist. 2. Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga 3. Millest kujuneb maitsebukett? ● neljast maiteaistingust: soolane, hapu, magus, mõru TASAKAAL 1. Kus paikneb tasakaaluelund (vestibulaarelund)? ● SISEKÕRVAS 2. Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud? ● VÄIKEAJU CEREBELLUM! - esiku-teonärv VIII N. VESTIBULOCOCHLEARIS
MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt Karjalast põhjas kuni Kaukaasiani lõunas
Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul maitsete tajumine keelega, keele peal paiknevad tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, keelenäsad-keelenäsade külgedel olevad lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine maitsmispungad-maitsmisimpulsid-aju neuriit:närviraku pikk jätke, mille kaudu liiguvad refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda haistmine-lõhnade tajumine ja eristamine ninas
Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G. Beermann), orel 1891, W. Müllverstedt Väikevormid: Krundi piirded: metallaed tellispostide vahel
tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid
Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse
1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased!
sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke.
tempel. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Artemise tempel See asub Pühendati Artemise Ehitatud joonia Ephesoses.Ehitati eelkäijale, stiilis, Tempel oli u. aastal 850 eKr. viljakusjumalanna 110 meetrit pikk ja Kybelele. 55 meetrit lai, seal oli 127 sammast,
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel
ja maaliti sinna Hilisemal ajal lisandusid nikerdused, raamkonstruktsioon Suur roll tekstiilil- padjad pehmendasid kõva mööblit, kangas varjas mööbli rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud
Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne
· Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Barokk-kust sündis Itaalias. Itaalia arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. · Santa Susanna kirik Roomas (üleval 2 pilti) · Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, roomas. Hispaania arhitektuur Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Prantsusmaa arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistlikuilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on · Versailles´/versai/ loss
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab
Liikumiselundid Jäsemed, suunatud alla. Jäsemed, suunatud külgedele. Arenenud meeled Haistmine ja kuulmine, Nägemine ja haistmine nägemine on nõrgem. (haistmisel ja nägemisel osaleb kahearuline keel). Kaitsevõte Saba mahajätmine Välimuse iseloomustus Hallikaspruun, talvel pisut Seljal ja külgedel on tumedad heledam kui soojal ajal; jalad triibud, kurgualune valkjas on helehallid või valkjad või sinakas; kõht valge, ning kaetud lühikeste kollane, oranz või punane. liibuvate karvadega. Nägu on Pea külgedel paiknevad pikk, suur ülamokk ja väiksed silmad millel on
Maod Harilik nastik (Natrix natrix) Emased nastikud on kuni 1,5 meetrit pikad, isased poole lühemad. Neid tunneb ära kahe suure kollase poolkuukujuliste laikude järgi, mis nende pea tagaosa külgedel asetsevad. Nastikud toituvad konnadest, kaladest, hiirtest, putukatest, sisalikest ning linnupoegadest. Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka
Põhirõhk oli vahevöö, ülaosas kasut nii ja jalgadele. blokkjalgadelseisva kastiga. tekstiilil. profileeritud karniis. istumisalusena kui Võisid olla a käetoed. Uksed võisid olla nii voodina. Kuna kirstu maalitud kui ka külgedel asetsesid nikerdatud.kapi sangad, sai kirstu külgedel kasut. Ka kohvrina. käepidemed, mis hõlbustasid
Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne
fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel pea külgedel, hakkavad tasapisi katma laud. Hambad hakkavad arenema hambaalgetena. (Georg Loogna, 2009) Kümenendal nädalal kujunema hakanud platsenta ja nabanööri alged varustavad juba embrüot kõikide vajalike toitainetega sinu organismist. Hapnik, aminohapped, rasvad ja suhkrud mängivad selles uskumatus ehitusprojektis olulist rolli. Ühest teatud rakukihist
Arvatakse, et ta pärineb 58-34 miljoni aasta tagusest eotseeni ajastikust. Dinosauruste aeg oli siis juba möödas ja imetajad asusid massiliselt maismaad vallutama. See avastus lõi kõikuma väite, et ahvid on pärit Aafrikast. Selle ahvi alalõualuu hammasterida on peaaegu täielikult säilinud ja ülalõualuus on alles neli hammast. Lõualuud on kahjustamata kogu ulatuses kuni silmakoobasteni. Selgelt on näha, et silmad paiknesid pea eesküljel, mitte külgedel, seega oli loomal lame koon ja päris suur aju. Järelikult oli ta kõrgelt arenenud primaat. Teadlased tahavad selle väite kinnitamiseks teha veel väljakaevamisi Tais ja selle naaberriigis Myanmaris. Enne seda ei saa nad kindlalt öelda, et ahvid on pärit Aasiast mitte Aafrikast. Minu arvates võiksid kõik riigid selliseid väljakaevamise rahaliselt toetada, et teadlased jõuaksid lõpuks selgusele, kust ahvid pärit on. Arvatavasti oleks seda põnev teada kõigil inimestel!
Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on boalastel säilinud kõigi kolme vaagnaluu ja reieluu rudimendid. (Bannikov et al, 1985.) Kõikidel liikidel on kaks funktsioneerivat kopsu.(Burnie et al, 2001)Tavaliselt on neil arenenud mõlemad kopsud, ehkki parempoolne on vasakpoolsest pikem. Luud ülalõuas on liikuvad; mõlemad lõuad on varustatud tugevate tahapoole kõverdunud hammastega.(Bannikov et al, 1985.)Tavaliselt paiknevad hambad ka suulae- ja tiibluudel. Mõnel boa- ja püütoniliigil on
varraste korral. Kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi 2D elemente- kolmnurkseid ja nelinurkseid. Need omakorda võivad olla kas sirgjooneliste või kõverjooneliste külgedega. Kõverjooneliste elementide korral tuleb sõlmpunktide valikul võtta peale otspunktides asetsevate sõlmede veel lisasõlmed külgedele, mis ei pea olema külgede keskpunktides. Ka sirgjooneliste külgedega elementide korral võib kasutada lisasõlmi külgedel. Kolmemõõtmeliste elementide korral kasutatakse põhiliselt selliseid elemente nagu tetraeeder, risttahukas, rööptahukas, prisma, püramiid ja näiteks torukujulised elemendid. Need omakorda võivad olla kas sirgjooneliste või kõverjooneliste külgservadega. Kõige enam kasutatakse risttahukat ja tetraeedrit. 18. Kolmnurkse piirkonna jaotamine elementideks? Kolmnurkse piirkonna jaotamisel elementideks määratakse kõigepealt kindlaks
Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga
· Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3. lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist. 4. segamine
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm. Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale. Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kra...
Kompekarvakesed kogu kehal NÄRVISÜSTEEM Kõhtmine, üsna pikk Koondunud peamiselt Peaajust algav kõhtmine närvikett, väike aju pearindmikusse närvikett, mille närvid jõuavad kogu kehasse HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja
Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veeda...
Sotsiaalreklaamide mõju minule Igapäevaselt näeme me enda ümber reklaame. On need, kas seintel, maja külgedel, bussipeatustes, rekalaamlehena, neid on igal poole. Aga kas see mõjutab meid, sellele oskab vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale.
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gr...
kolmnurga alusega BD ning pool sellest alusest. · Kaks lõiku, mis on paralleelsed kolmandaga, on ka omavahel paralleelsed · Järelikult nelinurga EFGH kaks vastaskülge on paralleelsed ja võrdsed, seega see nelinurk on rööpkülik. · 8. Kolmnurga ümberringjoone suvalise punkti ristprojektsioonid kolmnurga külgedel või küljepikendustel asuvad ühel sirgel (teoreem)- · Kolmnurga ümberringjoone suvalise punkti ristprojektsioonid kolmnurga külgedel või küljepikendustel asuvad ühel sirgel · Eeldus: Punkt asub ümberringjoonel · Väide: Ristprojektsioonid külgedel (pikendustel) asuvad ühel sirgel · Pöördteoreem · Kui kolmnurga tasandil asuva punkti ristprojektsioonid kolmnurga
Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon.
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral. Kõhunääre ehk pankreas mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi e
Nagu pildilt näha, on Wordil vaikeseaded näiteks nii lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite jaoks. Kõike seda saab aga muuta ka ise. Veeriste (Margins) määrangud Leheveerised on lehe servadel olev vaba ruum. Valida on võimalik mitmete veerisetüüpide seast. Kõige levinum neist on Tavaline (Normal). Selle sätte puhul on nii üleval, all kui ka külgedel vabaks ruumiks sätestatud 2,5 cm. Ka HTG UPT juhend ütleb, et lehekülje servadesse jäetakse 2,5 cm laiune veeris. Soovitud veerisetüübi valimiseks tuleb klõpsata soovitud veerisetüübile. Klõpsamisel muudetakse ära kogu dokumendi seaded vastavalt valitud veeristele. Veeriseid saab muuta ja määrata ka ise, selleks tuleb
Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühtaegu inimlikust ja jumalikust loomusest. On kujutatud Jeesust ristil - moonutatud keha ja veritsevana. Tema okaskrooniga pea on alla vajunud ja selle tekitatud haavadest voolab helepunast verd. Vasakpoolsed ahastavad figuurid- Maarja, keda toetab Apostel Johannes ning põlvitav Maarja Magdaleena, leinavad Jeesust kui inimest. Paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale. Külgedel on kujutatud püha Antoniust ja püha Sebastiani. Tiibaltari alumine osa kujutab Jeesuse haudapanekut. Mida näen mina. Teine osa altarist ehk kui tiivad on avatud on peateemaks see, kuidas Maarja hoiab käes oma äsja sündinud poega Jeesus Kristust imekaunis looduses, samal ajal kui toas mängitakse kaunist muusikat, mille taustaks on voodi või altari taoline asi. Vasakpoolsel külgtiival on kujutatud, kuidas õpetaja õpetab õpilast kiriku siseruumis ning
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb
On olemas veel lõgismaod ja korallmaod. Korallmaod Korallmaod on levinud Ameerikas.Neid on umbes 40 liiki.Nad on kuni 80 cm pikad.Korallmaod toituvad väikestest ussidest ja sisalikudest. Korallmadudel on lühikesed mürgised hambad suu eesosas ning ülejäänud hambad ei ole mürgised. Korallmaod on punast värvi ning nendel on kollast ja musta värvi triibud. Lõgismaod Lõgismadude sugukonda kuulub umbes 90 liiki mürgiseid madusid. Nende pea külgedel on eriline lohk, mille põhjal nahk on niivõrd tundlik õhutemperatuuri muutuste suhtes, et madu tunneb väikeste imetajate loomade lähenemist. Põhiliselt öö- ja videvikuloomad. Nad levinud Aasias (välja arvatud selle põhjaosa) ja Ameerikas. Nad söövad pärast poegimist umbes 11% oma pesakonnast ära,süües nii mune kui ka surnuid poegi. Nad on kuni 2 meetri pikkused. Nad on oma nimetuse saanud saba lõpus paiknevale lõgistile. Oma lõgistit kasutab ta hirmutamiseks
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette,
Nägemine Kristiina Pärtel 8.A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
