seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga.
seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui toimib naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes
Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin. *eikosanoidid - rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku vähkkasvajate tekkes N. Prostaglandiinid. b) sünteesi- ja toimimiskoha järgi: *endokriine - endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni *parakriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele *autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. 4. Kuidas klassifitseeruvad prostaglandiinid
Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). o Aromaatset tuuma sisaldavad o Steroidsed o Peptiidid ja valgud Hormoonide süntees organismis endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (kus tehakse, mis edasi saab)? o Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. o Rakkudevahelised signalisatsioonid o Parakriinne- toimuvad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele o Endrokriinne- signaalid satuvada verre ning sealt levivad üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele o Neurokriinne- toimuvad läbi närvilõpnetes olevate mediaatorite või transmitterite Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud?
2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon. d) (harknääre - signaalmolekulid, mis kontrollivad immuunsusfunktsiooni) Hormoontoime jaotus 1. Endokriinne - hormoonid lähevad kedavedelikesse (verelümfi) ja mõjutavad kogu keha 2. Parakriinne - koehormoonid - hormoon toimib teatud kitsas piirkonnas nt seedekulglas on teada üle 30 koehormooni 3. Neurokriinne - hormoonid valmivad sünapsides ehk närvilõpmetes ja mõjutavad lähiümbrust, ehk närvirakke 4. Autokriinne - hormoon mõjutab rakku, milles ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond 1. Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine, eriti probleemne on see, et kasutatakse naissuguhormoone - meestel tekib feminisatsioon, keha läheb naiselikuks
Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väliskeskkonnast infot ja reageerib sellele. NEUROGLIIA tunduvalt rohkem kui neuroneid 1:10 Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta
membraanis. Membraanivalkude topoloogia – membraanivalkude orientatsioon membraanis ning mitu korda polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus. Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele).
vastavalt tsükliinide regulatsioonile. 5. p21 kui universaalne inhibiitorvalgu kompleks. Tema sünteesi regulatsioon. Loeng 3. Rakkude · signalisatsioon.Signaaliülekanne 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid: · Signaaalmolekulide süntees 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: signaalrakkudes endokriinne, parakriinne-autokriinne, · Signaalmolekulide väljutamine ja neuraalne, kontaktne ringlusse saatmine · Endokriinne: Signaaliks on hormoonid, · Signaalide transport märkrakuni mis toodetakse ja väljutatakse verre · Signaalide äratundmine märkraku endokriinsetest ehk retseptori poolt
vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile).
vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile).
(steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile Viis, kuidas hormoon oma näärmest pärast vallandumist jõuab efektorrakule, millele toimet avaldab. a) Endokriinne transport – transport vere kaudu b) Parakriinne transport – toime läbi rakuvahelise ruumi kõrvalolevale rakule (para – kõrval) c) Neurokriinne transport – hormoon tekib närviraku kehas; osa närvirakke neurosekretoorsed (nii närvi kui ka näärme funktsioon); transporditakse piki aksonit d) Autokriinne transport – hormoon toimib samale rakule, mis teda sünteesib – mõjub iseendale. Mõju on tavaliselt pidurdav, läbi negatiivse tagasiside. Toimemehhanism efektorrakule
Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil)
Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Efektorrakk võib liikuda: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!! 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui tomibi naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes...
★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim KASVUFAKTORITEKS. ● ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus läheduses ja difundeeruvad sellesse ilma vereringe vahenduseta. Viimaste hulgast on eraldatud nn. ülekandeained ehk transmitterid, mille kaudu edastatakse erutus mitmesugustes sünapsides. ● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka
7.4 FGF5 Hiirte on karvastikul kindel pikkus. Seda pikkust võib muuta angora mutatsiooniga. Angora mutatsiooniga hiirel on karvad pikemad, kuna karvafolliikul püsib kauem anageeni faasis. Mutatsioon tekib fibrobalsti kasvufaktor 5-s (FGF5), mis ekspresseerub välimises karvatupe kihis. FGF5te vajatakse karvatsüklis anageeni staadiumilt katageeni staadiumisse üleminekul. FGF5ta see aeg viibib ja karvatüvik kasvab edasi. 7.5 WNT3 Parakriinne faktor WNT3 võib samuti omada osa karvapikkuse reguleerimises. WNT3 ekspresseerub maatriksi rakkudes, milledest hiljem saavad medulla e säsi rakud. WNT3 üleeskpresseerumine transgeensetel hiirte nahas põhjustab lühikese karvaga fenotüüpi. Selline karvade lühenemine on põhjustatud karvasibula eellasrakkude muudetud differentseerumisest selle varajases arengus. Arvatav WNT3 signaali mõjutav molekul
(nt. melatoniin) - Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) (nt. testosteroon) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. - Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on
Inimene on fnktsioneeriv tervik mõisted. Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine. Sidekude: Rakuvaheainet palju. Lihaskude: * vööt- tahtele alluvad liigutused * silelihas- maos, ei allu tahtele. * südamelihas- töötab automaatselt Organist püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homöostaasi Homöostaasi tagamiseks hakkavad tööle närvisüsteem ja hormoonid. Rakud suhtlevad omavahel kas keemiliste signaalainetega või elektriliste närviimpulsidega. Parakriinne sigaliseerimine- Signaalained (kasvufaktorid, sh hormoonid) mõjutavad läheduses olevaid takke Endokriinne signaliseerimine- Kaugel asetsevate rakkude mõjutamine vereringe vahendusel liikuvate signaalainetega INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS 1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju) Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad. 2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid) Ülesanded: Info liikumine.
Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. Klassifikatsioon sünteesi- ja toimumiskoha järgi. Endokriinne endokriinnäärmete rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtkohta. Parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele. Autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele. Neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele. Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere kaudu transporditakse sihtkohta.
omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel
Mida mõelda farmakodünaamiliste koostoimete all? Kus ja kuidas ravim toimet avaldab, mida teeb ravim organismiga 20. Millised on ravimite peamised ründepunktid (kuhu ravimid peamiselt toimivad)? 21. Mille alusel on retseptoritele nimetusi antud? Kui ligand on teada, siis ligandi järgi. Kui ei, siis tähtsama farmakoni järgi. 22. Keemilise signalisatsiooni tüübid. Endokriinne - seotud hormoonidega, satuvad vereringesse ja avaldavad toimet üle kogu organismi Parakriinne - koehormoonid, mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus. 24. Mida tähendab terapeutiline laius? Inimesel minimaalse toksilise annuse ja keskmise terapeutilise annuse vahe 25. Mis on agonist?
2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele
omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel
membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku)
kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis
Oma olemuselt negatiivne tagasiside, mis kujutab endast olukorda, kus eju kontrollib ennetavat regulatsiooniringi ja impulssi, mis saadetakse perifeeriasse järgmine kord kui peab toimuma teatud liigutus. 1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu
· Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel) Rakkudevahelisi regulatsioonivariante · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sekreteeritud SM viiakse verega märklaudraku retseptoritele (a) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM difundeerub naaberraku retseptoritele (b) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM (mediaator, transmitter liigub sünaptilise vedelikuga märklaua juurde (d)
Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape) 3. Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid) 4. Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud) 5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine) Signaali jõudmine raku välispinnale Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga ALLERGIA Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon Kujunemist mõjutavad:
Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või silelihasrakud, on retseptorid, millede kaudu saab nende rakkude tööd kontrollida nii neuraalset (toimub neuronite vahendusel. Aksonit mööda leviv aktsioonipotentsiaal põhjustab neurotransmitteri vabenemise) kui humoraalselt (Hormoone tootev näärmerakk salvestab toodetu granulaarsel kujul, ühes
21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: Rakkude jagunemine (vt eelmine küsimus) Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine (vt eelmine küsimus) Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad järgmiselt: otsene (jukstakriinne), lühikese vahemaaga (parakriinne) nt neurontransmitterid, pikk vahemaa (endokriinsed) nt hormoonid, insuliin 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Bakterid – E.coli (soolekepike), teiste bakterite viirused (oluline replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel. Seened – pärm, filantsed seened
hormoonide vabanemine · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. c) toimimise põhimõtted. (toimimise ja toimekoha järgi). · Endokriinne endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni. · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne -hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni II VARIANT 1
signalisatsiooni tüüpe: a) endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja
· Aminohapete derivaadid reguleerivad lhaste kontraktsioone, vererõhku · Peptiidid reguleerivad funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemist · Eikosanoidid rakuhormoonid, reguleerivad kudude homoöstaasi, mängivad rolli põletike ja vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi: · endokriinne endokriinnäärmerakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad verre, kus transporditakse siht-rakuni. · parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ja toimib naaberraku retseptoritele · autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberrakkude retseptoritele · neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. Rakuvälise signaali ülekanderada
· Peptiidid /valgud (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine · Eikosanoidid - (prostaglandiinid, tromboksaanid, leuko-trieenid) rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes Klassid funktsiooni järgi: · Endokriinne endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni · Parakriinne hormoon sünteesitakse rakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Autokriinne - hormoon sünteesitakse rakus ning toimib sama raku retseptoritele · Neurokriinne hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse rakkudevahelisse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni
diploidse pärmiraku– paardumist initsieerib peptiidsignaal (mating factor pheromone), mida rakud vabastavad keskkonda A) vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: 1)jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) 2) parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid)
Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut. 31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid? Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid?
- Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida
- Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida
Endoteeli, epiteeli mõjutab. - EPO – Erütropoetiin – Sünteesitakse neerudes, indutseerib erütropoeesi - HGF – hepatotsüütide kasvufaktor – Hüpofüüsirakud toodavad. Mõjutab hepatotsüüte , luurakke, fibroblaste. - GM - CSF 12 – Granulotsüütide - makrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor – makrofaagid, fibroblastid, endoteel toodavad. Mõjutab vereloomerakke. Loeng 3. Rakkude signalisatsioon. Signaaliülekanne 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne, neuraalne, kontaktne /contact - dependent Endokriinne – signaaliks on hormoonid. Hormoonid toodetakse ja väljutatakse verre endokriinsetest e sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga kuna märkrakud asuvad tavaliselt kaugel. NÄITED: kilpnäärmehormoonid sünteesitakse kilpnäärmes. Märkrakkudes on enamuse kudede rakud, eriti aga maksarakud, neerukoe rakud, soolerakud, spdame ja skeletilihaskoe rakud.
2) Segatüübilised näärmed: · Kõhunääre valdav osa toodab seedeensüüme, väike osa insuliinglükogooni · Sugunäärmed väike osa toodab suguhormoone · Platsenta ehk emakook toodab progesterooni (kontrollib sünnitegevuse algust) · Harknääre toodab signaalmolekule, mis kontrollivad immuunsusfunktsioone Hormoonide jaotus: 1) Endokriinne hormoonid lähevad verre, lümfi ja mõjutavad kogu keha 2) Parakriinne (koehormoonid) hormoon toimib kitsas piirkonnas (nt seedekulglas) 3) Neurokriinne toime hormoonid valmivad sünapsites ehk närvilõpmetes ja mõjutavad närvirakke 4) Autokriinne hormoon mõjutab rakke, millest ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond: 1) Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid ..
kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu 2. Parakriinne- signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad sünteesikoha vahetus läheduses 3. Autokiinne- signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti, parakriinse erijuht 4. Signalisatsioon valk-valk kontaktide kaudu (adesiooon, k.a. Jukstakriinne toime) ~parakriinne, aga veidi pikema toimega 32 3. Hormoonide klassifikatsioon
vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.)
vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.)
vahendavad immuunvastuse käigus kommunikatsiooni rakkude vahel. Omadused: 1. Tsütokiinid on mitte-spetsiifilised Spetsiifilisus on tagatud retseptori kaudu- retseptorid on ekspresseeritud ainult aktiveeritud rakkudel, rakkude lähikontakti kaudu- tsütokiinide kontsentratsioon on väga lokaalne, ainult interakteerunud rakud aktiveeruvad, tsütokiinide ebastabiilsuse kaudu. 2. Võivad mõjuda parakriinselt, autokriinselt, juktakriinselt, endokriiselt ja intrakriinselt Parakriinne- tsütokiin mõjub sekreteeriva raku vahetusläheduses. Autokriinne- tsütokiin mõjub sekreteerivale rakule. Endokriinne- suur mõju kogu organismile, levib igale poole. Juktakriinne- mõjub lähikontaktis. Intrakriinne- mõjub raku sees. 3. Pleiotroopia ja redantsus Pleiotroopia- Üks tsütokiin mõjutab mitut erinevat bioloogilist funktsiooni (IL-4 B-raku aktivatsioon ja proliferatsioon, nuumraku proliferatsioon).
tsütokiinid ei levi üle organismi, vaid kõrvalolebvatele rakkudele tihti samale rakule mis sünteesib. Väga lühikese elueaga (RNA ebastabiilne) Sünteesitakse vastusena mingile spetsiifilisele signaalile Toimivad ainult läbi retseptorite. Peab kiirelt retseptorile seondma, kui ei seondu siis hävib. Leviku viisid Endorfiinse toime tulemusel tekib palavik. Levib verega. Kõige levinum on parakriinne toime, mõjub kõrval levatele rakkudele. Autokriinne ka levinud, miks selline jama vaja, mitmesugused mehhanismid käivituvad alles siis kui mingi osa nendest retseptoritest on hõivatud, või sünteesitakse kõrgema afiinsusega retseptoreid, kriitiline piir, protsess võtab teistsuguse ilme. Toimed: Diferentseerumis mõjutamine, kõik diferentseerumise protsessid on tsütokiinide poolt mõjutatavad?? pooldumine Inhibeerivad rakkude paljunemist
Oluline on märkida, et tsütokiinide toime on lühiajaline ja piiratud: tsütokiinide preformeeritud molekulidena ei säilitata, süntees toimub lühiajalise transkriptsiooni ja kiiresti hävitatava mRNA kaudu. Tsütokiinide toime üldpõhimõtted on: Üks tsütokiin, mitu märklaudrakku ja funktsiooni. Tsütokiine toodavad nii loomuliku kui ka adaptiivse immuunsuse rakud. Nii lokaalne (auto- ja parakriinne) kui süsteemne efekt Erinevate tsütokiinide antagonistlik ja sünergistlik kaasmõju Tsütokiinid omavad toimet ka teiste organsüsteemide rakkudesse Rakulised vastused tsütokiinidele on reeglina aeglased (tundides), kuna vastus eeldab mRNA ja valgu sünteesimist. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivsetes immuunreaktsioonides.
Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine- signaal sekreteeritakse teise raku pinna retseptoritele (faktorite perekonnad: Fibroblasti kasvufaktorid, Hedgehog faktorid, Wnt faktorid, TGF-β faktorid Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku
· Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus · Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine · Parameetri tasakaalus hoidmine toimib vaid siis kui parameetri suurenemisest ja vähenemisest tingitud mõjud on tasakaalus · Homeöstaas · Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust.
Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse suuri kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni
edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile).
vere glükoosisisaldust. Insuliini sekretsiooni häirete korral tekib diabeet e. suhkurtõbi, mille korral vere glükoosisisaldus on kõrge, kuid rakud ei saa seda kasutada. Glükagoon on oma toimelt insuliinile vastand. Tema toimel suureneb glükogeeni lagundamine maksas ja suureneb vere suhkrusisaldus. Glükagoon stimuleerib glükoneogeneesi ja suurendab rasvhapete vabanemist rasvkoest. Koos insuliiniga tagavad nad vere stabiilse glükoosisisalduse . Somatostatiini toime pankreasele on parakriinne, ta inhibeerib insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Lisaks sellele pärsib ta seedimise aktiivsust maos ja soolöestikus ning toitainete imendumist, vältides sel teel vere suhkrusisalduse suuri kõikumisi. 78) Sugunäärmete hormoonid SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel
annaabi.ee 
