kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo keskmises osas ja kõrge sagedusega helid panevad võnkuma selle piirkonna teos, mis on kõige lähemal keskkõrvale (kõige laiem). 3. Mis on heli? Millist helivahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus võnkuvate molekulide kogum 20 Hz- 20 000 Hz 4. Mida mõõdetakse detsibellides? Helide valjust 5. Kuidas toimib tasakaalumeel ja kuidas on see seotud nägemisega? Selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Gravitatsiooni muutuste korral tekib samuti muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. 6. Nimetage valguse omadused
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest
võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit,
ümberlülitusnkolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22 Brodmani väli on nn wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmisele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Kilelabürinti täitvat vedelikku nimetatakse
Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA.
3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja silmaga. Megamaailm- veel suuremad kehad, mida inimene näeb ilma abivahenditeta. 13. Mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. 14. Mõõtmist liigitatakse: 1)otsemõõtmine-kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt 2)kaudmõõtmine-tulemused saadakse arvutuste abil 15
Meeleelundid 1. Kõrva ehitus ja osade ülesanded. 2. Kuidas tekib kuulmisaisting? 3. Mis toimub kuulmisaistingu tekkeks kõrvas ja mis ajus? 4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel? 5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus? 6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse
läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele.
Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi.Tema tunnete poole ei saa nii pöörduda,et ei puudutaks tema keha.Oluline on mõista lapse arengut.Kõik mis mõjub,mõjub lapse kehale.Kui laps on ehitamises,siis kõik puudutab tema organeid.See jääb eluks ajaks sisse. On alumised meeled (kompimis-,elu-,liikumis-ja tasakaalumeel),keskmised meeled (maitsmis-,haistmis-,soojus- ja maitsmismeel) ning ülemised meeled (kuulmis-,sõna-,mõtte-ja minameel).Alumised ja keskmised meeled on omavahel seotud.Minameel ma mõistan sind,ma saan aru mida sina mõtled.See on üks eesmärk,millele me tahame lapsi suunata.Suudab ennast väljendada.Peame arendama alumisi meeli,et areneksid ülemised meeled. Kompimismeele organiks on naha pind.Sünd on kompimiselamus.Kompimismeel vahendab piiri,kus algan mina ja kus lõpeb maailm
meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni.
Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule
3.1Silma ehitus...............................................................................................................27 3 5.3.2Silma abielundid ja kaitse.........................................................................................27 5.3.3Haigused....................................................................................................................27 5.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel........................................................................................27 5.4.1Kõrva ehitus..............................................................................................................28 5.4.2Kuulmine...................................................................................................................28 5.5Haistmiselund...............................................................................................................
Sensoorsed protsessid: taju lisa Tasakaalumeelest. Tasakaalumeel on hea sisetaju näitaja. Pea kalutamine paneb liikuma ka sisekõrva poolringkanalites oleva viskoose vedeliku, mis liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvrakkusid. Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid,
külgedel, seennäsade puhul võivad asetseda ka selle peal. Retseptorid võtavad vastu esmase info, transduktsiooni tulemusena mööda maitserakku jõuab vajalikul kujul info ajju. Maitsepungade peal on retseptorrakud. Magus, hapu, soolane, mõru/kibe, umami. Kehtib nii spetsiifilisusteooria kui ka mustriteooria. Peamine arvamus on hetkel pigem mustriteooria, sest me tunneme tegelikult ka nende maitsete kombinatsioone. Spetsiifilisuse järgi saaks tunda siis ainult magusat, haput, jne. Tasakaalumeel- selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Tähnielund. Retseptorid asuvad poolringkanalites, genotsiilid ja streotsiilid. Gravitatsiooni muutuste korral tekib muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad
ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele
transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest tasakaalumeel - sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile informatsiooni meie pea asendist ja selle liikumisest. nahameeled - rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta(surve, soojus, külmus, valu). Erinevad retseptorid vastutavad kindlate aistingute eest Haistmismeel - õhus olevad molekulid, mida nim lõhnaaineteks, tõmmatakse ninna ja need läbivad ninaõõne, et jõuda retseptoriteni, mis vallandavad haistmismeele
võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on nina ning selles asub 400-800 retseptorit,
meeli, pakuksid võimalusi lastel täiskasvanuid jäljendada ning tehes seda kõike rütmiliselt, rutiinselt. Kuna lapse arengut mõjutab lisaks ruumide kujundusele ka aja kujundamine: tervelt rütmiliselt kujundatud päev, nädal, kuu ja aasta mõjub pikapeale erakordselt tugevalt mitte üksnes laste vaimsele arengule, vaid ka kehale ja seda tugevamalt, mida noorem on laps. Lisaks aja kujundamisele mängivad suurt rolli nn alusmeeled (kompimis-, liikumis-, tasakaalumeel, elumeel), mis pole suunatud välismaailma poole, vaid sissepoole oma keha suunas: nad annavad teada tema asendist ja liikumisest ruumis (liikumis- ja tasakaalumeel), tema puutumisest asjade vastu (kompimismeel), ka sisemiste organite tundlikkusest (nn elumeel). Ruumis liikumist, naha vastu puutumist, raskusjõu mõju kogeb laps aga kaheti: ühelt poolt enese keha ja teiselt poolt ruumilis-ainelist välismaailma, milles tema keha asub.
Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-, kombitsad, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk Paljunemisoranid 2 Bioloogia TÜNK MV 3 Bioloogia TÜNK MV 4 Bioloogia TÜNK MV 5
II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget. Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (asuvad mõigus ja kotikeses) ja vedelik (asuvad poolringkanalites). Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.
suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid · Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle. · Ärritus peab olema piisavalt tugev. · Kohastumine ehk adaptatsioon meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel. · Silmad, kõrvad (seal on ka tasakaalumeel), nina, keel, nahk, siseelundite retseptorid. Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, hormoonid erituvad otse verre. Hormoonide kontsentratsioon on väga väike, nad on väga spetsiifilised, pikaajalise toimega, väga efektiivsed. Iga hormoon mõjutab ainult kindlaid rakke. Toimeaeg on piiratud, sest ensüümid lõhustavad neid.
representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides
koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv
kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Sissejuhatus psühholoogiasse 27 Sissejuhatus psühholoogiasse 28 Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II. *Need rakud paiknevad erinevates piirkondades. *Mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon (Muuseas miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes organis?) Sissejuhatus psühholoogiasse 29 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse) ülenevad ja alanevad teed (peaju ja seljaaju poole) info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid Info, mida edasi antakse: * liikumise suund
see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz sageduse korral võngub juba kogu membraan ja inimkõrv tajumadalamaidki helisid. Sagedusteooria kohaselt on ka membraani võnkesagedus seoses stiimuli sagedusega, ning see sagedus kantaksegi üle närviimpulssideks. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme, millise teise meele toimimisel on tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10
perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta.
tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. 10. Tasakaalumeel Peale kuulmise täidab kõrv ka tasakaalumeele ülesannet. Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Tasakaaluelund ja kuulmiselund paiknevad üheskoos oimuluus ning moodustavad seal sisekõrva. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse.
Seennäsad 163.Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi? a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 164.Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)? Tasakaalumeel 165.Milliseid sensoreid on all kirjeldatud? a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid → Mehhanosensorid, b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad sensorid → Osmosensorid, c) Nahas, limaskestades ja siseelundites temperatuurimuutustele reageerivad sensorid → Termosensorid, d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite
endolümfile.Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada). Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga
esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile.Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada). Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm
Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste
..5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND
Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus)
kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarlilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnelunditeks, sest senorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel
aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest Erinevatel tajumodaalsustel on erinevad funktsioonid ja ülesanded. Kontaktsed meeled: - somatosensoorne tundlikkus (sh kinesteesia, puutetundlikkus, tasakaalumeel..) - maitsmine ja mittekontaktsed meeled: - haistmine (osaliselt..) - kuulmine - nägemine Iga meelesüsteemi töös eristatavad 3osa: 1)sensorid e retseptorid; 2) aferentsed juhteteed; 3) KNS struktuurid ja seonduvad suuraju (sh ajukoore) osad. Maitsmise puhul toimib laialdane sensoorne interaktsioon ja adaptatsioon. Mõjutavad: lõhn, temperatuur, harjumuspärasus, suitsetamine, teised maitsed, vajadused (nälg!).
Selle erinevuse põhjal suudavad neuronid analüüsida heli suunda. Madalaimad helid, mida inimene kuuleb, on sagedusega umbes 15-20 Hz. Kuulmismeele 41. Brodmanni välja kahjustus põhjustab totaalse kurtuse. 42. Brodmanni välja kahjustus kutsub esile kuuldud sõnade mõistmise häired. Selline isik kuuleb sõnu, aru nendest aga ei saa. Kuulmismeele uurimisel mõõdetakse erineva kõrgusega helide absoluutseid kuulmislävesid audiomeetri abil. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm.
• Proovitud embrüolt võetud DA rakke basaalganglionidesse viia. Väikeaju ülesanded ja homonukuluse (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. • Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y võrdleb erinevate selgroogsete loomade kohastumusi temperatuuri säilitamiseks, alanda- miseks ja tõstmiseks; y hindab eri rühmadesse kuuluvate selgroogsete loomade elu võimalikkust Maa erinevates piirkondades sõltuvalt nende termoregulatsiooni mehhanismidest; y toob näiteid selgroogsetest loomadest, kellel on hästi arenenud haistmine, maitsmine, kompimine, nägemine, kuulmine ja tasakaalumeel; y hindab erinevate meelte olulisust selgroogsete loomade elutegevuses sõltuvalt nende elu- paigast ja toitumisviisist; y toob näiteid selgroogsetest loomadest, kellel esinevad kehasisene ja kehaväline viljastu- mine ning kehasisene ja kehaväline looteline areng; y hindab kehasisese ja kehavälise viljastumise eeliseid ja puuduseid erinevate selgroogsete loomade paljunemise ja leviku näitel; y analüüsib kehasisese ja kehavälise lootelise arengu eeliseid ja puuduseid;
Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud siseelundkondne nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve.
Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine – näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve.
Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu
Sisekõrvas asuvad tasakaalu ja kuulmiselund. Kuulmismeele tsentraalse osa kahjustuse tagajärjed: Kuulmismeele 41. Brodmanni välja kahjustus põhjustab totaalse kurtuse, inimene on kurt, kuigi välis, sise ja keskkõrva funktsioon on normaalne. 42. Brodmanni välja kahjustus kutsub esile kuuldud sõnade mõistmise häired. Kuulmismeele uurimisel mõõdetakse erineva kõrgusega helide absoluutseid kuulmislävesid audiomeetri abil. 10. Tasakaalumeel. Tasakkalumeele ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim, ka tähnielunditeks. Poolringikanaleid vooderdavad kilepooringikanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Kolm poolringikanalit on ülemine, tagumine ja külgmine. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud
Subjektiivselt on huvitav iseenese hääle kuulmine helisalvestusseadme vahendusel tavaliselt oleme seda häält esmakordselt kuuldes üsna üllatunud, teada saades, kuidas meie hääl kõigile teistele hoopis erinevalt kostab kui meile enestele. Selle erinevuse põhjuseks on iseenda hääle kahesugune tee sisekõrva (a) õhujuhtivuse kaudu väliskõrvast läbi keskkõrva sisekõrva ja (b) luujuhtivuse kaudu läbi koljuluude sisekõrva. KINESTEESIA JA TASAKAALUMEEL Kinesteesia on oma keha asendi ja liigutuste tunnetamise meel ja tasakaalumeel on pea asendi tunnetamine gravitatsioonijõu suhtes ning pea (ja keha) nurkiirenduste ja lineaarsete kiirenduste tunnetamine. Kinesteesiat on kohane kehameelte hulka lugeda, sest informatsioon oma keha asendi ja keha ning kehaosade omavahelise asendi ning nende muutuste kohta jõuab ajju retseptoritelt, mis paiknevad liigestes, kõõlustes ja lihastes. Samas on tegelikult tasakaalu, paigalseisu ning liikumise
annaabi.ee 
